Mandrite kohtumispaik

ESITA

Mandrite kohtumispaik

„Ärgake!” Ukraina-korrespondendilt

KAS sulle meeldib jälgida loomi nende looduslikus elupaigas? Kui meeldib, siis võiks sulle huvi pakkuda üks paik, kus on võimalik kohata nii Aafrikast, Aasiast, Austraaliast, Euroopast kui ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikast pärit loomi. Mis paik see on? See on Lõuna-Ukrainas asuv Askania-Nova biosfäärikaitseala, mille tasandikel uitavad ringi kõigi nende mandrite loomad, kes elavad üksteisega rahus.

Selle kaitseala ajalugu ulatub aastasse 1883, mil saksa asunik Friedrich Falz-Fein valis välja ühe osa puutumatust stepist, et moodustada kaitseala. Selles stepis pidas ta juba loomade ja lindude erakollektsiooni, kuhu kuulus üle 50 liigi. 1887. aastal lisandus loomadele botaanikaaed. Praegu koosneb Askania-Nova biosfäärikaitseala botaanikaaiast, rohkem kui 11 000 hektari suurusest stepikaitsealast ja loomaaiast.

Kaitsealale lähenedes jääb kõigepealt silma botaanikaaed. Läbi aastate on teadlased toonud siia hulgaliselt eri maailma paikadest pärit puuliike, mis on istutatud 200 hektari suurusele territooriumile. Kuna kaitseala asub kuivas piirkonnas, on siia kaevatud arteesia kaevud ja niisutuskraavid, kust saab vett pargi puude ja põõsaste kastmiseks. 1889. aastal võitis Askania-Nova puutumatu loodusmaastiku ja niisutussüsteemide eest maailmanäitusel Pariisis kuldmedali.

Eri mandrite loomad

Sõidame varjulisest pargist päikesepaistelisse steppi, kus ligi 2500 hektari suurusel tarastatud lagendikul elab umbes 50 liiki metsloomi. Tutvugem kõigepealt mõningate Aafrikast pärit loomadega.

Üks tuntumaid ja ohtlikumaid suurulukeid siin on kahvripühvel. Tema puhul pole muljetavaldav üksnes suurus (õlakõrgus 1,7 meetrit), vaid ka massiivsed meetripikkused sarved. Kuna pullid on ettearvamatud ja tuntud ründamise poolest, ei soovitata nendega liiga lähedast tutvust teha.

Veel püüab meie pilku Aafrika kaguosast pärit kanna. Kuna kaitsealal on küttimine keelatud, on need antiloobid saanud siin häirimatult elada 1892. aastast alates, mil see liik siia toodi. Kannad söövad rahulikult rohtu ega lase end pealtvaatajatest üldsegi häirida. Mõned kannad on isegi kodustatud ja neid lüpstakse nagu lehmi. Nende suure rasvasisaldusega toitvat piima kasutatakse meditsiinis näiteks maohaavade ravimiseks.

Suur lennuvõimetu lind emu on aga pärit Austraaliast. See on suuruse poolest teine lind maailmas ning teda edestab vaid jaanalind. Mõned emud on 1,8 meetrit pikad ja kaaluvad ligi 60 kilogrammi. Kuigi emusid eraldab loomadest tara, on nende territoorium piisavalt suur, et seal vabalt ringi joosta.

Üks huvitavaid seiku emude juures on see, et koorumata linnupojad reageerivad oma isa häälele. Väidetakse, et kui linnupoegadele lastakse vahetult enne koorumist isase emu häälitsustega salvestisi, hakkab muna poja liikumisest edasi-tagasi kõikuma. Samas ei tee aga linnupoeg kõige vähimalgi määral välja emalinnu häälitsustest. Miks?

See on nii sellepärast, et isalind on see, kes mune haub, mis võtab aega umbes 50 päeva. Isalind hoolitseb oma järglaste eest ka pärast seda, kui need on koorunud. Niisiis teavad veel koorumatagi linnupojad, kes nende eest hoolt kannab. Emu munad pole aga sugugi tavalised linnumunad, vaid tumerohelised ja hiigelsuured ning kaaluvad ligikaudu 700 grammi.

Kaitsealal võib näha ka suuri prževalski hobuste karju. Need hobused toodi siia 1899. aastal Mongoolia steppidest. Arvatakse, et prževalski hobused surid looduses välja 1960. aastatel karjamaade vähenemise ja jahipidamise tõttu.

Praegu elab loomaaedades ja looduskaitsealadel kokku umbes 1100 prževalski hobust, neist sada Askania-Nova kaitsealal. Teadlased püüavad nüüd seda liiki metsikusse loodusesse tagasi viia. 1992. ja 1993. aastal viidigi 21 prževalski hobust Ukrainast tagasi Mongooliasse.

Kõige arvukam liik siinsel kaitsealal on Hiinast ja Jaapanist pärit tähnikhirv, kelle tähnid on kõige selgemad keha külgedel. Kenal graatsilise kehaehitusega tähnikhirvel on peened ja suursugused sarved, mis tema väikest pead uhkelt ehivad.

Stepis võib ka kohata rahulikult rohtu söövaid gajaale, kes on Indiast pärit massiivse kehaga poolkodustatud veised. Indias uitavad need loomad päeval omapead metsas ringi, ööseks pöörduvad aga küladesse tagasi. Kuigi Askania-Novas pole ei metsasid ega külasid, näivad gajaalid end siinsetes steppides koos teiste loomadega hästi tundvat.

Ameerika piison avaldab muljet oma jõu ja suurusega. Ligikaudu 150 aastat tagasi uitas Põhja-Ameerika preeriates miljoneid piisoneid, kuid jahipidamise tõttu oleks see liik peaaegu et välja surnud. Siinne ameerika piisonite kari on Euroopas ainuke. Ameerika piison tuleb Askania-Nova steppides hästi toime nii suvel kui ka talvel.

Lõuna-Ameerika on esindatud suure lennuvõimetu linnu nanduga. Nandu sarnaneb Austraalia emuga, olles 1,5 meetrit pikk ja kaaludes 50 kilogrammi. Sarnaselt emuga haub ka nandudel mune isalind. Emu ja nandu erinevad aga selle poolest, et esimesed on monogaamsed, viimased aga polügaamsed. Niisiis võivad kolm kuni viis emast nandut, muneda oma munad ühte ja samasse pesasse.

Euroopast on pärit punahirv ja metskits. Need on vastupidavad loomad, kes toituvad steppide rohust ning taluvad nii külma kui ka kuuma. Siinse kaitseala hirvede ja kitsedega täiendatakse populatsioone mitmetel Euroopa kaitsealadel ja maa-aladel, kus jahipidamine on lubatud. Šetlandi poni toodi Askania-Novasse Põhja-Euroopast 1960. aastal. Sellest ajast peale on ponide arv märgatavalt kasvanud.

Askania-Nova biosfäärikaitsealal elab ka savannisebrasid, sinignuusid, eeslikuid, saigasid ning rohkearvuliselt linnuliike. Mõned loomad elavad stepis aasta ringi, teised viiakse aga talveks lautadesse.

Kaitseala säilitamine

Praegu on Askania-Nova Ukraina teadusuuringute instituudi keskus. Instituudi töötajad näevad palju vaeva, et säilitada steppe ja aidata loomadel uues keskkonnas aklimatiseeruda. Samal ajal püüavad teadlased parandada ka olemasolevate eksootiliste ja haruldaste loomade omadusi.

Looduskaitsealasid võib leida kõikjalt maailmast, nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika preeriatest ja pampadest, Aafrika savannidest, Austraalia rohtlatest ning Aasia steppidest ja Euroopa rohumaadelt. Igaühel neist on oma eripärane taimestik ja loomastik. Askania-Nova kaitseala eripära seisneb aga selles, et siin elavad paljudest paikadest pärit loomad, kes on kohanenud uue keskkonnaga ja elavad omavahel rahus.

Paljud ootavad pikisilmi Piiblis ennustatud aega, mil Jumala Kuningriigi valitsuse all elavad kogu maailmas peale inimeste üksteisega rahus ka loomad (Jesaja 11:6–9; Hoosea 2: 20; Apostlite teod 10:34, 35).

[Kaart lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Askania-Nova biosfäärikaitseala

[Pilt lk 15]

Kanna

[Pilt lk 15]

Kahvripühvel

[Pilt lk 15]

Emu

[Pilt lk 16]

Tähnikhirved

[Pilt lk 16]

Prževalski hobune

[Pilt lk 16]

Ameerika piison

[Pilt lk 16, 17]

Kaitsealal elab ka suurel hulgal linnuliike

[Pilt lk 17]

Nandu

[Pilt lk 17]

Metskits

[Pilt lk 17]

Punahirv

[Pilt lk 17]

Botaanikaaed

[Piltide allikaviited lk 15]

[Piltide allikaviited lk 16]

[Piltide allikaviited lk 17]

ÄRGAKE!