Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mobiiltelefon — kas sõber või vaenlane?

Mobiiltelefon — kas sõber või vaenlane?

Mobiiltelefon – kas sõber või vaenlane?

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

KUNAGI tundus sõna „mobiiltelefon” kuidagi kummaline. Kuna telefonide akud olid erakordselt rasked, olid telefonid „mobiilsed” üksnes sel juhul, kui inimesel oli piisavalt jõudu neid kanda või kui need olid paigaldatud autosse. Seega olid need telefonid suuremad kui kingakarbid ja maksid tuhandeid dollareid.

Tänapäeval on mobiiltelefone umbes 1,35 miljardit. Mõningates riikides on mobiiltelefon enam kui poolel elanikkonnal. Enamik neist telefonidest on nii väikesed, et mahuvad pihku ning vahel ei pea telefoni enda eest midagi maksma. * Austraalia ajakiri „The Bulletin” teatab: „Neid seadmeid on kasutuses peaaegu sama palju kui televiisoreid ja personaalarvuteid ühtekokku.” Enam kui 20 riigis on nüüd mobiiltelefone rohkem kui lauatelefone. Üks mobiiltelefonide ekspert ütleb, et mobiiltelefonid pole üksnes tehnikaime, vaid ka harukordne sotsiaalne nähtus.

Milline mõju on mobiiltelefonidel ühiskonnale? On nad meie sõbrad või vaenlased?

Aitab äril õitseda

See, et mobiiltelefone on hakatud järjest rohkem ostma, toob kasu paljudele äridele. Üks suurfirma ütles: „Mobiiltelefonid moodustavad elektroonikaseadmete turust ühe kõigi aegade suurima osa.” Ehk teisisõnu, praegu kulutatakse mobiiltelefonidele raha rohkem kui ühelegi teisele elektroonikaseadmele minevikus.

Näiteks omab Austraalia 20 miljonist elanikust mobiiltelefoni 15 miljonit inimest. Vaid ühe selle riigi mobiilsideoperaatori kliendid võtsid hiljaaegu ühe aasta jooksul 7,5 miljardit mobiiltelefonikõnet. Kõikjal maailmas toob mobiiltelefonide kasutamine telekommunikatsioonifirmadele aastas sisse miljardeid dollareid. Pole raske mõista, miks suurärid peavad mobiiltelefone sõbraks.

Uue keele loomine

Paljud neist miljonitest sõnumitest, mida nende kõrgtehnoloogiliste seadmete kaudu vahetatakse, pole suusõnalised, vaid kirjalikud. Selle asemel et kasutada telefoni rääkimiseks, tarvitab üha suurem hulk mobiiltelefoniomanikke, eriti just noori, SMS-tekstisõnumite (SMS on lühend sõnadest Short Message Service) saatmise teenust. See teenus annab võimaluse omavahel suhteliselt odavalt sõnumeid vahetada. Kuna tähti tuleb sisse toksida väikesel klaviatuuril, kasutavad sagedased SMS-i saatjad oma sõnumites palju lühendeid või jätavad sõnadest tähti välja. Vaatamata sellele et sõnumi kirjutamine on võrreldes rääkimisega tülikam, saadetakse igas kuus maailmas ühtekokku umbes 30 miljardit sõnumit.

Millise sisuga on need sõnumid? Ühes Suurbritannia uuringus selgus, et 42 protsenti 18- kuni 24-aastastest noortest saadab sõnumeid flirtimiseks, 20 protsenti kasutab seda moodsat suhtlemisviisi selleks, et kedagi kohtama kutsuda, ja 13 protsenti on saatnud sõnumi suhte lõpetamiseks.

Mõned sotsiaalanalüütikud kardavad, et moonutatud õigekiri ja segane lauseehitus, mida sõnumites kasutatakse, rikub noorte kirjutamisoskust. Teised pole jälle sellega nõus, öeldes, et sõnumite saatmine hoopiski elustab noorema põlvkonna huvi kirjutamise vastu. Ühe sõnaraamatuid valmistava Austraalia firma esindaja ütles ajalehele „Sun-Herald”: „Meil ei teki just kuigi tihti võimalust arendada täiesti uut [keele]stiili ... nii SMS-ide saatmine kui ka Interneti kasutamine tähendab seda, et noored on palju rohkem kirjutama hakanud. [Nad] peavad kirjutama küllaltki ladusalt ja selgelt, et omandada see stiil, ning kasutama meisterlikult moesõnu ja selle žanri märkide süsteemi.”

Mõned halvad suundumused

Kuigi mobiiltelefonidest on kasu nii suhtlemisel kui ka äritegemisel, ei tee mobiiltelefon paljude tööl käivate inimeste elu mitte kergemaks, vaid raskemaks, kuna telefon aheldab neid kontori külge. Ühes uuringus ilmnes, et 80 protsenti reklaamialal töötajaid ning 60 protsenti ehitustöölisi on pinge all selle tõttu, et peavad oma ülemusele või klientidele kogu aeg kättesaadavad olema. Pinge, mida inimesed tunnevad seetõttu, et nad on justkui kohustatud vastama telefonile, ükskõik kus nad ka poleks või mida nad ka ei teeks, on kutsunud ühiskonnas esile niinimetatud „vahelesegamise kultuuri”, nagu üks ekspert seda nimetas. Vastutoimena sellele on insenerid välja töötanud ehitusmaterjali, mis ei lase mobiiltelefoni signaale läbi ja mida saab kasutada restoranides ja teatrites. (Vaata kasti „Soovitusi mobiiltelefoni kasutajatele”.)

Peale selle, et need kõikjale kaasavõetavad seadmed häirivad inimeste tegemisi, võivad telefonid saada ka vaenlaseks. Ühes Kanada uuringus selgus, et mobiiltelefoniga rääkimine roolis on sama ohtlik kui juhtida autot joobe all. Professor Mark Stevenson, kes töötab Lääne-Austraalia ülikoolis traumade uurimise keskuses, ütleb, et mobiiltelefoniga rääkimine teeb auto juhtimise ohtlikumaks kui kaassõitjaga vestlemine. Vaatamata ohtudele ja sellele, et politseinikud võivad mõningates paikades reeglite rikkujaid trahvida, leiti ühes hiljutises uuringus, et iga viies Austraalia autojuht saatis sõidu ajal sõnumeid ning iga kolmas võttis vastu kõnesid või helistas ise kellelegi.

Mobiiltelefoni kasutamine on ohtlik ka lennusõidu ajal. Kuigi uuemate lennukite juhtmestik on mobiiltelefonide signaalide eest kaitstud, on veel praegugi kasutuses mõningaid lennukeid, kus see kaitse puudub. Ajakiri „New Scientist” ütleb: „Suurbritannia lennuamet on teinud kindlaks katsetes kahe reisilennukiga, et mobiiltelefonide kiirgus segab navigatsiooniseadmete tööd.” Selgitades, milline on mobiiltelefonide peamine oht lennukitele, ütles lennuameti esindaja: „Mobiiltelefoni kiirgusvõimsus on seda suurem, mida kaugemal see asub oma tugijaamast. Niisiis, kui lennuk tõuseb õhku, muutuvad mobiiltelefoni signaalid tugevamaks, mis segab lennuki juhtimist kriitilisel ajal.” Ühes Austraalia uuringus selgus, et isiklikud elektroonikaseadmed, kaasa arvatud mobiiltelefonid, põhjustasid nii mitmeidki intsidente, kus reisilennukil tekkis õhus probleeme, kuna reisijad olid eiranud hoiatusi ega lülitanud oma telefoni lennu ajaks välja.

Mobiiltelefonid ja vähk

Seniajani kestavad väitlused, kas raadiolainete sagedus, mida kasutavad mobiiltelefonid, ning tugijaamade edastatavad signaalid võivad põhjustada inimestel vähki või mitte. Kuna mobiiltelefone kasutavad sajad miljonid inimesed, oleks ohtlik isegi see, kui vaid väikesel protsendil neist tekiksid tervisehädad. Seepärast on tehtud kümneid põhjalikke teadusuuringuid, et teada saada, kuidas mobiiltelefonide kiirgus inimestele mõjub. Milliste järeldusteni on jõutud?

Rahvusvaheline sõltumatute ekspertide grupp andis välja raporti, kus on kirjas: „Ekspertide grupp arvab, et olemasolevate uurimistulemuste põhjal pole vaja mobiiltelefonide kasutamise pärast muret tunda.” Ka ajakiri „New Scientist” ütleb: „Vaatamata viimastel aastatel liikvel olnud hirmujuttudele, paistab suurem osa seniajani saadud tõenditest näitavat, et raadiolainete sagedusel, millega mobiiltelefonid töötavad, ei ole tervisele halba mõju. Uurimistulemusi, mis on näidanud vastupidist, pole suudetud hilisemates katsetes tõestada.”

Kuna kahtlused mobiiltelefonide ohutuse suhtes pole sellegipoolest kadunud, kulutatakse veelgi miljoneid dollareid uute uuringute tegemiseks. Kuni kindlat vastust pole saadud, annab ekspertide grupp järgmise soovituse: „Räägi [mobiil]telefoniga nii lühidalt kui võimalik. Muretse telefon, mille kiirgustase on madal. Ka käed-vabad telefoni ja teiste seadmete puhul tuleb kindlaks teha, et nende kiirgustase on väike.” Ekspertide grupp soovitab „alla 16-aastastel lastel mobiiltelefone mitte kasutada”, kuna laste närvisüsteem areneb veel ning mobiiltelefoni kasutamine teeks „nad vastuvõtlikumaks igasugustele veel kindlakstegemata terviseriskidele”.

Kuigi mobiiltelefoni kasutamise üle käib poleemika, on neil telefonidel suur mõju nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Nagu televiisor ja personaalarvuti, nii võib ka mobiiltelefon olla kas kasulik teener või valitsev isand. Kas mobiiltelefonist saab sõber või vaenlane, sõltub tema kasutajast.

[Allmärkus]

^ lõik 4 Tasuta mobiiltelefoni võib vahel saada näiteks siis, kui liituda mingiks perioodiks teatud paketi või operaatoriga.

[Kast/pilt lk 19]

SOOVITUSI MOBIILTELEFONI KASUTAJATELE

1. Räägi vaikselt, kui kasutad mobiiltelefoni avalikus kohas. Telefoni mikrofon on väga tundlik. Sinu ümber olevad inimesed pole tõenäoliselt su eravestlustest huvitatud.

2. Kui oled religioossel koosviibimisel, ärikohtumisel, kinos, muul avalikul üritusel või restoranis, lülita mobiiltelefon välja või värinalarmi peale.

3. Ära räägi mobiiltelefoniga autoroolis.

[Pilt lk 18]

Üle maailma saadetakse igas kuus umbes 30 miljardit tekstisõnumit

[Pilt lk 20]

Mobiiltelefoniga rääkimine roolis on sama ohtlik kui juhtida autot joobnult