Head sõbrad ja halvad sõbrad

NEIU, keda võiksime tinglikult nimetada Saaraks, valas välja oma südame muremõtted. Selgus aga, et mees, keda ta oma sõbraks pidas, oli mõrtsukas. „Kui minu usalduse pälvis selline inimene, siis kuidas ma saan üldse kedagi enam usaldada?” on Saara nõutu. Inimene, kellele ta sellest rääkis, päris, kas ta ka teadis, millised olid mehe väärtushinnangud. „Mida sa selle all mõtled?” oli Saara üllatunud. Ta ei teadnud isegi seda, mida nende „väärtushinnangute” all peaks mõtlema. Kuidas on lugu sinuga? Kas sa tead, millised on sinu sõprade väärtushinnangud?

Vastusest sellele küsimusele võib oleneda sõna otseses mõttes elu või surm, nagu seda näitas Saara kogemus. Üks Piibli õpetussõna väljendab seda nõnda: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Paraku valivad paljud Saara kombel sõpru vaid selle põhjal, kas nad „klapivad” – kuidas nad end nende seltsis tunnevad. On loomulik, et me soovime olla koos inimestega, kes annavad meile hea enesetunde. Ent kui see on meie ainuke valikukriteerium, ja me pöörame vähe või ei pööra üldse tähelepanu inimese tegelikele  omadustele, võib meid oodata ees sügav pettumus. Kuidas saada teada, kas inimesel on head väärtushinnangud?

Kõlbelised mõõdupuud peavad olema kõrged

Kõigepealt peavad meil endil olema head väärtushinnangud. Me peame teadma, mis on õige, mis vale, ning juhinduma kõrgetest moraaliprintsiipidest igal ajal. Üks teine Piibli õpetussõna ütleb: „Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” (Õpetussõnad 27:17). Kui mõlema sõbra kõlbelisus on tugev kui raud, saavad nad aidata teineteise iseloomu täiustada ning nendevaheline sõprusside muutub aina kindlamaks.

Pacôme Prantsusmaalt sõnab: „Mina pean tõeliseks sõbraks inimest, kes mind ära kuulab ja minuga kenasti räägib, ent kes on valmis mind ka noomima, kui ma peaksin mingi rumalusega hakkama saama.” Tõepoolest, parimad sõbrad – olgu nad noored või vanad – on need, kes aitavad meil õiges suunas edasi minna ja parandavad meid, kui kipume rumalalt talitama. Piibel ütleb: „Sõbra löögid on mõeldud siiralt” (Õpetussõnad 27:6). Et muutuksime moraalselt ja vaimselt tugevamaks, on meil tarvis seltsida inimestega, kes samuti armastavad Jumalat ja tema põhimõtteid. „Kuna koolis polnud mitte kedagi, kes oleks jaganud minu kristlikke väärtushinnanguid ja uskumusi,” meenutab Céline Prantsusmaalt, „sai mulle selgeks, kui oluline on omada tõelisi sõpru kristlikust kogudusest. Mulle on olnud neist tasakaalukaks jäämisel tohutu abi.”

Kuidas võimaliku sõbra omadusi hinnata

Kui sooviksid saada sõbraks inimesega, kellega oled kohtunud, oleks hea endalt küsida: „Kes on tema sõbrad?” See, millised on ta lähedased kaaslased, räägib temast paljutki. Lisaks, mida arvavad temast ümbruskonna küpsed ja auväärsed inimesed? Ka oleks arukas mõelda mitte ainult sellele, kuidas võimalikud sõbrad meid kohtlevad, vaid ka sellele, kuidas nad kohtlevad teisi, eriti neid, kellelt nad mingit kasu ei looda saada. Kui inimene ei ilmuta sugugi alati ja kõigi suhtes väärt iseloomujooni – näiteks ausameelsust, kannatlikkust ja hoolivust –, siis mis garanteerib, et ta tulevikus sindki sel kombel ei kohtle?

Inimese tõelise iseloomu tundmaõppimine eeldab kannatlikkust, oskust ja aega, et saaks jälgida teda igapäevaelus. Piibel tõdeb: „Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada!” (Õpetussõnad 20:5). Meil tuleb võimalike sõpradega kõnelda tõsistel teemadel – sellistel, mis aitavad tuua esile nende tegeliku isiksuse, ajendid ja  muidugi ka väärtushinnangud. Millised inimesed nad on? Kas nad on vastutulelikud või lahkusetud? Põhiliselt optimistlikud ja rõõmsameelsed või negatiivsed ja küünilised? Isetud või enesekesksed? Usaldusväärsed või ebalojaalsed? Kui inimene on teistest kõneldes kriitiline, siis mis hoiab teda tagasi sinustki selja taga negatiivselt kõnelemast? „Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu,” ütles Jeesus (Matteuse 12:34). Järelikult tuleb kuulata ja panna tähele, millest inimese suu räägib.

Tähtsaimad ühised jooned

Mõningate arvates peaks nende sõpradel olema täpselt samasugune maitse nagu neil. Üks pisike poiss väitis: „See, kes ei armasta kohupiimakooki, ei või kunagi olla minu sõber.” On täiesti õige, et sõpradel peaks teineteisemõistmiseks olema piisavalt ühist – kõige parem, kui neil on samad moraalsed ja vaimsed põhiväärtused. Ent neil ei pea olema ühesugune isiksus ja taust. Erinevad elukogemused võivad tegelikult sõprust rikastada ja vastastikust kasu tuua.

Piibli kaks läbi ajastute kuulsat sõprussuhet – Joonatani ja Taaveti ning Ruti ja Noomi vahel – põhinesid mõlema ustavusel Jumalale ja tema põhimõtetele. * On tähelepanuväärne, et mõlema sõprussideme puhul oli tegemist suure erinevusega eas ja taustas. Niisiis õpetavad nad sõpruse kohta veel midagi: vanadel ja noortel on üksteisele sõpradena palju pakkuda.

Erinev vanus võib tulla kasuks

See, et meil on meist vanemaid või nooremaid sõpru, võib vastastikku rikastada. Lugegem, kuidas seda väljendavad oma isiklikele kogemustele tuginedes noored.

Manuela (Itaalia): „Sain mõni aeg tagasi sõbraks vanema abielupaariga. Rääkisin neile avameelselt oma probleemidest ja minu suureks rõõmuks olid ka nemad minu vastu avameelsed. Nad ei alahinnanud mind mu nooruse pärast. See lähendas mind nendega. Kui mul on raskusi, pakub nende sõprus suurt tuge. Olen leidnud, et kui ma kõnelen oma probleemidest  omaealistele tüdrukutele, annavad nad mõnikord nõu, mis pole kuigi hoolega läbi mõeldud. Minu vanematel sõpradel on aga elukogemusi, tarkust ja tasakaalukust, mida meil, noortel, veel pole. Nende abiga suudan langetada paremaid otsuseid.”

Zuleica (Itaalia): „Meie koosviibimistel on peale noorte ka mõningaid meist vanemaid inimesi. Olen pannud tähele, et kui kokku on tulnud vanemaid ja nooremaid, on õhtu lõpuks kõik väga rahul. Meil on mõnus, sest igaüks näeb asju veidi eri nurga alt.”

Ka teie, vanemaealised, võite noorte vastu huvi tunda. Nagu eelnevatest mõtteavaldustest selgub, hindavad paljud noored väga teie rikkalikke elukogemusi ja naudivad teie seltsi. 80. aastates lesk Amelia ütleb: „Püüan noorematega kontaktis olla. Nende elurõõm ja energia teeb mu meele rõõmsaks.” Selline vastastikune julgustamine võib anda häid ja kaugeleulatuvaid tulemusi. Paljud õnnelikud ja hakkajad noored täiskasvanud omistavad suurt tähtsust oma lapseea sõpradele, kes olid neist vähemalt mingil määral vanemad ning andsid neile head eeskuju ja jagasid kasulikke nõuandeid.

Kuidas sõprussuhteid parandada

Heade sõprussuhete rajamiseks pole tingimata tarvis uusi sõpru hankida. Kui sul juba on väärt kaaslasi, siis miks mitte mõelda sellele, kuidas oma sõprust nendega tugevdada. Kauaaegsed sõbrad on eriti kallihinnalised ning sellele vastavalt tuleks meil neid ka kohelda. Ära võta ustavust kunagi endastmõistetavana!

Mis peamine, ära unusta, et tõeline õnn – ja tõeline sõprus – tuleneb sellest, et sa annad midagi endast, oma ajast ja oma ressurssidest. Tasu ületab pingutused ja ohvrid kaugelt. Kui sa aga mõtled sõpru valides vaid iseendale, ei saavuta sa kunagi edu. Seega, võimalikele sõpradele mõeldes ära piirdu vaid nendega, keda sa imetled või kes sulle kuidagi kasulikuks võivad osutuda. Laienda oma sõpruskonda nende näol, keda teised ehk kõrvale on jätnud või kellel endil on sõprade leidmisel raskusi. Gaëlle Prantsusmaalt ütleb: „Kui oleme millegi ettevõtmiseks kaaslasi valimas, kutsume kampa ka neid noori, keda teame üksi olevat. Ütleme: „Ega sinagi üksi koju taha jääda. Tule kaasa, nii saame üksteist paremini tundma õppida.”” (Luuka 14:12–14.)

Teisest küljest, kui toredad inimesed pakuvad sõprust, ära kiirusta keeldumisega. Elisa Itaaliast märgib: „Kui inimene tunneb, et teda on varem kõrvale jäetud, võib temasse olla kogunenud veidi vimma. Ta võib hakata mõtlema, et sõprussuhted polegi talle nii väga tähtsad. Niisiis sulgub ta endasse, tõmbub teistest eemale ja jääb oma mõtetega üksi. Selle asemel et sõpru otsida, püstitab ta barjääri.” Ära lase põhjendamatutel kartustel või isekatel huvidel takistada end uusi sõprussuhteid rajamast, suhtlemisaldis olemast. Meil on põhjust olla sügavalt tänulikud, kui inimesed meist sedavõrd huvitatud on, et soovivad meiega sõbraks saada.

Tõelisi sõpru on võimalik leida

Et omada tõelisi sõpru, läheb vaja midagi enamat kui igatseda, oodata ja lugeda selliseid artikleid nagu see siin. Õppida sõpru leidma on nagu õppida jalgrattal sõitma. Kumbki oskus ei saa selgeks vaid raamatuid lugedes. Meil tuleb välja minna ja harjutada, kuigi see võib mõnikord ka kukkumisi kaasa tuua. Piibel näitab, et kõige vankumatumad suhted rajanevad mõlemapoolsel sõprusel Jumalaga. Kuid Jumal ei saa meie pingutusi sõprade leidmisel õnnistada, kui me neid pingutusi ei tee. Kas oled kindlalt otsustanud häid sõpru leida? Siis ära anna alla! Palu Jumalalt abi, ole isetu ja suhtlemisaldis ning valmis olema sõber.

[Allmärkus]

 [Kast/pilt lk 11]

Teile, lapsevanemad

Nagu paljud oskused, saab oskus sõprussuhteid luua alguse kodunt. Ideaaljuhul rahuldab päris väikese lapse vajadust seltsi järele suures osas elu perekonnaringis. Ka sellistes oludes mõjutavad perekonnavälised kontaktid lapse mõtlemist, tundeid ja käitumist väga tugevalt. Mõelgem näiteks, kui kiiresti õpivad paljud väikesed immigrantide lapsed vaid kontaktide kaudu teiste lastega ära uue keele.

Lapsevanematena on teil eesõigus aidata oma lastel targalt sõpru valida. Väikesed lapsed ja murdeealised pole veel päris valmis langetama selliseid otsuseid ilma vanemliku juhatuseta. Kuid asjaga seondub üks probleem. Paljudele noortele on nende eakaaslastest sõbrad lähedasemad kui nende vanemad või teised täiskasvanud.

Mõningate ekspertide arvates on üks mõjur, miks teismelised võtavad kuulda pigem oma eakaaslasi kui vanemaid, see, et paljud vanemad ise kahtlevad oma autoriteedis moraaliküsimuste osas. Vanemad peaksid kandma Jumala määratud kohustust teha laste juhatamiseks ja nende eluga kursis olemiseks pingutusi (Efeslastele 6:1–4). Aga kuidas seda teha? Perekonnanõustaja dr Ron Taffel on kohanud paljusid lapsevanemaid, kes ei tea enam, kuidas oma noorukieas lapsi kohelda. Ta kirjutab, et paljud „langevad meedias ülespuhutud moodsate lapsekasvatusvõtete ohvriks”, selle asemel et oma lapsele vanemaks olla. Miks nad nõnda toimivad? „Nad ei tunne oma last piisavalt hästi, et teda mõista ja vastavalt reageerida.”

Nii see ei tarvitse olla. Vanematel tuleb mõista, et kui lapsed ei saa kodunt seda, mida nad vajavad, pöörduvad nad oma sõprade poole. Ja mida nad vajavad? „Nad vajavad seda, mida noored alati on vajanud: hoolitsust, heakskiitu, turvalisust, selgeid reegleid ja nõudmisi ning ühtekuuluvustunnet,” ütleb dr Taffel. „Kurb on see, et nüüdisajal jätavad enamiku murdeealiste vanemad need vajadused rahuldamata ning noored ei tunne end perekonnaringis olles sugugi nagu kodus.”

Kuidas te saate aidata oma lastel sõpru leida? Kõigepealt tuleks mõelda oma elustiilile ja sõprussuhetele. Kas teie ja te sõprade sihid ja püüdlused on üllad ja isetud? Vaimsed, mitte materialistlikud? „Teod räägivad valjemini kui sõnad, nii et teie lapsed on kiired märkama teie, teie sõprade ja nende laste hoiakuid ja tegusid,” märgib kristlik kogudusevanem ja isa Douglas.

Isegi paljud loomad kaitsevad instinktiivselt ja sageli raevukalt oma poegi teiste ohtlike loomade eest. Üks karuspetsialist märgib: „Emakarud on kuulsad oma poegade kaitsmise poolest kõikmõeldavate ohtude eest.” Kas inimestest lapsevanemad peaksid piirduma vähemaga? Ruben Itaaliast ütleb: „Mul oli vanematega põhjalikke arutelusid Pühakirja teemadel. Nad aitasid mul mõista, et on kaaslasi, kellest oleks parem eemale hoida. Minu esmane reaktsioon oli: „See veel puudub! Mul siis ei tohigi sõpru olla!” Ent aeg on näidanud, et neil oli õigus, ning tänu nende kannatlikkusele olin kaitstud.”

Samuti olge aktiivsed ja viige oma lapsed kokku inimestega, kes annavad head eeskuju ning aitavad neil seada endale häid eesmärke. Tubli ja õnnelik noormees Francis meenutab: „Ema pani tähele, et meie, lapsed, oleme jäänud kuidagi omaette. Seetõttu otsustas ta meile toeks olla ja kutsuda külla täisajalises kristlikus teenistuses hästi aktiivseid sõpru. See võimaldas meil neid tundma õppida ja nendega sõbraks saada otse oma kodus.” Kui teete omalt poolt sedalaadi pingutusi, võib kodumiljööst kujuneda teie lastele viljakas pinnas heade sõprussidemete tärkamiseks ja kasvamiseks.

[Pilt lk 9]

Pane tähele võimalike sõprade käitumist

[Pilt lk 10]

Isetutele sõprussidemetele pole takistuseks ei iga ega taust