Magdaleni saarte lumelapsed

KUI silmitsesin otse enda ees lamavat väikest valge kasukaga hülgepoega, tulid mulle pisarad silma. Olin sellest hetkest unistanud kakskümmend aastat. Suutsin vaevu uskuda, et minust vaid mõne sentimeetri kaugusel jää peal lebab tilluke grööni hüljes. Vaatasin hülgelapse süsimustadesse silmadesse ning külmajudinad jooksid üle mu selja, seda aga mitte jäisest õhust, vaid erutusest. Tahtsin jälgida igat selle väikese karvakera silmapilgutust, hingetõmmet ja vurrude liigutust.

Asusime ekskursioonigrupiga maismaast 100 kilomeetri kaugusel hiiglaslikul jääpangal Saint Lawrence’i lahe keskel, Newfoundlandi saare ja Kanada maismaa vahel. Olime naisega lennanud Magdaleni saartele grööni hüljeste kõige suurema karja poegimislesila lähedale. Giidid olid kinnitanud, et meie erkoranžid soojustusega vestid ei hirmuta hülgepoegi.

Milline on grööni hüljes?

Grööni hülged kuuluvad loivaliste hulka, ja nagu juba nimigi ütleb, on neil edasiliikumiseks loivad. Täiskasvanud grööni hülged võib ära tunda üle külgede ja selja kulgeva harfikujulise vöödi järgi.

Grööni hülged on imetajad, seega hingavad nad õhku, sünnitavad arenenud kehaehitusega järglasi ja neil on  poegade imetamiseks piimanäärmed. Suurema osa elust veedavad nad Põhja-Atlandi jääkülmades vetes. Vastupidavad grööni hülged on aga niisuguses elupaigas toimetulekuks hästi varustatud. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 135 kilogrammi ning on umbes 1,6 meetri pikkused.

Tänu eesloibade teravatele küünistele saavad hülged vedada end mööda jääd edasi ja klammerduda jäässe kraabitud hingamisaukude külge. Hüljeste tagaloivad on eesloibadest suuremad ja neid kasutavad loomad peamiselt edasitõukamiseks. Need vees erakordselt väledad mereloomad võivad aastas rännata kuni 8000 kilomeetrit.

Grööni hüljestel pole näha kõrvu. See aga ei tähenda, et nad ei kuule. Kuigi neil ei ole väliskõrvu, on neil sisekõrvad – väikesed kõrvaavad, mis sukeldumise korral sulguvad. Grööni hüljestel on isegi nii terav kuulmine, et nad oskavad määrata veealuse hääleallika asukoha, mida inimesed teha ei suuda.

Tänu suurtele silmadele on neil veealuses hämaras valguses võimalik selgelt  näha. Vee peal, jää pimestavas peegelduses, tõmbuvad nende pupillid aga peeneks piluks, ja nii näevad nad suhteliselt hästi ka maismaal.

Lapsepõlv

Selle karja emased grööni hülged olid tulnud siia poegima Gröönimaalt. Kuna poegimislesila asub triivjääl, on hülged vaenlaste eest kaitstud. Emasloom toob poja ilmale üsna kiiresti, sageli vaid ühe minutiga. Selleks ajaks, kui oled jõudnud oma fotoaparaadi pildistamiseks valmis sättida, võib väike hülgehakatis sulle juba otsa vahtida. Kohe pärast poegimist keerab ema end ringi ja puudutab ninaga oma poja nina. Nii jätab ta meelde lapse ainulaadse lõhna ja hääle. See on vajalik selleks, et oma poega ära tunda, kuna iga hülgeema imetab ainult oma poega. Imetamisaeg kestab kaks nädalat.

Hülgebeebi otsib kiiresti üles oma ema nisad, et süüa saada. Kui hülgelaps on näljane, teeb ta kisa, mis kõlab otsekui „ma-ma”. Kui kõht on täis, lohistavad pojad end lume- või jääprakku uinakule. Kuna hülgepojad magavad sageli ühe ja sama koha peal, tekib jäässe mugav „häll”.

Vastsündinud grööni hülged kaaluvad tavaliselt ligikaudu 10 kilogrammi ja on umbes 90 sentimeetrit pikad.  Alguses pole hülgelastel rasvakihti, mis neid külma eest kaitseks. Kuid juba esimese 12 päeva jooksul võtab see väike karvakera päevas üks-kaks kilogrammi kaalu juurde. Niisugune kiire kasv on võimalik tänu ema toitvale piimale, mille rasvasisaldus on ligi 50 protsenti. * Vähem kui kahe nädala pärast kaalub hülgelaps juba 35 kilogrammi.

Värvimuutus

Grööni hülge poegade vanust on kerge määrata nende kasuka värvi järgi. Esimese päeva lõpuks kuivab vastsündinu ära ning tema karv muutub kohevaks. Hülgepoja kasukas on siis kollakat värvi. Kollane värv tuleb looteveest ja see kaob päikese käes kolme-nelja päeva jooksul. Kollane kasukas asendub valgega. Umbes kahe nädala pärast läheb hülgemamma poja juurest minema ega pöördu enam kunagi tema juurde tagasi.

Pojad küll nutavad oma ema järele, kuid nende hüüetele ei tule vastust. Vahel loivavad pojad, otsides lohutust, üksteise kõrvale ning kogunevad jää peal väikestesse gruppidesse. Peagi ilmuvad nende valgete karvade vahele hallid laigud. 12- kuni 21-päevaselt muutub nende karvkate täiesti halliks. Esimese kuu lõpuks on terve nende kohev valge kasukas asendunud halli sileda ja veekindla karvkattega.

Järgmised eluetapid

Hülgepojad elavad oma rasvakihist nii kaua, kuni nälg sunnib neid ükskord vette toiduotsinguile  minema. Vees jäävad nad aga rasvakihi tõttu pinnale hulpima. Instinktiivselt hakkavad hülged oma väikeste loibadega vehkima ja vett pritsima. Niisugune siplemine tugevdab nende loibasid ujumiseks. Samal ajal aitab see ka rasva põletada, ja nii võivad hülgelapsed peagi sukelduma hakata. Nüüd saavad nad täita oma lõputut isu vetes, mis kihavad hiigelvähkidest ning moivadest ja teistest väikestest kaladest.

Aasta vanuselt vahetavad hülged teist korda karva. Suguküpseks saavad nad kolme kuni seitsme aasta vanuselt ja siis on nad kergesti äratuntavad harfikujuliste laikude järgi. Grööni hüljeste eluiga ulatub kuni 35 aastani.

Kohtumine silmast silma

Pärast seda, kui oleme päästevestid selga tõmmanud ja vaadanud, kas meil on kaasas õhukesed soojenduskotid, mida saab saabastesse ja taskutesse panna, astume seitsmeteistkümnekesi helikopteri pardale ja lendame 80 kilomeetri kaugusele jääpangale. Alla vaadates on näha vaid säravvalget jäävälja, mis ulatub silmapiirini. Lõpuks maandume helikopteriga jääga kaanetunud merel. Paneme jalga saapad, mille taldadele on kinnitatud metallklambrid, ning astume helikopterist välja krõbisevale jääle nii vaikselt kui võimalik. Ühe hülgemamma taga näengi kollase karvaga hiiglaslikku röövikut meenutavat hülgelast, kes püüab kõigest väest oma ema kannul püsida. Minu jaoks on see armastus esimesest silmapilgust.

Heidan ennast jää peale pikali, kuna tean, et püsti seistes võib hüljes mind ekslikult jääkaruks pidada. Hülgeemad on vahel üsna agressiivsed, seepärast ootan, et vanahüljes vette sukelduks. Tema laps, kellele olen pannud nimeks Sadie, magab minust vaid kuue meetri kaugusel rahulikku und. Rooman talle tasapisi lähemale. Siis avab ta aeglaselt oma silmad.

Nüüd vaatab Sadie mulle ainiti otsa. Ma ei julge silmagi pilgutada. Ootamatult otsustab aga Sadie ise mind uurima tulla. Ta roomab minu poole kiiremini, kui oleksin osanud oodata. Kuigi hülgelaps paistab olevat päris suur, võib tema kasuka värvi järgi otsustada, et tegemist on kõigest kahe või kolme päeva vanuse pojaga. Sadie peatub minu näost vaid mõne sentimeetri kaugusel, õõtsub aeglaselt küljelt küljele ja veab ninaga. Kuulen tema nuuskimist. Siis puudutab ta oma märja ninaga mu nägu ja kaela.

Seejärel poeb see väike kaunis hülgelaps mu kaissu ja jääb magama. Tal pole ka midagi selle vastu, kui ma oma käe tema peale panen. Sadie pehmed karvad turritavad minu sõrmede vahel. Olen hämmastunud selle üle, kui soe ta on. Silitan ja kallistan Sadiet niikaua, kuni saabub aeg lahkuda. Sadie magab rahulikult edasi, kui ma vaikselt üles tõusen.

Lahkun Sadie juurest, täis aukartust ja pisar silmis, ning tänan vaikselt Jumal Jehoovat, et ta on loonud niisuguse armsa olevuse. Kohtumine väikse hülgelapsega oli minu jaoks justkui ime. See elamus tuletas mulle meelde lauliku sõnu: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! ... Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugematu palju elajaid, pisukesi ja suuri” (Laul 104:24, 25). (Kaastöö.)

[Allmärkus]

[Kast lk 26]

Kas sa tead, et ...

▪ tugeva tormi või halbade jäätingimuste korral võib emane grööni hüljes poegimist mitu päeva edasi lükata, otsides sünnitamiseks sobivat kohta?

▪ grööni hülged võivad sukelduda 240 meetri sügavusele ja püsida vee all kuni pool tundi?

▪ hülged võivad vee all magada, tõsta üles ärkamata iga viie kuni kümne minuti tagant hingamiseks pea vee alt välja ja uuesti sukelduda?

[Kast lk 27]

Hilinenud implantatsioon

„Täiskasvanud emane grööni hüljes on tiine peaaegu aasta ringi, välja arvatud kolm nädalat aastas,” öeldakse raamatus „Seasons of the Seal”. „Hülge tegelik tiinus kestab seitse ja pool kuud.” Kuidas see on võimalik? „Pärast seda, kui munarakk on viljastatud, jaguneb see mitu korda, siis aga jagunemine lõpeb,” selgitab raamat. „Nööpnõelapeast väiksema lootepõiekese arengus esineb latentne faas, mis tähendab, et see lakkab kasvamast ja hõljub vabalt emakaõõnes. Üheteistkümne nädala pärast kinnitub lootepõieke emakaseina külge ja hakkab uuesti kasvama.” Mis on hilinenud implantatsiooni ehk lootepõiekese emakaseina kinnitumise hilinemise põhjus? „Hüljes peab igal aastal poegima enam-vähem ühel ja samal ajal – siis kui jää on kõige suurema ulatusega ning kõige paksem.”

[Kaart lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KANADA

[Allikaviide]

Kaart: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 23]

Satelliidifoto Magdaleni saartest

[Allikaviide]

NASA JSC

[Pilt lk 24]

Kollase kasukaga hülgepoeg

[Pilt lk 24]

Valge karvaga hülgelaps

[Pilt lk 25]

Karva vahetav hülgepoeg

[Allikaviide]

© IFAW/David White

[Pilt lk 25]

Hüljes hallis kuues

[Allikaviide]

© IFAW

[Pilt lk 26]

Grööni hülge poeg oma emaga

[Allikaviide]

© IFAW/Igor Gavrilov

[Pilt lk 26]

Täiskasvanud grööni hüljes paksu jääkihi all ujumas

[Allikaviide]

© IFAW