Pakiline vajadus aidsiravi järele

Malawis Lilongwes müüb Grace keskturul kalleid jalatseid. Ta paistab olevat õnnelik ja terve, ent tema rõõmsa naeratuse taga on varjul traagiline lugu.

Aastal 1993 oli Grace koos mehega ülirõõmus tütre Tiyajane sünni üle. Algul paistis Tiyajane olevat hea tervise juures, kuid üsna varsti lakkas ta kaalus juurde võtmast ning nakatus ühte haigusesse teise järel. Kolmeaastaselt suri Tiyajane aidsi (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom).

Mõne aasta pärast jäi ka Grace’i mees tõbiseks. Ühel päeval kukkus ta kokku ja viidi haiglasse. Arstid ei suutnud teda päästa. Mees, kellega Grace oli kaheksa aastat abielus olnud, suri aidsi põhjustatud komplikatsioonidesse.

Praegu elab Grace üksinda ühetoalises majakeses Lilongwe äärelinnas. Võiks arvata, et 30-aastasel Grace’il seisab elu veel ees, kuid tema nendib: „Olen nakatunud HIV-i, nii et ma ei lähe enam kunagi mehele ega muretse endale lapsi.” *

KURB küll, aga Malawis, kus arvestuste järgi on 15 protsenti elanikkonnast nakatunud HIV-i, pole sellised lood kaugeltki mitte erakordsed. Ajaleht „The Globe and Mail” kirjutab, et ühes maahaiglas „on voodikohtade täitumus 150 protsenti ning aidsi haigestumise tõttu on rohkem kui 50 protsenti meditsiinipersonalist kaotanud töövõime”. Teistes Aafrika Sahara-tagustes riikides on HIV-nakkus veelgi enam levinud. ÜRO HIV/AIDS-i Ühisprogramm (UNAIDS) andis aastal 2002 teada: „Sahara-taguses Aafrikas on keskmine eeldatav eluiga 47 aastat. Kui poleks aidsi, võiks see olla 62 aastat.”

Kuid HIV/AIDS-i nuhtlus ei piirdu sugugi Aafrika kontinendiga, vaid on lausa pandeemiline. UNAIDS on arvestanud välja, et Indias on umbes neli miljonit täiskasvanud HIV-nakatunut, ning teatab lisaks: „Praeguste haigestumusnäitajate juures tõuseb HIV sel aastakümnel peamiseks täiskasvanute suremuse põhjuseks.” Kõige kiiremini kasvab epideemia SRÜ-s, mille liikmesmaadeks on enamik endisesse NSV Liitu kuulunud vabariike. Näiteks ühe aruande järgi „registreeriti Usbekistanis ainuüksi aastal 2002 rohkem HIV-juhtusid kui kogu eelnenud kümnendi jooksul”. Ameerika Ühendriikides on HIV-nakkused jätkuvalt esmaseks surmapõhjuseks 25–44-aastaste ameeriklaste seas.

 „Ärgake!” avaldas aidsiteemalise artiklisarja esmakordselt aastal 1986. Tol aastal hoiatas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni direktor dr Halfdan Mahler, et HIV-i on ehk juba nakatunud kümme miljonit inimest. Nüüd, ligi paar aastakümmet hiljem, on HIV-juhtude arv maailmas kasvanud hinnanguliselt 42 miljonini, ületades rahvastiku kasvutempo enam kui kümnekordselt! * Ekspertide arvates pole tulevik sugugi vähem tume. „45-s kõige rohkem nakatunud elanikkonnaga riigis võib prognooside kohaselt aastatel 2000–2020 surra aidsi tagajärjel enneaegselt 68 miljonit inimest,” teatab UNAIDS.

Pidades silmas sellist murettekitavat nakatumistempot, on aidsiravi muutunud pakilisemaks kui eales varem. Niisiis peavad meditsiiniteadlased HIV-iga väsimatut võitlust. Milliseid edusamme on selle surmatõve suhtes saavutatud? Kas on mõistlik loota, et aidsile tehakse lõpp?

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 4]

Maailmas arvatakse olevat 42 miljonit HIV/AIDS-i nakatunut, neist 2,5 miljonit on lapsed

[Pilt lk 4]

INDIA Vabatahtlikud tervishoiutöötajad aidsialast väljaõpet saamas

[Allikaviide]

© Peter Barker/Panos Pictures

[Pilt lk 4]

BRASIILIA Sotsiaaltöötaja lohutamas aidsihaiget naist

[Allikaviide]

© Sean Sprague/Panos Pictures

[Pilt lk 4]

TAI Vabatahtlik töötaja hoolitsemas HIV-nakkusega sündinud lapse eest

[Allikaviide]

© Ian Teh/Panos Pictures