Tuult püüdmas

 „ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

MIS mõtted sul tekivad, kui vaatad kõrvalleheküljel olevat tuuleveskit? Kas tuuleveskitega seostub sulle Holland või meenub hoopis raamatutegelane hidalgo don Quijote, hispaanlane, kelle arvates olid tuuleveskid ohtlikud hiiglased? See pilt võib viia su mõtted ka mõnele restaureeritud veskile, mis nüüd vaid maastikku kaunistab.

Kuigi tuuleveskeid võib maakohtades veelgi siin-seal näha, peetakse neid kõigest iselaadseteks minevikumälestisteks. Sajandeid olid aga tuuleveskid tehnika viimane sõna. Nüüd, pärast pikka pausi, on tuulikud uuesti kasutusse võetud ja see on teeninud kõikide inimeste huve. Kutsume sind tutvuma tuuleveskite ajalooga ja veskitega, mida on kohandatud nii muutuvatele tuultele kui ka inimeste muutuvatele vajadustele.

Jahvatamine muutub lihtsamaks

Tuuleveskid said alguse vajadusest leiva järele. Et saada leiva küpsetamiseks jahu, jahvatasid muistsed rahvad, näiteks ka iisraellased, söödavaid teri käsikiviga (4. Moosese 11:7, 8). Ühe raske kivi hõõrumine teise vastu oli vaevarikas töö. Hiljem hakati veel raskemaid veskikive eeslite või teiste tööloomadega ringi ajama (Matteuse 18:6, UM). Kuid isegi nendel veskikividel olid oma puudused.

Inimene oli juba õppinud kasutama vee jõudu vesiratta liikumapanemiseks ning tuule jõudu purjelaevaga seilamiseks. Tõenäoliselt ühendati need kaks oskust omavahel 7. sajandi paiku kuskil Aasia või Lähis-Ida põuastes steppides ning tuult hakati kasutama veskikivi pöörlema panemiseks. Selle uue leiutise purjega kaetud tiivad panid pöörlema püstvõlli, mis oli kinnitatud veskikivi külge. * Niisugust algelist tuuleveskit kasutati nisu ja odra jahvatamiseks ning põhjavee pumpamiseks. Kas pole tõsi, et vajadus on leiutamise ema!

Et tuult paremini püüda

Varajased tuuleveskid, mille tiivad pöörlesid ümber püstvõlli, ei olnud eriti tõhusad. Tõhusus kasvas aga suuresti siis, kui avastati, et targem on asetada tiivad tornist eenduva horisontaalse võlli külge. Jõudu vahendas horisontaalvõllilt allolevale veskikivile hammasülekanne. See muudatus aitas tuuleenergiat paremini ära kasutada. Nendel uutel veskitel oli piisavalt jõudu panna tööle raskeid seadmeid, näiteks ketassaage.

Ükskõik mis tööd tuuleveskitega ka ei tehtud, vajasid need pidevat energiat. Tuulel on aga tülikas komme oma suunda alatasa muuta. Kuidas hoida tuuleveski tiibu kogu aeg tuules? Üks varajane lahendus oli pukktuuliku leiutamine. Kuna see tuulik seisis  samba otsas, oli võimalik terve tuuliku kere tuule suunda pöörata.

Niisuguseid tervenisti pööratavaid tuulikuid ei saanud väga suureks ehitada, sellepärast otsustasid teised veskimeistrid ehitada hoopis pöörleva peaga ehk torntuulikud. Nendel tuulikutel tuleb võll välja tuuliku peast, mistõttu on võimalik tiivad alati vastu tuult keerata, ükskõik kustpoolt see ka puhub. Kuidas jaksas aga veskimees liigutada torni pead, kui mõelda võlli, tiibade ja pidurisüsteemi kaalule? Vaata veel kord leheküljel 23 olevat pilti Hispaanias Cartagenas asuvast tuuleveskist ja sa näed torni peast maapinnani ulatuvat sabapuud. Kuigi see võib paista tugipostina, on see tegelikult kangmehhanism. Sabapuud võib tuuliku pea tuule suunda pööramiseks liigutada kas inimene või loom.

Teistel tuulikutel on tiibade taga midagi väikese tiiviku taolist, mis lükkab tiivad automaatselt õigesse suunda. Kuidas see mehhanism töötab? Kujuta ette, et tuuliku tiivad on pööratud tuulde ning pöörlevad täie kiirusega. Järsku aga tuulesuund muutub ja tiibade liikumine aeglustub. Tiibade suhtes õige nurga alla seatud tiivik püüab nüüd tuult ja hakkab keerlema. See liikumine paneb tööle hammasrattad, mis pööravad automaatselt tuuliku pea ja tiivad tagasi vastu muutlikku tuult.

Purjede asemel luugid

Teine tegur, mis teeb tuule rakendamise raskeks, on tuule tugevuse pidev muutumine. Varajased tuulikud, mille tiibu katsid purjed, ei tulnud tuule kiiruse muutumisega hästi toime. Kui kasutati pidureid, võis hõõrdumisest tekkiv kuumus tulekahju tekitada. Tugevate tuulepuhangute korral võisid tiivad katki minna või vastu tuulikut lennata ning teha palju pahandust. Purjesid parasjagu kokkupanev möldergi võis õhku paiskuda, kui pidurid järgi andsid.

Sellest probleemist saadi jagu 1772. aastal, kui üks šoti veskimeister asendas purjed automaatselt avanevate ja sulguvate luukidega, mis meenutasid mingil määral ribakardinaid. Raamatus „Windmills” öeldakse: „Tugeva tuuleiili korral ületab luukidele avaldatav surve vedru pinge ning luugid avanevad ja tiibade liikumine aeglustub. Kui tuul vaibub, ületab vedru pinge tuule surve ning luugid sulguvad, nii et tuult saab püüda suurema tiivapinnaga.”

Pöörleva pea ja isereguleeruvate tiibadega tuulikud saavutasid suurima tõhususe 19. sajandi lõpupoole, mil Euroopa tuulikute võimsus oli arvestuste kohaselt umbes 1500 megavatti. * Pärast seda hakati aga kasutama elektri-, auruturbiinide ja sisepõlemismootorite  energiat. Tuulikud ei suutnud enam võistelda uute masinate tõhususe ja liikuvusega ning tundus, et nende aeg on igaveseks läbi. Korraga olukord muutus.

Tuuleveskite moodsad järglased

1970. aastate kütusekriisi tõttu hakati fossiilkütustele alternatiivi otsima. Umbes samal ajal kasvas ka mure fossiilkütuse gaaside pärast, mis saastavad atmosfääri. Hakati otsima rohelise energia tootmise võimalusi. Äkitselt paistis hea ideena tuulikute rakendamine ja nii hakatigi kasutama tuuleturbiine.

Moodsad tuulikud on palju peenemad kui nende eelkäijad. Erinevalt traditsioonilistest tuuleveskitest ei pane tuuleturbiinid käima ehitise sees olevaid seadmeid. Turbiine kasutatakse tuule jõu elektrienergiaks muutmiseks, mis ühendatakse kohalikku elektrivõrku. Aastaks 1988 oli nende turbiinide võimsus Euroopas 1500 megavatti, just nagu nende eelkäijatel sajand varem.

Kõrgematel kohtadel troonivad pikad, härmas puid meenutavad tuulikud on hakanud maakohtade ilmet muutma. Kuigi need tuulikud ei paku erilist silmailu, arvavad paljud, et niisugune ebameeldiv pilt on väike asi, mõeldes tohutule hulgale rohelisele energiale, mida need tuulikud maailmas ühtekokku toodavad. Need moodsad tuulikud annavad suure panuse kasvuhoonegaaside vähendamiseks kogu maailmas, millest saame kasu meie kõik.

Siiski ei saaks töötada ei vanad tuuleveskid ega moodsad tuuleturbiinid, kui poleks lõppematut „puhast” energiat – tuult. Kui tänulikud tuleks meil siis olla Temale, kes on tuule loonud (Aamos 4:13).

[Allmärkused]

[Pilt lk 23]

Kaheksa tiivaga Hispaania tuuleveski El Molino Zabala

[Pilt lk 24, 25]

Moodsad tuuleturbiinid Hispaanias Cádizis

[Pildid lk 25]

1. Consuegra, Hispaania

2. Mallorca, Hispaania

3. Aruba, Väiksed Antillid

[Allikaviited]

Godo-Foto

Godo-Foto