Vaatleme maailma

Hiina müür laguneb

„Turistide, kinnisvaraarendajate ja erosiooni tõttu on Hiina müürist kaks kolmandikku lagunenud,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. „Üks maailmapärandi nimistusse kuuluv objekt on kadumas. ... Osa müürist on lõhutud, osa grafitiga kaetud ning osa kividest on müürist välja kangutatud sealautade ehitamiseks või kivisöekaevanduste tarbeks.” Maailma ajaloomälestiste kaitsmise fond, kes kirjeldab Hiina müüri kui „ühte ulatuslikumat kultuuriobjekti maailmas”, lisas selle hiljuti kõige ohustatumate arhitektuuriobjektide nimekirja. Isegi need, kellele on usaldatud müüri kaitsmine, on aidanud kaasa selle hävingule. Näiteks ühel juhul andsid majanduslikus kitsikuses olnud ja kehva väljaõppe saanud keskkonnaametnikud ühele kinnisvaraarendajale loa kiskuda maha 14 meetri pikkune müürilõik, mis oli 600 aastat vana. Kuna Hiina müür, mille esialgne pikkus oli 6400 kilomeetrit, on tohutult pikk, on seda peaaegu võimatu korras hoida.

 Võõramaised piletita reisijad

„Ballastveed, mida kasutatakse laevade tasakaalus hoidmiseks, on täis tuhandeid mereorganisme, mis võivad levida uude keskkonda, kui ballastveed teistesse sadamatesse lastakse,” hoiatab Maailma Looduse Fondi (WWF) keskkonnagrupp. Võõrliigid alates meduusidest kuni vetikateni „võivad teha niisama palju kurja kui naftalekked” ning rikkuda ökosüsteemide tasakaalu, ütleb Reutersi teadaanne. „Uutes elupaikades, kus reisil ellujäänud organisme ei ohusta looduslikud vaenlased ega parasiidid, võivad need paljunema hakata.” Näiteks võiks tuua tavalised rändkarbid, mis sattusid Euroopast Põhja-Ameerikasse, kus nad hakkasid rüüstama Suure järvistu järvi; Aasiast pärit vetikad, mis jõudsid Austraaliasse; ning Põhja-Ameerikast pärit meduusid, mis viidi Musta merre. Arvestuste kohaselt heidetakse igal aastal maailmas merre kümme miljardit tonni ballastvett. „Head ökoloogilist lahendust ballastvee puhastamiseks pole veel leitud,” ütles WWF-i esindaja Andreas Tveteraas.

Internet ja enesetapud

Lahutus, töötus, alkoholi liigtarbimine ja uimastite pruukimine on jätkuvalt peamised tegurid, mis põhjustavad üha enam enesetappe Inglismaa ja Walesi noorte meeste seas, kirjutab artikkel Londoni ajalehes „The Times”. Veelgi enam teevad aga muret Interneti jututoad, kus noored omavahel suhtlevad ja enesetappe korraldavad. „Internet meelitab juba ise ligi neid, kes on enesetapule kõige altimad – noori mehi. 75 protsenti enesetapu sooritanutest moodustavad mehed ning 80 protsenti neist on 15- kuni 24-aastased,” ütleb sama ajaleht. Internetis võib olla tuhandeid niinimetatud surmasaite. „Enamik inimesi, kes selliseid veebisaite külastavad, tunnevad, et neid ei armastata. Nad on juba enesetapumõtteid mõlgutanud või isegi proovinud end tappa, ning nendelt lehekülgedelt saab küllaldaselt soovitusi, kuidas end mitte ümber veenda lasta,” lisab artikkel. Mõningatel saitidel õhutatakse selliseid õnnetuid oma enesetapuplaane ellu viima, selle asemel et meelt muuta.

Meilid Jumalale

Igal aastal jõuab Iisraeli postiametisse „sadu kirju, mis on adresseeritud Jumalale”, annab teada ajakiri „The Economist”. „Niisuguseid kirju tuleb kõikjalt maailmast igal aastaajal, kuid kõige aktiivsemad on Jumala kirjasõbrad enne selliseid pühi nagu jõulud või Jom kippur.” Nendes kirjades tuuakse Jumalale kiitust, esitatakse kaebusi või palveid – tihtipeale otsitakse andestust või abi. Mis saab nendest kirjadest? „Kirjad, mille peal on saatja aadress, saadetakse tagasi,” teatab „The Economist”. „Ülejäänud toimetatakse aga Jeruusalemma, kus ülemrabi need püha nutumüüri pragudesse paneb. Kui kirjasaatja pole juut, edastatakse tema kiri usuasjade ministeeriumisse.” „Meilid Jumalale saadetakse aga edasi ainult korra või kaks aastas,” kirjutatakse artiklis. Iisraeli telekommunikatsioonifirmal on nüüd „spetsiaalne faksiliin, kuhu tulevad üksnes Jumalale saadetud faksid, ning firma on avanud meilikonto neile, kes tahavad Jumalaga kiiresti ühendust saada”.

Aina rohkem piraatide rünnakuid

„Piraatide rünnakud muutusid möödunud aastal kõikjal maailmas sagedasemaks ja vägivaldsemaks. 2002. aastal pandi toime 370 mereröövi, eelmisel aastal aga 445 mereröövi,” teatab rahvusvaheline merebüroo. „Kui 2002. aastal leidis aset 68 relvastatud rünnakut, siis eelmisel aastal juba 100 ning pantvange võeti 359, mis tähendab, et pantvangide võtmine peaaegu kahekordistus. Piraadid tungisid laevale 311 korral ning ühtekokku 19 laeva kaaperdati.” Kadusid 71 laevameeskonda koos reisijatega ning 21 meremeest tapeti, mis teeb 11 inimest rohkem kui eelneval aastal. Indoneesia vetes, kus esines jälle kõige enam piraatlust, ründasid mereröövlid laevu 121 korral. Indoneesia vetele järgnevad Bangladesh 58 intsidendiga ning Nigeeria 39-ga. „Kõik kaaperdamised, millest teada anti, võib jagada kahte kategooriasse,” märgib merebüroo. Esiteks toimusid „militaaroperatsioonid, kus sõjaväelaste grupid võtsid pantvangiks laevameeskonna liikmed, et saada raha oma eesmärkide teostamiseks, ning teiseks rünnati kergemaid saake nagu puksiirlaevu ja praame”.

Uuriti preestrite seksuaalkuritegusid

„Kaks kauaoodatud uuringut näitavad, et [USA] roomakatoliku kirikut on laastanud laste seksuaalse kuritarvitamise epideemia. 52 aasta jooksul pani kuritegusid toime vähemalt 4 protsenti preestritest. Nendest oli kõige enam 1970. aastal ametisse määratud preestreid, kellest lõpuks süüdistati seksuaalses ahistamises kümmet protsenti,” teatab ajaleht „The New York Times”. „Ajavahemikus 1950 kuni 2002 ahistas väidetavalt 4392 preestrit 10 667 last, kuid uuringutes öeldakse, et isegi need arvud võivad olla tegelikust väiksemad”, kuna paljudest ahistamisjuhtumitest pole teada antud. Üks uuring, mille korraldas John Jay kriminaalkohtu kolledž New Yorgis, avalikustas, et „preestreid süüdistati seksuaalses kuritarvitamises enam kui 95 protsendis piiskopkondades ning umbes 60 protsendis mungaordudes”. Teises, katoliku nõukogu uuringus märgiti, et katoliku kiriku seminarides valitseb suhtumine, mis sallib moraalset lodevust.

Soovitatakse mõõdukat liikumist

„See, kui liikuda mõõdukalt, näiteks kõndida nädalas 20 kilomeetrit, aitab hoida ära ülekaalulisust ning võtta kaalus alla ilma dieeti pidamata,” teatab ajakiri „FDA Consumer”. Kaheksa kuud kestnud uuring, mis hõlmas „182 istuva eluviisiga ülekaalulist meest ja naist vanuses 40 kuni 65”, kinnitas, et „liikumise ja kaalust mahavõtmise vahel on ilmselge seos”. Uuringus osalejad jagati nelja gruppi ning kõikide gruppide liikmed pidasid kinni oma tavapärasest menüüst. Kolm gruppi tegeles eri raskusastmega kehalise liikumisega, neljas, kontrollrühm, aga mitte. „Sellesse rühma kuuluvad inimesed võtsid uuringuperioodi jooksul kaalus juurde,” ütleb artikkel. „Teiste gruppide liikmetel vähenes aga võrreldes kontrollrühmaga talje- ja puusaümbermõõt märgatavalt.” Nende eksperimentide põhjal võib teha järelduse, et kaalu aitab sageli kontrolli all hoida mõõdukas liikumine, näiteks pooletunnine jalutuskäik päevas.