Vaatleme maailma

Haivastane seade

Kartus haide ees sunnib paljusid ujujaid ookeanist eemale hoidma. Lõuna-Aafrika Vabariigi organisatsioon Natal Sharks Board on aga leiutanud haisid peletava seadme. Organisatsioon „avastas, et teatud liiki elektriväli mõjub haide nokises asuvatele tundlikele retseptoritele”, kirjutab KwaZulu-Natali ajaleht „Weekend Witness”. Niisiis valmistas organisatsioon saatja, mis paneb hai ennast tundma järjest halvemini, mida lähemale ta sellele seadmele ujub. Kui ebamugavustunne muutub talumatuks, „muudab hai suunda ja lahkub saatja vahetust lähedusest”. Üks Austraalia firma toodab nüüd neid saatjaid ujujatele ja surfajatele. Saatja, mis pannakse pahkluu ümber, tekitab ujuja ümber tsooni, kuhu hai ligi ei tule. Siiski ei garanteeri firma, et see seade kõiki haisid kõigis olukordades eemale peletab.

 Täiskasvanutel suurem mürgitusoht

„Kui räägitakse mürgituse ärahoidmisest, siis arvatakse, et see puudutab väikseid lapsi,” ütleb Debra Kent organisatsioonist British Columbia Drug and Poison Information Centre. „Enamikul juhtudel sureb aga mürgitusse noori ja täiskasvanuid,” jätkab Kent. Ajalehe „The Vancouver Sun” sõnul on suurem osa täiskasvanute mürgitusjuhtude põhjuseks see, et „keegi on valanud mürgise vedeliku teise, vastavalt märgistamata nõusse, näiteks veepudelisse”. Teisi mürgitusjuhtusid oleks võinud ära hoida sellega, kui inimene oleks lihtsalt tule põlema pannud ja pudelil olevat silti lugenud. Ajaleht „The Vancouver Sun” ütleb, et „täiskasvanute puhul on mürgitus surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite esikümnes neljandal kohal”.

Kas telerivaatamine mõjub lastele halvasti?

„Väikestel lastel, kes vaatavad telerit, on kooliikka jõudes suurem risk kannatada tähelepanu puudulikkuse häire all,” teatas México ajaleht „The Herald”. Selles teadaandes tsiteeritakse uuringut, mis avaldati meditsiiniajakirjas „Pediatrics” ja milles osales kaks gruppi lapsi, keda oli ühtekokku 1345. Ühte gruppi kuulusid üheaastased, teise kolmeaastased. Uuring näitas, et selleks ajaks, kui lapsed on saanud seitsmeaastaseks, oli kasvanud risk kannatada tähelepanu puudulikkuse häire all päevas iga teleri ees oldud tunni kohta 10 protsendi võrra. Uurijad arvavad, et „väga kiiresti vahelduvad pildid, mis on omased enamikule teleprogrammidele, võivad pärssida [laste] aju arengut”. „Tegelikult on palju põhjusi, miks lapsed ei peaks televiisorit vaatama,” ütles uuringu autor dr Dimitri Christakis. „Teised uuringud on näidanud, et [telerivaatamine] on seotud ülekaalulisuse ja agressiivsusega.”

Naer on tervisele kasulik

„Neuroloogid Stanfordi ülikoolist on avastanud veel ühe põhjuse, miks naer teeb tuju paremaks,” teatab „UC Berkeley Wellness Letter”. „Nad uurisid nende inimeste ajutegevust, kes lugesid naljakaid koomikseid, ning leidsid, et huumor ja naer stimuleerivad aju nn mõnukeskusi ehk neidsamu ajupiirkondi, mida mõjutavad ergutava toimega uimastid. „Naer vähendab pingeid, rahustab ja tõstab tuju,” ütleb sama väljaanne. Naer suurendab ka hormoonide produktsiooni, südame löögisagedust, parandab vereringlust ja tõstab lihaste toonust. „Tõepoolest, südamest tulev naer võrdub treeninguga,” märgib „UC Berkeley Wellness Letter”. „Siiski ei põleta naer eriti kaloreid – naera palju tahad, kõhnaks sa ei muutu.”

Taimed maamiine avastamas

„Taani biotehnoloogiafirma on geneetiliselt muundanud taime, mille lehed lähevad punaseks, kui see kasvab maa sees asuvate lõhkekehade kohal,” teatab Hispaania ajaleht „El País”. See taimest miiniotsija, harilik müürlook, muudab värvi, kui ta tõmbab endasse lämmastikdioksiidi, „üht kõige tavalisemat lõhkekehade koostisosa”, selgitab ajaleht. „Kui taime juured imavad seda gaasi, algab biokeemiline ahelreaktsioon, mis vallandab taimse pigmendi antotsüaniini toodangu.” Selle biotehnoloogiafirma juhataja Simon Oostergaard ütles, et neil on plaan „külvata selle taime seemneid miiniväljadele, oodata viis nädalat ja siis lõhkekehad kahjutustada”. Hariliku müürlooga laialdane kasutamine võib igal aastal päästa tuhandeid elusid, ütleb Oostergaard. 20. sajandi jooksul peetud sõdades on 75 riigi pinnasesse jäänud umbes 100 miljonit maamiini.

Piiritajate navigatsioonivõime

Piiritajad „rändavad aprilli lõpus Inglismaale enam kui 6000 kilomeetri kauguselt Aafrikast”, kirjutab Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. Kuigi neil „pole GPS-i, lennujuhtimisseadmeid ega piloote”, lendavad need rändurid igal aastal öösiti 3000 meetri kõrgusel, navigeerudes palju paremini kui moodsad lennukid. Need linnud väldivad kursilt eemale triivimist, korrigeerides oma asukohta tuule suhtes, mitte aga maapealsete orientiiride suhtes, nagu varem arvati. Dr Johan Bäckman Rootsist Lundi ülikoolist, kes jälgis radari abil 225 lindu, ütleb, et „isegi kõige paremad lennukid, millel on väga head navigatsiooniseadmed, ei suuda hinnata tuulest tingitud triivimist nii nagu linnud”. Mõningates uuringutes on ilmnenud huvitav fakt, et öise lennu ajal on pool lindude ajust mitteaktiivne. Graham Madge Kuninglikust Linnukaitse Seltsist ütleb, et vaatamata avastustele jääb õhku küsimusi, näiteks, millest siis linnud ikkagi lennu ajal toituvad.

Eemalepeletavad WC-d

Kuna Prantsusmaa koolide WC-des on märjad põrandad, jääkülm kraanivesi, puudub seep ning katkiste lukkude ja madalate vaheseinte tõttu ka privaatsus, ei taha õpilased neid kasutada, kirjutab Prantsusmaa nädalaleht „L’Express”. Uuringus, mida juhatas lastevanemate nõukogu, selgus, et „enam kui 48 protsenti õpilastest ei kasuta eriti kooli WC-sid”. See mõjub aga koolilaste tervisele. Uuringu järgi „kannatab veerand neist õpilastest seedetrakti- ja urineerimisprobleemide all”. Laste uroloog Michel Avérous ütleb: „Lapsed peavad käima WC-s viis-kuus korda päevas. Kui põit ei tühjendata nii tihti kui vaja, võivad tekkida tõsiste tagajärgedega infektsioonid.”