Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Tomat — mitmekülgne köögivili

Tomat — mitmekülgne köögivili

Tomat – mitmekülgne köögivili

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

„MIDA ma küll teeksin ilma tomatiteta!” hüüatab üks Itaalia koduperenaine. Sedasama mõtlevad ka teised toiduvalmistajad kõikjal maailmas. Tõepoolest, tomat kuulub paljude rahvaste roogade hulka. Aiapidajate hulgas on tomat populaarsem kui ükski teine köögivili. Tutvugem nüüd siis maitsva tomati põneva ajalooga.

Huvitav ajalugu

Mehhikos kasvatasid asteegid tomatit toiduks. Hispaania konkistadoorid tõid tomati Ameerikast Hispaaniasse 16. sajandi alguses ning kutsusid seda nahuakeelse sõna tomatl’i järgi tomate’ks. Varsti hakkasid seda uut delikatessi sööma ka hispaanlaste kogukonnad Itaalias, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Hiljem selsamal sajandil jõudis tomat Põhja-Euroopasse. Alguses peeti seal tomatit mürgiseks ning seda kasvatati aedades üksnes dekoratiivtaimena. Kuigi maavitsaliste sugukonda kuuluval tomatil on tugevalt lõhnavad mürgised lehed ja varred, on taime vili täiesti ohutu.

Kuna esimesed tomatid, mis Euroopasse toodi, olid tõenäoliselt kollased, hakkasid itaallased kutsuma neid pomodoro’deks (kuldne õun). Inglased nimetasid tomatit tomate’ks ja hiljem tomato’ks. Populaarseks sai ka nimi „armuõun”. Euroopast viidi tomat üle Atlandi ookeani Ameerikasse tagasi ning tomat sai Põhja-Ameerikas 19. sajandil tähtsaks toiduaineks.

Hämmastavalt vormirikas ja populaarne

Kui küsida inimestelt, mis värvi on tomat, öeldakse tõenäoliselt, et punane. Kuid peale selle on ka tomatisorte, mis on kollased, oranžid, roosad, punakaslillad, pruunid, valged, rohelised ja isegi triibulised. Ja mitte kõik tomatid pole ümmargused. Mõned on ploomi- või pirnikujulised. Tomatid võivad erineda ka suuruselt, mõned neist on nii väikesed nagu herneterad, teised aga rusika suurused.

Seda populaarset köögivilja kasvatatakse nii kaugel põhjas nagu Islandil ja nii kaugel lõunas kui Uus-Meremaal. Kõige suuremad tomatitootjad on Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Euroopa maad. Külmema kliimaga maades kasvatatakse tomateid kasvuhoones, põuastes piirkondades aga vesikultuurina – see tähendab toitelahuses ilma mullata.

Tomat on paljude harrastusaednike lemmik. Seda on kerge kasvatada ning üksikud taimed kannavad väikese pere jaoks piisavalt vilja. Kellel on aias vähe ruumi, võib kasvatada tomateid ka terrassil või aknalaual kastides.

Säilitamine ja kasulikkus

Kuna külm rikub tomati maitset, ei tohiks tomateid säilitada külmkapis. Kes tahab, et tomatid kiiremini valmiksid, võib asetada need päikesest valgustatud aknalauale, hoida neid toatemperatuuril koos küpse tomati või banaaniga ühes kausis või paar päeva suletud pruunis paberkotis.

Tomatid on tervisele kasulikud. Nad sisaldavad A-, C- ja E-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi ja mineraalsooli. Teadlased ütlevad, et tomat on ka suurepäraseks lükopiini allikaks. Lükopiin on tugev antioksüdant, mis pidavat vähendama näiteks vähki ja südamehaigustesse haigestumise riski. Tomatid sisaldavad 93 kuni 95 protsenti vett ning kaalujälgijaid rõõmustab kindlasti see, et neis on vähe kaloreid.

Sobib paljude roogadega

Millist sorti tomateid sina ostad? Kõigile tuttavad punased tomatid sobivad hästi salatitesse, suppidesse ja kastmetesse. Värsketest tomatitest maitsevad hästi väikesed punast, oranži või kollast värvi kirsstomatid, mis on kõrge suhkrusisalduse tõttu magusa maitsega. Pitsa või makaronitoitudega sobivad tugeva viljaliha ja ovaalse kujuga ploomtomatid. Suure lihatomati sisse on hea teha täidiseid või neid küpsetada. Rohelised tomatid, mis on vahel triibulised, on suurepäraseks lisandiks. Jah, tomatid lisavad nii maitset kui ka värvi väga paljudele isuäratavatele köögivilja-, muna-, makaroni-, liha- ja kalaroogadele. Kui sinu kodukohas pole saada värskeid tomateid, võib poodidest kindlasti leida tomatikonserve ja -hoidiseid.

Kuigi igal perenaisel või kokal on kindlasti oma viis tomateid kasutada, anname sellegipoolest mõned retseptid.

1. Kiiresti valmistatava ja värvika eelroa saab, kui panna tomati-, mozzarella- ja avokaadoviilud kihiti üksteise peale. Vala veidi peale musta pipraga maitsestatud oliiviõli ning kaunista basiilikuga.

2. Valmista kreeka salat tomati-, kurgi- ja fetajuustu kuubikutest, mustadest oliividest ja punase sibula viiludest ning sega need omavahel. Maitsesta soola ja pipraga ning salatikastmeks sega oliiviõli sidrunimahlaga.

3. Mehhiko salsa tehakse värskelt hakitud tomatitest, sibulast, rohelisest piprast ja koriandrist ning segatakse vähese laimimahlaga.

4. Et teha lihtsat, kuid maitsvat tomatikastet makaronide juurde, pane pannile purk tomatikonservi, lisa konservile veidi suhkrut (või ketšupit) ja oliiviõli, purustatud küüslauguküüs, basiilikut, loorberilehti ja punet. Maitsesta soola ja pipraga. Kuumuta keemiseni ning hauta seejärel nõrgal tulel umbes 20 minutit, kuni kaste muutub paksemaks. Vala kaste keedetud ja kurnatud makaronidele.

Mitmekülgne tomat on vaid üks näide sellest, kuivõrd imelisi vilju inimese heaks on loodud.