Miks on energia sedavõrd tähtis?

VÄIKE Miika sündis 2003. aasta augustis. Bensiinimootoriga auto oli toimetanud ta ema kiiresti sünnitusmajja. Söeküttel töötav elektrijaam andis valgust haiglale, kus poiss ilmale tuli. Maagaasil põhinev keskküttesüsteem soojendas ruumi, kus beebi oma esimesed hingetõmbed tegi. Kui mõni neist tavapärastest energiaallikatest poleks juhtumisi töötanud, oleks väikse Miika elu võinud tõsisesse ohtu sattuda.

Nüüdistsivilisatsioon, kuhu Miika sündis, võlgneb tõesti oma eksistentsi mitmesugustele energiaallikatele. Me sõltume fossiilsetest kütustest nii või teisiti iga päev: et sõita tööle, valmistada toitu või valgustada, kütta ja jahutada oma kodu. Maailma Ressursside Instituut teatab, et fossiilsete kütustega „rahuldatakse umbes 90 protsenti maailma kommertsenergia tarvidusest”. Instituudi 2000. aastal avaldatud raportis öeldakse: „Maailma vaieldamatult suurim energiaallikas on nafta, mis katab 40 protsenti energiavajadusest, sellele järgneb kivisüsi 26 ja maagaas umbes 24 protsendiga.” *

Ajakiri „Bioscience” kirjutab: „Ameeriklane kasutab kõigi oma vajaduste (transport, küte, jahutus) rahuldamiseks aastas keskmiselt umbes 93 000 kilovatt-tundi [energiat], mis võrdub 8000 liitri naftaga.” Austraalias, Hiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Poolas annavad söeküttel töötavad generaatorid enam kui 75 protsenti elektrienergiast. Indias saadakse kivisöest 60 protsenti elektrienergiat, USA-s ja Saksamaal aga toodetakse kivisöe baasil üle poole elektrienergiast.

„Vähem teatakse seda, et maailmas toodetakse nüüd ka toitu nafta baasil,” mainib ajakirjanik Jeremiah Creedon artiklis „Elu pärast naftat”. „Moodne põllumajandus vajab naftat ja maagaasi igal sammul alates väetisesegamisest kuni saagi transportimiseni.” (Ajakirjast „Utne Reader”.) Ent kui turvalised on need energiaallikad, millest oleneb nüüdisühiskonna elu ja toidus? Kas on olemas puhtamaid alternatiive?

[Allmärkus]