Stressi põhjused ja tagajärjed

MIS on stress? Ühe spetsialisti sõnul võib stressi määratleda kui „mingi füüsilise, keemilise või emotsionaalse faktori põhjustatud kehalist või vaimset pingeseisundit”. Kas see tähendab, et stress on oma olemuselt kahjulik? Ei tähenda. Dr Melissa C. Stöppler märgib, et „kerge stress ja pinge võib mõnikord kasulik olla. See, et me tunneme mingit projekti või ülesannet täites kerget stressi, sunnib meid üldjuhul end kokku võtma ja tarmukalt tegutsema”.

Millal siis kujuneb stress probleemiks? Dr Stöppler ütleb: „Stressi negatiivne mõju ilmneb vaid siis, kui see liiga suureks paisub või sellega ei suudeta hakkama saada.” Vaadelgem mõningaid levinumaid stressi allikaid.

Elatise hankimise stress

Kuningas Saalomon ütleb: „Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata!” (Koguja 2:24). Paraku on töökoht kujunenud paljudele töötajatele pingete nõiakatlaks.

Ühes Euroopa Tööturvalisuse ja -tervishoiu Agentuuri raportis öeldakse, et põhjuseks, miks töötajad kannatavad tihtilugu tööstressi all, on muu hulgas see, et juhtkonna ja töötajate vahel valitseb suhtlusvaegus, juhtkond ei anna töötajatele praktiliselt mingit võimalust neid puudutavates otsustes kaasa rääkida, kaastöötajate vahel on konflikte ning töökoha säilimine on ebakindel ja/või palk tööle mittevastav. Olgu põhjus milline tahes, töökohal pingetega maadlevatel vanematel võib nappida energiat teiste pereliikmete vajaduste rahuldamiseks. Ja need vajadused võivad olla väga suured. Näiteks Ameerika Ühendriikides oli ühe aasta jooksul umbes 50 miljonil inimesel haige või eakas pereliige hooldada. Samuti rahamured võivad perekonnas stressi põhjustada. Kahe lapse ema Ritat tabasid rahalised raskused, kui ta mees Leandro sattus liiklusõnnetusse ja oli sunnitud  ratastooli jääma. Rita tõdeb: „Rahahädad põhjustavad pingeid. Kui kõigiks pere vajadusteks ei jätku raha, mõjub see meeleolule.”

Üksikvanemate pinged

Ka oma pere eest hoolitseda püüdvatel üksikvanematel tuleb puutuda kokku päris tõsise stressiga. Tõusta vara üles, et valmistada hommikusöök, panna lapsed riidesse ja viia nad kooli, tõtata õigeks ajaks tööle ja seejärel täita tööülesandeid võib üksikvanemale nii füüsiliselt kui emotsionaalselt kurnav olla. Ema tööpäeva lõppedes käivitub uus stressitsükkel, kui ta kiirustab lapsi koolist koju tooma, valmistab õhtusööki ja teeb muid majapidamistöid. Nelja teismeeas tütart kasvatav üksikvanem María võrdleb oma elu kiirkeedupotiga: „Surve võib kasvada nii suureks, et tunnen end olevat lõhkemise äärel.”

Stressis lapsed

Sotsioloog Ronald L. Pitzer ütleb: „Paljud noored elavad väga ränga stressi all.” Neil tuleb kohaneda puberteedist tingitud füüsiliste ja emotsionaalsete muutustega. Sellele lisanduvad koolipinged. Raamatus „Childstress!” öeldakse, et tüüpiline koolipäev „on seoses õpingutega, spordiga ning eakaaslaste ja  õpetajatega lävimisega täis probleeme ja pingeid, mis põhjustavad stressi”.

Mõnes piirkonnas lisab ärevust koolivägivalla oht, rääkimata paljude praegusaja noorte hirmust terrorirünnakute ja muude katastroofiliste sündmuste ees. „Kui vanemad pidevalt räägivad sellest, kui õudne see maailm praegu on, siis hakkamegi õudust tundma,” kirjutab üks teismeline tütarlaps.

Vanemad peaksid olema oma lastele kindluse allikaks. Kuid Pitzer tõdeb: „Kahetsusväärselt tihti vanemad kas alahindavad, tõrjuvad, peavad tühisteks või jätavad tähele panemata väiksemate ja suuremate laste püüdeid oma sügavatest tunnetest kõnelda.” Mõningatel juhtudel ei lase vanemate endi abielupinged neil laste vajadustele reageerida. „Paistis, et minu vanemad olid pidevalt sõjajalal,” ütleb Tito, kelle vanemad lõpuks lahku läksid. Nagu täheldatakse raamatus „Childstress!”, „pole kaklused ja sõnelused ainukesed trauma põhjused. Lapsed viib tasakaalust välja ka varjatud meelepaha, mis kumab isegi läbi mesimagusa jutu”.

Stressi hind

Olgu inimene noor või vana või põhjustagu pingeid töö või kool – krooniline stress võib tervist tõsiselt laastata. Ühes meditsiiniväljaandes selgitatakse: „Organismi stressireageeringut võiks võrrelda õhkutõusmiseks valmistuva lennukiga.” Tõepoolest, stressi tundva inimese südame löögisagedus kasvab, vererõhk ja veresuhkru tase tõuseb ning verre vallanduvad hormoonid. Raamat jätkab: „Püsiva stressi korral on kõik organismi stressisüsteemi osad (peaaju, süda, kopsud, veresooned ja lihased) üle- või alaaktiveeritud. Aja jooksul võib see põhjustada füüsilist ja vaimset kahju.” Haiguste loetelu, milles ka stressil võib olla oma osa, on murettekitavalt pikk – teiste seas võiks mainida südamehaigusi, ajurabandust, immuunsüsteemi häireid, vähki, lihasluukonna talitluse häireid ja suhkurtõbe.

Eriti suurt muret valmistab see, kuidas paljud – iseäranis noored – stressist ennasthävitavalt jagu püüavad saada. Dr Bettie B. Youngs nendib kahetsusega: „On äärmiselt masendav näha, kuidas teismelised üritavad leida piinavast olukorrast väljapääsu sel teel, et kuritarvitavad alkoholi ja uimasteid, teevad koolist poppi, sooritavad õigusrikkumisi, on juhuslikes seksuaalvahekordades, agressiivsed ja vägivaldsed ning põgenevad kodunt – kõik see tõukab nad veelgi rängematesse raskustesse kui need, millest nad püüavad välja rabeleda.”

Stress on nüüdiselu reaalsus – on võimatu seda täielikult vältida. Kuid nagu järgmisest artiklist võib näha, saame palju ära teha selleks, et stressi kontrolli all hoida.

[Väljavõte lk 6]

„Surve võib kasvada nii suureks, et tunnen end olevat lõhkemise äärel”

[Pilt lk 5]

Üksikvanema elu on tihtilugu väga pingeline

[Pilt lk 6]

Sageli tekitab kool noortes ülemääraseid pingeid