Surmatehas

„ÄRGAKE!” SAKSAMAA-KORRESPONDENDILT

MITTELWERK oli väidetavalt maailma suurim maa-alune tehas. See asus Saksamaal Harzi mäestikus, Berliinist umbes 260 km edelas. Tehasekompleks laius 20 km ulatuses hiiglaslikes mäealustes ruumides. Aastatel 1943–1945 töötas seal tuhandeid koonduslaagrisse saadetud sunnitöölisi. Neil tuli kohutavates tingimustes toota relvi natsi-Saksamaa jaoks.

Relvad, mida sunnitöölised valmistasid, polnud tavalised. Tehas tootis reaktiivmürske, mida tuntakse V-1 ja V-2 rakettide nime all. Need transporditi Mittelwerkist peamiselt Prantsusmaa ja Hollandi raketibaasidesse. Stardi järel lendasid need mehitamata raketid oma sihtmärkideni Belgias, Suurbritannias ja Prantsusmaal, langesid seal maha ja plahvatasid kokkupõrkel sihtmärgiga. Natsid isegi lootsid välja töötada nii võimsa raketi, mis toimetaks pommi üle Atlandi ookeani New Yorki. Teise maailmasõja lõpuks oli Euroopa linnu rünnatud sadade V-1 ja V-2 rakettidega. Need moodustasid vaid tillukese osa kõigist neist rakettidest, mida natsid valmistasid ja kavatsesid kasutada oma vaenlaste vastu. Ükski rakett ei jõudnud aga kunagi New Yorki.

Kahetsusväärne omapära

Kui sõda läbi sai, lahkusid Saksamaalt kümned V-1 ja V-2 rakettide tootmisse kaasatud Saksa teadlased ja tehnikameistrid. Nad võtsid endaga kaasa kogu oma raketitehnoloogia-alase kogemuste pagasi ja kasutasid seda oma uuel kodumaal. Üks niisugustest raketiteadlastest oli Wernher von Braun. Ta kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus aitas konstrueerida kanderaketti „Saturn”, mis viis esimesed inimesed Kuule.

Praegu seisab otse endise Mittelwerki tehase kõrval koonduslaagri mälestusmärk, meenutamaks 60 000 inimest, keda seal vangis peeti. Paljud neist mitte ainult ei töötanud neis külmades ja rõsketes ruumides, vaid ka elasid seal. Pole siis midagi imestada, kui mõningate arvates võis seal surma saada kuni 20 000 vangi. Muuseumi külastajatel on võimalus teha giidi saatel ekskursioon ruumides, mille põrandatel lebavad tänini sinna ligi 60 aastat tagasi jäetud raketiosad. Ajakiri „After the Battle” (Pärast lahingut) toob välja kahetsusväärse joone, mille poolest Mittelwerki raketid on erilised: „V1 ja V2 on ainsad relvad, mille tootmine on hävitanud rohkem inimelusid kui nende kasutamine.”

[Pilt lk 21]

V-1 raketid dresiini peal, foto aastast 1945

[Allikaviide]

Quelle: Dokumentationsstelle Mittelbau-Dora

[Pilt lk 21]

Ekskursioonil koonduslaagri ruumides – põrandatel lebavad tänini raketiosad