Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Kui inimesed vaid teaksid!”

”Kui inimesed vaid teaksid!”

„Kui inimesed vaid teaksid!”

DAVIDIL olid pärast koolilõpetamist, kui paljud noored seavad endale materiaalseid sihte, hoopis teised plaanid. 2003. aasta septembris kolis ta koos ühe sõbraga Ameerika Ühendriikide Illinoisi osariigist Dominikaani Vabariiki. * Davey, nagu teda kutsusid sõbrad ja perekond, otsustas õppida hispaania keelt ja ühineda Jehoova tunnistajate Navasi kogudusega piibliõpetamise töös. Kogudus võttis ta lahkelt vastu. „Davey tegi kõike, mida temalt paluti,” räägib selle koguduse ainus kogudusevanem Juan. „Ta teenis alati teiste huve ja vennad armastasid teda.”

Daveyle meeldis tema uus territoorium. „See on minu elu parim aeg,” kirjutas ta sõpradele Ameerika Ühendriikides. „Teenistus toob suurt kosutust! Me räägime inimestega igal uksel umbes 20 minutit, sest inimesed soovivad kuulda kõike, mida neile räägid. Mul on juba kuus piibliuurimist, kuid meil oleks veelgi vaja abijõude. Ühel koosolekul oli meie 30-liikmelises koguduses kohal 103 inimest!”

Kurb küll, kuid 2004. aasta 24. aprillil said Davey ja üks teine noormees sellest kogudusest õnnetuse läbi surma. Kuni oma surmani oli Davey tulvil entusiasmi ja töötahet ning ta julgustas teisi noori oma sünnimaalt temaga ühinema. „See muudab sinu ellusuhtumist,” rääkis ta ühele noorele tunnistajale.

Davey ise tegi läbi sellise muutuse suhtumises materiaalsetesse väärtustesse. Ta isa meenutab: „Kord kui Davey koju tuli, kutsuti teda suusareisile. Ta uuris, kui palju see läheb maksma. Kuuldes summat, ütles ta, et ei saa mingil juhul kulutada nii palju raha suusatamise peale, kui ta saab Dominikaani Vabariigis selle eest mitu kuud elada!”

Davey innukus nakatas ka teisi. Üks tema kodumaal elav noor kirjutas: „Kui kuulsin kõigist Davey tegudest ja sellest, kui õnnelik ta oli, soovisin ka ise selliste saavutuste poole püüelda. Davey surm pani mind mõtlema selle üle, mida meenutaksid inimesed minu kohta mu surma korral, ja kas ei võiks minagi oma eluga teistele nii head mõju avaldada.”

Davey vanemad ning tema õde ja vend on Jehoova tunnistajad ning nad usuvad kindlalt, et Jumal äratab Davey üles tulevases õiglases maailmas (Johannese 5:28, 29; Ilmutuse 21:1–4). Seni aga pakub neile lohutust teadmine, et Davey elas oma elu parimal võimalikul viisil – teenides oma Loojat (Koguja 12:1). Kommenteerides oma otsust teenida suurema vajadusega paigas, ütles Davey kord: „Ma soovin, et iga noor teeks midagi sarnast ja tunneks sama, mis mina. Pole midagi paremat, kui teenida Jehoovat kogu hingest. Kui inimesed vaid teaksid!”

[Allmärkus]

^ lõik 2 Paljud Jehoova tunnistajad on Davidi sarnaselt vabatahtlikult kolinud piirkondadesse, kus on suurem vajadus Kuningriigi kuulutajate järele, mõned on selleks pidanud õppima ka mõnd võõrkeelt, et õpetada teistele Jumala Sõna tõdesid. Dominikaani Vabariigis teenib praegu üle 400 vabatahtliku.