Vaatleme maailma

Tee lugemine oma lastele meeldivaks

„On täheldatud, et tublide lugejate lapsed järgivad oma vanemate eeskuju,” mainib neurolingvistikaspetsialist Beatriz González Ortuño Mehhiko ajalehes „Reforma”. Kuna laste õpivõime on suur, on hea ergutada nende huvi lugemise vastu juba enne, kui nad suudavad eristada täishäälikuid. Näiteks võib neile ette lugeda kujutlusvõimet arendavaid lugusid. Selleks, et lugemine lastele meeldivaks muuta, annab ajaleht järgmisi soovitusi: „Võtke koos istet. ... Laske neil lehti keerata, teid soovi korral katkestada ja teile küsimusi esitada. ... Paluge neil loos mainitud asjadest ja inimestest jutustada. Vastake kõigile nende küsimustele, ... siduge loetav laste igapäevaeluga.”

 Elevandid ja tšillipipar

Aafrika loomareservaatide elevandid on juba pikka aega põhjustanud konflikte looduskaitsjate ja maaviljelejate vahel. Elevante pole reservaadi piirides suutnud hoida ei tarad, lõkked ega trummipõrin. Ringiliikuvad elevandid on korduvalt hävitanud viljasaagi ja koguni inimesi surnuks trampinud. Kuid viimaks ometi avastati eemalepeletaja – tšillipipar. Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „The Witness” teatab, et kui seda pargi piirimail kasvatada, tõmbuvad elevandid vastikust tundes tagasi, sest „taime lõhn peletab neid eemale”. Pargivahid tunnevad kergendust, sest neil ei tule enam „elevante tagasi kaitsealale ajada”, lisaks on kohalike põllumeeste viljapõllud vähem kahjustatud. Ka võib tšillipipar kujuneda tulusaks sissetulekuallikaks.

Tekstisõnumid segavad und

„Tekstisõnumid ei lase noortel korralikult magada,” teatab Saksamaa meditsiiniajaleht „Apotheken Umschau”. Belgias asuva Leuveni ülikooli korraldatud uuringu käigus küsiti 2500 noorelt vanuses 13–16 aastat, kui tihti äratavad neid üles mobiiltelefonitsi saabuvad tekstisõnumid ning kui väsinuna nad end tunnevad. 10 protsenti ütles, et tekstisõnumid äratavad nad üles vähemalt korra nädalas. 3 protsendi und häiriti sel kombel igal ööl. Ühe teadlase väitel „osutavad saadud andmed sellele, et üha enam on neid noorukeid, kelle une kvaliteedile mobiiltelefonid olulist mõju avaldavad”. Ajaleht soovitab: „Vanematel tuleks hoolitseda selle eest, et nende lapse mobiiltelefon oleks ööseks välja lülitatud.”

Kuidas kalad vastuvoolu ujuvad

Ajakirjas „Science” avaldatud uurimuse järgi kasutavad Ameerika paalia ja teised lõhelised liikumatute objektide ümber tekkivaid veekeeriseid, vähendamaks jõupingutusi ja säästmaks vastuvoolu ujumiseks vajaminevat energiat. Muutes kehaasendit ja ühitades oma liikumise veekeerise liikumisega, säästavad forellid energiat sedavõrd, et neil pole peamisi ujulihaseid tarvis kasutada, kommenteerib „New Scientist”. „See on äärmiselt vähe energiat nõudev moodus käredavoolulistes vetes edasiliikumiseks,” selgitab üks uurimuse autoreid, biomehaanika eriteadlane Harvardi ülikoolist George Lauder. „New Scientist” kirjutab, et „kasutamaks ära veekeeriseid, manööverdavad kalad oma kehaga otsekui tiiburlaevad või vastutuult loovivad purjepaadid”.

Eakad pole koormaks

„Selle asemel et keskenduda vaid rahvastiku eakamale osale minevatele kuludele, oleks tähtis võtta arvesse selle tööpanust ja tasuta tööst tulenevat kokkuhoidu,” leitakse Austraalia perekonnauuringute instituudi raportis. „Oluline osa eakate inimeste tasustamata tööst kujutab endast toetust ja abi, mida tasulisi teenuseid kasutades oleks raske saada.” Uuringust selgub, et „üle 65-aastaste austraallaste panus tasustamata hooldetegevuse ja vabatahtliku töö näol ühiskonnale on aastas ligi 39 miljardit dollarit”. Sedalaadi vabatahtlikuks tegevuseks on lapsehoidmine ja haigete täiskasvanute hooldamine, samuti majapidamistööd. Selline tasustamata töö „on justkui sotsiaalne „liim”, mis aitab ühiskonda ühte liita”, rõhutavad raporti autorid. Selle väärtust ei saa mõõta pelgalt rahas.

Vanim säilinud trükitud raamat

Briti Raamatukogus asub raamat, mida peetakse praegu maailma vanimaks säilinud trükitud raamatuks, teatab uudisteagentuur BBC. Budistlik tekst nimetusega Teemantsuutra kannab aastaarvu 868 ning see leiti aastal 1907 Hiinast Dunhuangi koopast. „Tegemist on hiina kirjamärkidega kaetud halli, ümber puukepi mähitud paberrulliga,” öeldakse teates. Raamat ja teised koopast leitud esemed arvatakse olevat „osa raamatukogust, mis suleti koopasse 1000. aasta paiku”. See kirjarull trükiti sadu aastaid enne seda, kui Euroopas võeti kasutusele liikuvad trükitüübid. BBC teates märgitakse, et „Hiinas oli paberivalmistamine ja trükkimine tol ajal juba heal järjel”.

Müra aeglustab reageerimistempot

„Mida tugevam müra, seda aeglasem reageering,” nendib „The Toronto Star”. Selliseid tulemusi andis uuring, mille korraldas teadlane Duane Button Kanadast Newfoundlandi Memorial University’st. Ta lasi inimestel täita erisuguse tugevusega müra taustal kehalisi ja vaimseid ülesandeid ning leidis, et bürooruumi 53-detsibelline mürataust pikendas reaktsiooniaega 5 protsendi võrra, samas kui 95-detsibelline tootmismüra aeglustas reaktsioone 10 protsenti. Ehkki neid reaktsiooniaja erinevusi võib mõõta sekundi murdosadega, toonitatakse raportis, et „liikluses on neil sekundi murdosadel väga suur tähtsus”. Isegi 0,035-sekundilisest hilinemisest võib oleneda see, kas õnnetus toimub või mitte, ütleb Button.

Kirikute uksed suletakse

USA Bostoni roomakatoliku peapiiskopkond teatab, et 357 kirikust suletakse 65 ehk peaaegu viiendik. Müüakse ära umbes 60 kirikut ja 120 nende juures asuvat hoonet. Nagu kirjutab „The New York Times”, on need ümberkorraldused „osaliselt põhjustatud kirikuskäimise vähenemisest ja rahaliste raskuste süvenemisest, mida hoogustas süüdistuste tulv seksuaalse kuritarvitamisega seotud vaimulike vastu”. Ajaleht toob ära Notre Dame’i ülikooli juures tegutseva Ameerika katoliikluse uurimiskeskuse direktori R. Scott Appleby sõnad, et „see skandaal on kuivatanud piiskopkonna rahavoogusid” sel määral, et „kogudused pole enam maksevõimelised”.