Kullast kujundid terasel

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

VÍCTOR on mees, kelle turjal on juba 74 eluaastat ja kelle silmanägemine on pärast lugematuid tunde väikestele objektidele keskendumist tuhmistunud. Ometi löövad ta silmad rõõmust särama, kui keegi palub tal rääkida oma tööst – terase dekoreerimisest kullaga, milles tal on viiekümneaastane kogemus. Víctor, kes alustas oma ameti õppimist 14-aastaselt, on damaskimiskunstis vilunud meister.

„Minu jaoks on damaskimine midagi enamat kui leivateenimine,” ütleb Víctor. „Mõnikord olen oma töösse nii süvenenud, et pole 24 tundi järjest tööriistu käest saanud.” Víctori näole tuleb rahulolev naeratus, kui ta puudutab kulunud tööriistu ja mõtleb oma elutööle.

Damaskusest Hispaaniasse

Mida kujutab endast damaskimine? See on metallpinna dekoreerimine kuld- või hõbepanustega. Arheoloogid on leidnud Egiptuse haudadest sel viisil valmistatud esemeid, mis on dateeritud 16. sajandisse e.m.a.

Kuigi esimesed damaskitud esemed võisid olla pärit Hiinast või Egiptusest, on damaskimistehnika saanud nime muistse linna Damaskuse järgi. Süüria pealinna vilunud töölised valmistasid nii kauneid esemeid, et Damaskus saigi selle tehnika nimetuse sünonüümiks. Tänu sellele, et Damaskus asus Vahemere idapoolsete maade ja Mesopotaamia ning oriendi vahel, sai see linn kaubanduskeskuseks. Nii hakati linnast eksportima traditsioonilist käsitöökaupa, sealhulgas damaskitud esemeid, Süüriast kaugel asuvatesse maadesse.

 Mõne sajandi pärast kinnitas damaskimine kanda Euroopas ning 16. sajandil sai Hispaania linn Toledo selle kunsti viljelemise peamiseks keskuseks. Toledos damaskiti mõõku, soomusrüüsid ja kilpe ning ka peenemaid asju, ja tänu niisugusele dekoreerimisele erinesid sealsed elegantsed tooted muude paikade samalaadsetest esemetest.

Vastandite kunst

Toledos damaskitud esemete süsimustal taustal tuleb kulla ja hõbeda hiilgus hästi esile. Metalli on dekoreeritud kullast ja hõbedast muistse araabia kirjaga, lilleornamentide ja geomeetriliste kujunditega, mis on iseloomulikud Araabia kultuurile ja mudéjar-stiilile. Võtkem ette üks lühike külaskäik Toledosse, et teada saada, kuidas sealsed käsitöölised on damaskimistehnikat seniajani elus hoidnud.

Toledo vanalinna kitsastel ja käänulistel tänavatel jalutades tekib tunne, nagu oleksid sattunud keskaega. Peagi võid märgata, et damaskimiskunst pole kuskile kadunud. Paljudel poevitriinidel võib märgata selles tehnikas valmistatud prosse, käevõrusid, mansetinööpe, lipsunõelu, ravimikarpe, sõrmkübaraid, kõrvarõngaid ja seinataldrikuid. Mõningates poodides võib isegi näha, kuidas käsitöölised hoiavad oskuslikult ühes käes kuldriba, teise käega aga kinnitavad selle kärni abil metallpinnale. Nii  panustatakse kullakiude terasesse – ja seda damaskimine üldjoontes endast kujutabki.

Vaevanõudev tehnika

Lähemale tulles võid märgata, et käsitöölisel on palju õhukesi eri suuruse ja kujuga teraslehti. Mees, kelle tööd me jälgime, valib välja ümmarguse teraslehe ning teeb algust esimese tööetapi, graveerimisega. Ta hakkab sellele väga kõvast terasest uuritsaga peeni risti-rästi vagusid tõmbama. Pärast tõmbab ta uuritsaga terasele selle kuju visandi, mida ta soovib tegema hakata.

Kui esimene etapp on valmis, asetab ta metallplaadi reguleeritavale puust alusele, mis on kaetud vaigutaolise ainega. See hoiab plaati järgneva protsessi käigus puualusel kindlalt paigas.

Nüüd algab kulla inkrustreerimine metallile. Hoides kuldriba ühes käes, lööb ta selle kärni abil õrnalt teise käega metallplaadile, kuni kujund on valmis. Plaadi võib kaunistada kas arabeski, geomeetriliste kujundite, lindude, lillede või isegi Toledo vanalinna panoraamiga. Mõned käsitöölised kasutavad ühel tööl mitut motiivi.

Kinnistava etapi puhul läheb tarvis laiema otsaga kärni. Käsitööline kinnitab väga täpsete löökidega kuldpaela metallile.

Seejärel toimub mustamine. Metallplaat kastetakse 800-kraadisesse naatriumhüdroksiidi ja kaaliumnitraadi vanni. See menetlus oksüdeerib metalli ning teeb selle nõgimustaks. Metallipind, mis on nüüd tume nagu must samet, on kauniks kontrastiks kullast kujunditele.

Viimane töö, mida käsitööline tegema peab, on plaati dekoreerivate kujundite peiteldamine ja poleerimine. Pärast peiteldamist muutuvad kullast joonised erksaks. Kõik väikesed detailid, nagu linnusuled ja lille kroonlehed, vormitakse välja. Kunstiteos poleeritakse ahhaaditükiga, mis annab kullale sära ning toob selle süsimustal põhjal kenasti esile. Viimaks ongi kaunis meistriteos valmis.

Damaskitud esemete ainulaadsuse eest võib tuua kiitust paljudele kunstkäsitöölistele, kes andsid oma oskusi edasi põlvest põlve. Tänu nendele võime tänapäevalgi rõõmu tunda kuld- ja hõbekujunditega kaunistatud terasesemetest.

[Pilt lk 16]

Dekoratiivmõõk kirjade avamiseks

[Pilt lk 17]

Toledo, Hispaania

[Pilt lk 17]

Kõrvarõngad

[Pilt lk 17]

Ripats

[Pilt lk 17]

Antiikne ehtekarp

[Pildid lk 18]

Graveerimine

Inkrustreerimine

Kinnistamine

Mustamine

Peiteldamine

Poleerimine

[Piltide allikaviide lk 16]

Kõik fotod: Agustín Sancho

[Piltide allikaviide lk 17]

Lehekülje nurgad, ripats, ehtekarp: Agustín Sancho