Vaatleme maailma

Linnade soojus mõjutab taimede kasvu

Satelliitvaatluste põhjal võib järeldada, et Põhja-Ameerika idaosa linnadest eralduv soojus mõjutab taimestiku kasvu, öeldakse ühes ajakirja „Science News” teates. Selles märgitakse, et linnades punguvad taimed kevadel varem ning on lehes sügisel kauem kui lähedalasuvate maapiirkondade taimed. „Science News” annab teada, et viie kuu jooksul mõõdetud temperatuurid olid linnades „keskmiselt 2,28°C kõrgemad kui linnakeskustest 10 kilomeetrit eemal”. Põhja-Florida ja Lõuna-Kanada vahel on vähemalt 70 linnapiirkonda, mis kõik hõlmavad rohkem kui 10-ruutkilomeetrise ala. „Nende andmete põhjal võib järeldada, et sellised linnad mõjutavad kohalikku kliimat märkimisväärselt,” mainib „Science News”.

 Loomadevaheline sõprus

Talunikud ja karjused on juba ammu arvanud, et kabjalised võivad karja teiste liikmetega sõprussuhetes olla, kuid nüüd kinnitab seda ka bioloog Anja Wasilewski uurimus. Hobuseid, eesleid, veiseid ja lambaid jälginud Wasilewski väidab, et sõprus ilmneb selles, kui loomad hoiavad sageli üksteise lähedale, on puhates või toitudes kehalises kontaktis, söövad koos ning lakuvad üksteist. Näiteks lambad panevad pead kokku neile meeldiva lambaga, kellel on olnud konflikt teise loomaga. Selline toiming paistab seda lammast maha rahustavat ja lohutavat, kirjutab Saksa ajaleht „Die Zeit”. Eeslil on üldjuhul vaid üks sõber, ent see sõprus on püsivam. Püüdes hoiduda loomi inimestamast, jäävad teadlased ettevaatlikuks oletuste tegemisega selle kohta, milline on sedasorti sotsiaalsete sidemete funktsioon ja mõju.

Ladina-Ameerika metsade hävitamine

Ladina-Ameerikas on vaid 13 aastaga hävinud 50 miljonit hektarit metsa, kõlab ÜRO Keskkonnaprogrammi avaldus. See ala võrdub Hispaania pindalaga. Brasiilias on hävinenud 23 miljonit hektarit, Mehhikos aga 6,3 miljonit hektarit metsa, lisaks 400 000 hektarit põllumaad. Haiti, El Salvador ja Saint Lucia saar jäid samal perioodil ilma 46–49 protsendist metsadest. Selline statistika on kohutav, kirjutab Mehhiko Rahvusliku Ülikooli teadusajakiri „¿Cómo Ves?”. „Veelgi kohutavam on mõelda ... sadadele tuhandetele taimedele ja loomadele, kes on meie aina põuasemaks muutuvalt planeedilt nüüd kadunud.”

Kroonilise väsimussündroomi all kannatajad ja liikumine

Meditsiin pole laialdastest uuringutest hoolimata jõudnud ikka veel selgusele kroonilise väsimussündroomi põhjustes ja ravis. „Tohutust hulgast katsetatud viirusevastastest, immunoloogilistest, hormonaalsetest, depressioonivastastest ja muudest ravimitest on väga vähe kasu olnud,” öeldakse ajakirja „The Medical Journal of Australia” („MJA”) raportis. Kuid kehaline liikumine, nagu kõndimine, jalgrattasõit või ujumine, on andnud paremaid tulemusi kui mitmesugused muud ravimenetlused. Mõningad kroonilise väsimussündroomi all kannatajad hoiduvad füüsilisest koormusest, sest nende arvates halvendab liigne pingutamine nende haigussümptomeid. Ent tarvis läheb tasakaalukust. Nendel, kes ettevaatlikult harrastavad kehalist liikumist ning arvestavad sümptomitest tingitud piirangutega, näitavad depressioonitestid märkimisväärset paranemist, kusjuures paraneb nii enesetunne, töövõime kui ka vererõhk, mainib „MJA”. „Järk-järgult lisanduv füüsiline koormus peaks kujunema selliste patsientide ravi nurgakiviks,” teeb raport järelduse.

Pandad ja bambus

„Hiina ja loodushoiu sümbol hiidpanda pole nii ohustatud, nagu seni arvati,” kirjutab Londoni „The Daily Telegraph”. Maailma Looduse Fondi ja Hiina valitsuse neli aastat kestnud uuringust selgub, et ehkki varasemate arvestuste järgi pidi looduses elama 1000–1100 pandat, on neid tegelikult üle 1590. Täpsem arv saadi tänu tehnoloogia täiustumisele, sealhulgas asukoha kindlaksmääramise satelliitsüsteemile, mis aitas uuritavaid piirkondi kaardistada. Kuigi saadud tulemused looduskaitsjaid rõõmustavad, hoiatab Inglismaal Cambridge’is tegutsev Maailma Loodushoiu Seirekeskus, et hiidpanda põhiline toiduallikas bambus on metsade kadumise tõttu tõsises ohus. Metsade kiire hävimine ohustab bambust eeskätt seepärast, et „selle kõikide liikide esindajad õitsevad üheaegselt iga 20–100 aasta järel, siis aga surevad”, teatab Londoni „The Guardian”.

Ettevaatust sääsetõrjevahenditega!

Kahest uuringust ilmneb, et sääsetõrvikud – Aasias enamlevinud sääsetõrjevahendid – võivad eriti just lastele kahjulikud olla, kirjutab India ajakiri „Down to Earth”. Esmajoones eraldavad suitsevad tõrvikud tugevatoimelisi kopsukantserogeene, teatavad USA California ülikooli teadlased. Arengumaades kasutavad paljud pered sääsetõrvikuid oma väikestes majades. „Liiatigi on aknad öötundidel suletud,” mainivad uuringu autorid. Teine Malaisia ja USA teadlaste korraldatud uuring näitas, et kaheksa tundi hõõguvast tõrvikust „eraldub üht konkreetset ainet sama palju kui 75–137 sigaretist”. Spetsialistid soovitavad alternatiivina taimseid, näiteks nimpuust valmistatud tooteid. „Lisaks sellele, et need on tõhusad ega kahjusta tervist, on need ka taskukohasemad,” mainitakse raportis.

Muutused filmireitingutes

„Praegusaja filmides on märkimisväärselt rohkem vägivalda, seksi ja vägisõnu kui sama klassi filmides kümmekond aastat tagasi.” Sellisele järeldusele jõudsid USA Harvardi Rahvatervishoiu Kooli teadlased, olles uurinud mõnes riigis tehtavat filmide klassifitseerimist. Uuringus käsitleti aastatel 1992–2003 välja lastud filmide klassi ja sisu vahelist suhet. Tulemused näitavad, et filme klassifitseeritakse vaatajatele seatavate ealiste piirangute osas järjest leebemalt. Teadlased järeldavad sellest, et „lapsevanematel tuleks pidada enda kohuseks valida ise ja koos lastega neile kohaseid filme ning arutada nendega filmide sisu, et vältida võimalikku halba mõju ja tugevdada kasutegurit”.