Aleksandria raamatukogu taassünd

SEE oli oma aja üks kõige kuulsamaid raamatukogusid, mis koondas Egiptuse linna Aleksandriasse maailma suurimad tarkpead. Kui see hävis – keegi ei tea täpselt kuidas –, siis läksid kaduma ka sealsed hindamatud teosed, mistõttu said kannatada paljud teadusuuringud. Nüüd on aga kunagine uhke raamatukogu uuesti ellu äratatud.

Aleksandria kuulsa raamatukogu taastamise tulemusena valmis üsna ebahariliku kujuga ehitis. Uue raamatuhoidla, ametliku nimega Bibliotheca Alexandrina peahoone meenutab hiiglaslikku viltust trummi. Ligi kahe jalgpalliväljaku suurust klaas- ja alumiiniumkatust (1) liigendavad põhja poole avanevad aknad, mis valgustavad raamatukogu peamist lugemissaali (2). Selles laias hoones, mis näeb välja nagu pealt viltu lõigatud silinder, asuvad põhilised avalikud ruumid ning osaliselt ulatub see allapoole merepinda. Hoone lame läikiv pealispind langeb seitsme korruse kõrguselt laugelt sügavale maa sisse. Kaugelt vaadates näeb hoone oma päikesesädeluses helkiva metallpinnaga välja nagu tõusev päike.

Silindri väliskülg kujutab endast kaarekujulist laia püstloodis hallist graniidist seina, millele on graveeritud ridamisi muistsete ja nüüdisaegsete tähestike märke (3). Paigutatuna astmeliselt tõusvatesse ridadesse, kujutavad tähed hästi teadmiste järkjärgulist kasvu.

Suure osa silindri sisemusest võtavad enda alla avatud ja astanguliselt paigutatud lugemissaalid (4). Kaheksa miljonit raamatut mahutav hoidla on peidetud hoone maa-alusesse  süvendisse. Kompleksi kuuluvad ka näituse- ja loengusaalid, spetsiaalsed ruumid nägemishäiretega inimestele (5) ning planetaarium – eraldiasetsev kerakujuline ehitis, mis meenutab orbiidil peatunud satelliiti (6). Muidugi ei saa mainimata jätta keerukaid arvuti- ja tuletõrjesüsteeme, mistõttu võib seda raamatukogu pidada tehnika viimaseks sõnaks.

Legendaarse eelkäija arengulugu

Muistsetel aegadel oli Aleksandria linn kuulus oma nüüdseks hävinud imeliste ehitiste poolest, nagu Pharose tuletorn, mis oli väidetavalt umbes 110 meetri kõrgune ja mida loeti tolleaegse seitsme maailmaime hulka, ning Aleksander Suure hauakamber. Kreeka Ptolemaioste dünastia päris Egiptuse Aleksandrilt ning valitses riiki kuni Octavianuse võiduni Antoniuse ja Kleopatra üle aastal 30 e.m.a. Ptolemaioste valitsusajal tegi Aleksandria läbi tohutu muutuse. Sellest „sai mõneks ajaks tollase maailma kaubandus- ja kultuurikeskus”, öeldakse väljaandes „Atlas of the Greek World”. Tippaegadel elas Aleksandrias ligikaudu 600 000 inimest.

Linnale tõi suurimat kuulsust kolmandal sajandil e.m.a rajatud kuninglik raamatukogu, mille heldekäeliseks patrooniks oli Ptolemaioste perekond. Ühes Museioniga (’muusade tempel’) sai sellest hellenistliku maailma teadlaste ja leiutajate keskus.

Raamatukogu olevat sisaldanud 700 000 papüürusrulli. Selle võrdluseks võib tuua 14. sajandi suurima koguga hoobelnud Sorbonne’i raamatukogu, milles oli kõigest 1700 raamatut. Egiptuse valitsejad olid oma kollektsiooni suurendamisest sedavõrd huvitatud, et lasid sõduritel igast sissetulnud laevast kirjarulle otsida. Leidnud mõne, jätsid nad originaali endale ja andsid vastu koopia. Mõningate allikate järgi laenasid ateenlased Ptolemaios III-le tagatissumma vastu klassikaliste kreeka näidendite väärtuslikke originaalkäsikirju, millest too soovis koopiaid valmistada. Ent kuningas jättis  originaalid endale, loobus käsirahast ning saatis ateenlastele hoopis koopiad.

Aleksandria raamatukogus ja muuseumis töötanud mõttetarkade nimekirjas leidub paljude muistsete geeniuste nimesid. Aleksandria teadlased tegid suuri saavutusi geomeetria, trigonomeetria, astronoomia, filoloogia, kirjanduse ja meditsiini vallas. Pärimuse järgi tõlkisid 72 juudi õpetlast siin Heebrea Kirjad kreeka keelde. Tänu sellele valmis kuulus Septuaginta.

Raamatukogu hävib

Õnnetuseks ei vaevunud kroonikakirjutajad Aleksandria asutusi eriti üksikasjalikult kirjeldama. Kolmanda sajandi ajaloolase Athenaiose ütlus iseloomustab hästi tollal valitsenud hoiakut: „Mis puudutab raamatute hulka, raamatukogude rajamist ja Muusade Koja kollektsiooni, siis seda pole mul tarvis mainidagi, kuna kõik teavad seda niigi.” Seesugused kommentaarid tekitavad nüüdisaja teadlastes nördimust, kuna nad igatsevad selle põneva muistse raamatukogu kohta rohkem teada saada.

Kui araablased 640. aastal Egiptuse vallutasid, polnud Aleksandria raamatukogu tõenäoliselt enam olemas. Teadlased vaidlevad siiani, kuidas ja millal see täpselt hävis. Mõnede sõnul läksid paljud selle kirjarullid kaduma aastal 47 e.m.a, mil Julius Caesar osa linnast põlema süütas. Olgu kuidas oli, aga raamatukogu hävinguga läks kaduma ka rikkalik teadmiste pagas. Sajad kreeka näitekirjanike ning Kreeka varasemat 500-aastast perioodi käsitlenud historiograafilised teosed olid igaveseks kadunud, kui mõned Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni teosed välja arvata.

Kolmandast kuni kuuenda sajandini toimus Aleksandrias palju rahutusi. Paganad, juudid ja niinimetatud kristlased sõdisid sageli üksteisega ja isekeskis salajaste õpetuslike aspektide üle. Palju kordi õhutas kirik märatsevaid rahvahulki paganlikke templeid rüüstama. Sel moel hävitati lugematul hulgal muistseid tekste.

Kunagise hiilguse taastamine

Taasrajatud raamatukogu avas oma uksed 2002. aasta oktoobris ning selles leidub umbes 400 000 raamatut. Võimas arvutisüsteem võimaldab ligi pääseda ka teistele raamatukogudele. Peakollektsioon keskendub Vahemere idamaade tsivilisatsioonidele. Aleksandria raamatukogu, milles on ruumi 8 miljonile raamatule, püüab selle muistse linna taas ausse tõsta.

[Kast lk 14]

KES OLI KES MUISTSES ALEKSANDRIAS?

ARCHIMEDES: matemaatik ja leiutaja 3. sajandil e.m.a. Tema nimega on seotud arvukad avastused ning esimesed teaduslikud katsed arvutada pii (π) väärtus.

ARISTARCHOS SAMOSELT: astronoom 3. sajandil e.m.a. Püstitas esimesena hüpoteesi planeetide tiirlemise kohta ümber Päikese. Püüdis trigonomeetria abil arvutada Päikese ja Kuu suurust ning kaugust Maast.

ERATOSTHENES: mitmekülgne õpetlane ning Aleksandria raamatukogu üks esimesi juhatajaid 3. sajandil e.m.a. Arvutas üsnagi täpselt välja Maa ümbermõõdu.

EUKLEIDES: matemaatik 4. sajandil e.m.a. Geomeetria isa ja optika teerajaja. Tema teos „Elemendid” oli kuni 19. sajandini põhiliseks tekstiks geomeetria vallas.

GALENOS: arst 2. sajandil m.a.j. Tema 15 arstiteaduslikku raamatut olid üle 12 sajandi arstide hulgas peamiseks lähtematerjaliks.

KALLIMACHOS: luuletaja ja raamatukogu juhataja 3. sajandil e.m.a. Koostas Aleksandria raamatukogu esimese kataloogi, mis sai klassikalise kreeka kirjanduse alusteoseks.

PTOLEMAIOS, KLAUDIOS: astronoom 2. sajandil m.a.j. Tema geograafia- ja astronoomiateoseid peeti oma aja standardtekstideks.

[Piltide allikaviide lk 13]

Kõik fofod mõlemal leheküljel: Courtesy of the Bibliotheca Alexandrina: Mohamed Nafea, fotograaf