Kaunid ning maitsvad

KAUNIS lilleaed erutab meeli. Sa võid imetleda erisuguse värvuse ja kujuga õisi ning nuusutada nende lõhna. Puudutades õite kroonlehti, võid sa tunda, kuivõrd erineva pinnaga nad on. Kuid kas lilled võiksid pakkuda naudingut ka maitsmismeelele? Mõningates maades on õisi toiduks tarvitatud juba aastasadu. Kui ka sinu koduaias kasvab taimi, mille õisi süüa kõlbab, miks mitte neid ise proovida. *

Romantiline roos

Roosid (perekond Rosa) on tõenäoliselt maailma kõige tuntumad ja hinnatumad lilled. Peale metsikult kasvavate kibuvitste on aretatud tuhandeid roosisorte. Kuna õite maitse sõltub pinnasest ja temperatuurist, on soovitav proovida roosi või teiste lillede kroonlehti enne, kui neid söögiks kasutada. Arvatavasti paned sa tähele, et kroonlehtede alumine osa on veidi mõrkjas. Seepärast lõika see osa ära. Kui sa aga serveerid terveid õisi, söö ainult välimisi kroonlehti.

Roogasid, kus võib roosiõisi kasutada, on vaata et lõputult. Neid võib lisada salatitesse koos maheda juustu ja purustatud pähklitega. Samuti võib purustatud roosilehti panna kastmetesse, et lisada neile maitset ja värvi. Ribadeks lõigatud roosilehtedega võib kaunistada ka spagette, andes niiviisi roale viimase lihvi. Roosid teevad maitsvamaks ka jäätise ning joogid.

Kabatšokiõis

Ülestähendusi kabatšokiõite (Cucurbita pepo) toidukstarvitamise kohta Ameerikas leidub juba 16. sajandist. Näib, et Ameerika põliselanikud sõid üksnes isasõisi (neid, mis kasvavad pika ja peenikese õierao otsas), selleks et emasõied (need, mille taga on väike kabatšokk) võiksid vilja kanda. Enne kabatšokiõite valmistamist tuleb aga eemaldada torkivad tupplehed. Emakad võib ära võtta või jätta. Pearoogade ja suppide sisse sobivad mahedamaitselised kabatšokiõied hästi oliiviõli, maisi ja kabatšoki endaga. Kes soovib saada tugevamat maitset, võib pruunistada kabatšokiõisi koos sibula, küüslaugu, ürtide ja maitseainetega. Samuti võib kabatšokiõied täita juustu, sibula ja ürtide seguga ning kasta õied seejärel vahule aetud munavalgesse, kuhu on lisatud ka munakollast. Lõpuks tuleb õied kasta riivsaia sisse ning praadida rasvas. Sedaviisi serveeritud õied on erilise maitsega.

Värvikirev võõrasema

Kahe- või kolmevärvilistel võõrasemadel ehk aedkannikestel (Viola wittrockiana) on kroonlehtedel iseloomulikud tumedad laigud, mis annavad neile ebatavalise ilme. Entsüklopeedia „Britannica” sõnul peetakse võõrasemasid üldiselt lilla, valge ja kollasekirju aaskannikese kultuurvormiks. Ka  aaskannike on söödav, kuid raamatu „Edible Flowers–From Garden to Palate” sõnul „võib see suurtes kogustes toksiline olla”. See kannike teeb nii köögivilja- kui ka puuviljasalatid maitsvamaks ja kaunimaks. Kasuta terveid õisi ning lisa need enne serveerimist, kui oled juba salatile veidi õli- ja veiniäädikakastet valanud. Kannikesi võib lisada ka suppidele.

Veel üks söödav kannike on lõhnav kannike (Viola odorata), mis sobib imehästi magustoitude ja jookide sisse. (Vaata kasti „Lilled jookides”.) Muid Viola perekonna liike aga söömiskõlblikuks ei peeta.

Rõõmsavärviline päevaliilia

Päevaliiliat (perekond Hemerocallis) iseloomustavad puhmana kasvavad pikad ja kitsad juurmised lehed. Seda lühikest aega õitsvat taime ei tohi segamini ajada teiste liilialiste sugukonda kuuluvate taimedega. Päevaliiliate kollaseid, oranže ja punaseid õisi on toiduks kasutatud juba kaua. Nende õisi võib kergelt keedetuna serveerida nii nagu köögivilju. Teine võimalus on valmistada päevaliilia õitest koos teiste toiduainetega pasta ning praadida seda. Garneeringuks võib lisada terve päevaliilia õie.

 Muid söödavaid lilli

Tääkliiliad (perekond Yucca), mis kasvavad peamiselt kuiva ja poolkuiva kliimaga aladel, sisaldavad rikkalikult vitamiine ja kaltsiumi. Tääkliiliatel võib toiduks tarvitada üksnes kroonlehti, mida tuleb enne veidi aega keeta, et kaoks mõrkjas maitse. Jookidele, salatitele ja magustoitudele on heaks lisandiks ka sidrunipuu- (Citrus limon), apelsinipuu- (Citrus sinensis) ja mündiõied (perekond Mentha). *

Kahtlemata on lilled kingitus meie meeltele – kingitus, mis meie ellu sära juurde toob. Ka lilled annavad põhjust meie armastavale Loojale kiitust tuua.

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 24]

LILLED JOOKIDES

Aseta väikesed lilled või kroonlehed jääkuubikukarpi, enne kui valad sinna vett. Pane karp sügavkülma. Neid jääkuubikuid saab kasutada jookides.

[Allikaviide]

Raamatust „El Cultivo de Hierbas”.

[Kast/pildid lk 24]

ÕITE KANDEERIMINE

Klopi munavalge vahule ning määri pintsliga õhuke kiht munavalget puhastele ja kuivadele õitele. Kata korralikult kõik kroonlehed. Seejärel puista õitele läbi sõela tuhksuhkrut. Raputa õitelt liigne suhkur ning jäta need mitmeks tunniks kuivama.

[Allikaviide]

Raamatust „Cook’s Thesaurus”.

[Kast lk 24]

MÕNINGAID HOIATUSI

Mõned lilled on mürgised. Tee kindlaks, et kasutad ikka söödavaid õisi. Kui kahtled, ära söö.

Ära kasuta õisi, mida on pritsitud mürkidega. (Tihti pritsitakse taimi mürgiga lillepoodides ja mõningates kasvuhoonetes.) Kasuta toiduks üksnes orgaaniliselt kasvatatud ja suurtest teedest eemalt korjatud taimi.

Õisi ei tohiks süüa inimesed, kellel on astma või allergia mõningate taimede vastu.

Nagu puu- ja köögivilju, tuleb ka õisi korralikult pesta, ja seda eriti juhul, kui neid süüakse toorelt.

[Pilt lk 23]

Roos

[Pilt lk 23]

Kabatšokiõied

[Pilt lk 23]

Võõrasemad

[Pilt lk 23]

Päevaliilia

[Pildid lk 24]

Sidrunipuu õied