Vaatleme maailma

Tehnoloogia pärsib keskustelu

„Kuna britid sõltuvad üha enam moodsast tehnoloogiast, on nad hakanud tundma kartust vahetu keskustelu ees,” teatab Londoni „The Times”. Kui Briti gaasikompanii küsitles tuhandet täiskasvanut, selgus, et inimesed kasutavad ärkveloleku ajal keskmiselt veidi alla nelja tunni päevas „tehnoloogiat, mis algselt oli mõeldud selleks, et inimesel enda tarbeks rohkem aega jääks”. Raporti järgi „kulutab keskmine britt päevas 88 minutit lauatelefoni ja 62 minutit mobiiltelefoniga rääkimisele, 53 minutit elektronpostile ning 22 minutit tekstisõnumitele”. Uuringus järeldatakse, et see on mõjunud kahjulikult sellistele suhtlemisoskustele nagu vahetu vestlus. Paljud küsitletud möönsid, et nad saadavad tekstisõnumeid, „et mitte kulutada liiga palju aega keskustelule või et seda üleüldse vältida”.

 Kulukas harjumus

Suitsetamine ei lähe kulukaks mitte ainult suitsetajatele endile, vaid ka nende tööandjatele ja mittesuitsetajatele, teatab professor Kari Reijula Soome Töötervishoiuinstituudist. Suitsupausidele kulunud tööaeg üksi „läheb riigi majandusele maksma ligi 16,6 miljonit eurot aastas”, teatatakse Soome Ringhäälingu veebileheküljel. Haiguspuhkused suurendavad kulusid veelgi. Arvestuste järgi „raiskavad töötajad, kes suitsetavad paki sigarette päevas, kokku umbes 17 tööpäeva aastas”. Lisaks märgib Reijula: „Uuringutest ilmneb, et suitsetavate töötajate õnnetusjuhtumite näitajad on samuti kõrgemad.” Ka ilmneb raportist, et suitsetamine tõstab nii koristus- kui ka elektrikulusid, „sest ventilatsioon peab töötama maksimumrežiimil”. Veelgi mõtlemapanevam on fakt, et „aastas sureb 250 mittesuitsetajast soomlast haigustesse, mis seonduvad passiivse suitsetamisega kas tööajal või väljaspool seda”.

Kergesti kättesaadavad uimastid

Poolas on toniseerivaid uimasteid hõlpsam hankida kui õlut, teatab ajakiri „Wprost”. „Need on saadaval igas diskobaaris ning ka klubides, pubides ja võõrastemajades, peale selle veel kolledžites ning põhi- ja keskkoolides.” Veelgi enam, suuremates linnades saab uimasteid „tellida telefoni teel ning need saabuvad kohale kiiremini kui pitsa”, mainitakse ajakirjas. Madalad hinnad, laialdane kättesaadavus ning fakt, et „sünteetilisi uimaaineid peetakse kahjutuks”, on viinud selleni, et rohkem kui pooled poola teismelised on neid „vähemalt korra” proovinud, kirjutab „Wprost”. Noorte taastuskeskuse juhataja Katarzyna Puławska-Popielarzi sõnul toob sedasorti uimastite hulka kuuluva amfetamiini pikaajaline tarvitamine kaasa „enesetapud, südameatakid, psühhoosid ja erakordse kõhnumise”.

Noorte laenukoorem

Paljud Eesti noored võtavad pangast kergesti laenu, kirjutab „Postimees”. Laenurahaga omandatakse haridus, ostetakse eluase ja auto. Hoogsa laenamise ajendiks peetakse lihtsaid laenutingimusi ja ilustatud reklaame. Kui noor pärast kooli lõpetamist korralikult tasustatud tööd ei leia, võib tal aga raskeks minna. Intresside maksmiseks kulub 4000–4500 krooni teenival noorel peaaegu kogu palk. Uurimisfirma Emor andmetel teenib Eestis enamik alla 24-aastastest laenuvõtjatest vähem kui 5000 krooni kuus. Lääne-Euroopas on võlg viinud paljud noored meeleheitele, mistõttu üha sagedamini otsitakse abi arstidelt ja psühholoogidelt.

Sõdade sajand

„Genotsiid on teinud 20. sajandist ühe ajaloo veriseima,” teatab „Buenos Aires Herald”. Genotsiidi defineeritakse kui mingi rahvusliku, rassilise, poliitilise või etnilise üksuse süstemaatilist ja plaanipärast hävitamist. Arvestuste järgi hävitati 20. sajandi jooksul enam kui 41 miljonit inimest. Üks viimaseid näiteid on Rwanda, kus aastal 1994 tapeti umbes 800 000 inimest, kusjuures enamasti olid tapjateks „vihkamispropagandast õhutust saanud tsiviilisikud”. Õpetlaste sõnul tapeti ühe 100-päevase perioodi jooksul keskmiselt 8000 inimest päevas. See tempo on „viis korda kiirem kui natside gaasikambrite oma Teises maailmasõjas”, tõdeb ajaleht.

Alligaatorite jahitavad

Üks Marylandi ülikooli doktorant avastas midagi spetsialistidele senitundmatut – alligaatori ninamikus paiknevad surveretseptorid, mille abil ta määrab kindlaks saaklooma liikumise vees. Alligaatorite ja teiste krokodilliliste lõugu ääristavad väiksed täpikestena paistvad kühmukesed, mis võimaldavad neil roomajatel tajuda saaklooma liikumist vees. Bioloog Daphne Soares avastas, et tegelikult on need tillukesed survet tajuvad mõhnad, mis võimaldavad sellistel roomajatel registreerida ümbritseva veepinna õrna liikumist. „Krokodillilised peavad jahti öösel, olles pooleldi vee all ja oodates, mil saakloom veepinna liikuma paneb. Nende lõug asetseb täpselt õhu ja vee piiril,” selgitab Soares. „Kui nad on näljased, ründavad nad kärmelt kõike, mis veepinda liigutab.” Kuplilised surveretseptorid, nagu teadlane neid nimetab, on sedavõrd tundlikud, et suudavad registreerida üheainsa veetilga vastupõrke.

Elusad prügikastid

Ühest rahvusvahelisest uuringust, mis käsitleb prügi mõju mereelustikule, selgub, et Põhjamere merelinnul põhjatormikul on maos keskmiselt 30 plasttükki. „See on kaks korda enam kui samal linnul 1980. aastate algul,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Põhjatormikuid uuriti seetõttu, et „nad söövad praktiliselt kõike ega taasväljuta neelatut”. Surnud põhjatormikute maost on leitud selliseid plastesemeid nagu mänguasjad, tööriistad, nöörijupid, plasttopsid, vahtkummitükid, plastpudelid ja välgumihklid. Šotimaa keskkonnakaitseorganisatsiooni uurimisrühma juhataja Dan Barlow nendib: „Selle uuringu põhjal selgus meile, et Šotimaa ranniku ümbruse mereloomadest on saanud elusad prügikastid.” Teates lisatakse: „On teada, et maailma 300 merelinnuliigist enam kui 100 sööb kogemata plastikut.”

Interneti viipekeel

Kurdid on sõpradega lävimiseks kasutanud aastaid teletaipi ja viimasel ajal ka elektronposti. Nüüd saavad kurdid tänu Interneti veebikaamerate laialdasele levikule kasutada Internetis viipekeelt. Kanada „National Post” mainib, et ka sel puhul „lähevad mõningad nüansid veebikaamera kitsa nägemisvälja ja kahemõõtmelisuse tõttu kaduma, nii nagu ka telefoni kasutades läheb kaduma kulmukergitus või muie”. Viiplemist veebikaamera abil võivad veelgi raskendada aeglane internetiühendus ja muud tehnilised probleemid. Kuidas kurdid neist takistustest jagu saavad? Viiplejad aeglustavad tempot ja kordavad viipeid ning on õppinud „oma liigutusi ja kehaasendit kohandama, kompenseerimaks perspektiiviprobleeme”, kirjutab „National Post”. Ka on viiplejad leidnud, et öeldavat saab paremini rõhutada, kui viia käed kaamerale lähemale, nõnda et need näivad suuremana.