Kummal teepoolel sina sõidad?

„Ärgake!” Suurbritannia-korrespondendilt

Kohtun oma Ameerikast saabunud külalisega lennujaamas ja me kõnnime koos minu autoni. „Istu ette,” pakun ma, ja ta tahab otsekohe juhipoolsele istmele istuda. „Oi, unustasin,” täheldab ta, „te sõidate ju siin valel teepoolel.”

Muidugi ütleksin ilmselt sedasama temale, kui läheksin Ameerika Ühendriikidesse. Kodu poole sõites jõuan otsusele, et uurin välja, miks mõnel maal sõidavad inimesed vasakul teepoolel, samal ajal kui valdav osa maailmast sõidab paremal poolel.

Algsed sõidutavad

Mingem ajaloos tagasi paari aastatuhande võrra, mil Britannia sattus roomlaste valdusse. Arheoloogid on toonud päevavalgele kaudse tõendi tolleaegsete sõidutavade kohta. 1998. aastal leidsid nad Inglismaalt Swindoni lähistelt hästi säilinud tee, mis viis roomlasteaegse kivimurruni. Ühel teepoolel on rattarööpad tunduvalt sügavamad kui teisel poolel, nii nagu see ongi juhul, kui veovankrid tühjalt kohale jõuavad ja siis kivilaadungiga lahkuvad. Rattarööbaste põhjal võib arvata, et vähemalt selles piirkonnas sõitsid roomlased vasakul teepoolel.

Tegelikult ollaksegi arvamusel, et muistsed ratsurid sõitsid üldiselt vasakul teepoolel. Kuna enamik inimesi on paremakäelised, said ratsanikud hoida ohje vasakus käes ja jätta parema käe vabaks, et teist möödasõitvat ratsameest kättpidi tervitada või end vajaduse korral mõõgaga kaitsta.

Liikluse muutumine parempoolseks

18. sajandi lõpus asendus näiteks Ameerika Ühendriikides vasakpoolne liiklus parempoolsega siis, kui voorimehed hakkasid kasutama suuri veovankreid, mida vedas mitu paari hobuseid. Neil vankritel puudus kutsariiste, seepärast istus kutsar tagumise vasakpoolse hobuse seljas ja hoidis piitsa paremas käes. Loomulikult eelistas vasakul pool istuv kutsar seda, et vankrid mööduksid temast vasakult poolt, nõnda et oleks võimalik hoiduda vastutulevate vankrite ratastesse takerdumast. Sel eesmärgil sõitiski ta tee paremal poolel.

 Kuid inglased jäid truuks vasakule poolele. Nende vankrid olid väiksemad ning kutsar istus tavaliselt vankri eesistme paremal poolel. Sealt sai ta kasutada paremas käes olevat pikka piitsa, ilma et see oleks takerdunud koormasse selja taga. Vankri parempoolsest servast sai kutsar tänu sõitmisele vasakul teepoolel õigesti hinnata mööduvate sõidukiteni jäävat vahemaad. Ka Briti impeeriumi valdusse sattunud maades hakkas kehtima vasakpoolse liikluse seadus, ehkki mõningad neist, näiteks Kanada, läksid lõpuks üle parempoolsele liiklusele, et hõlbustada liiklemist üle piiri Ameerika Ühendriikidesse ja tagasi.

Prantsusmaa poliitilised sündmused avaldasid sõidutavadele tähelepanuväärset mõju. Enne Prantsuse revolutsiooni aastal 1789 sõitsid aristokraadid oma tõldadega vasakpoolses teeosas ning sundisid talupoegi sõitma tee teisel poolel. Kuid revolutsiooni puhkedes püüdsid aadlimehed meeleheitlikult oma päritolu varjata ja hakkasid nii nagu talumeestest kutsaridki paremal teepoolel sõitma. Aastal 1794 kehtestas Prantsuse valitsus Pariisis parempoolse liikluse, mis hiljem levis ka teistesse regioonidesse sedamööda, kuidas Napoleon I väed suuremast osast mandri-Euroopast läbi marssisid. Pole sugugi üllatav, et Napoleon eelistas paremal poolel liikuda. Üks teatmeteos selgitab, et kuna ta oli vasakukäeline, „pidid tema väed marssima paremal poolel, et ta mõõgakäsi saaks jääda tema ja võimaliku vastase vahele”.

Need Euroopa maad, mis Napoleonile vastu suutsid panna, jäid vasakpoolse liikluse juurde. Venemaa ja Portugal muutsid liikluse parempoolseks alles 20. sajandi hakul. Austria ja Tšehhoslovakkia läksid parempoolsele liiklusele üle siis, kui natsi-Saksamaa nad 1930. aastate lõpus okupeeris, ning sama teed läks ka Ungari. Tänapäeval on vasakpoolne liiklus säilinud vaid neljal Euroopa maal: Suurbritannias, Iirimaal, Küprosel ja Maltal. On huvitav, et vasakpoolne liiklus on ka Jaapanis, mis pole kunagi Briti koloonia olnud.

Laevad, lennukid, rongid ja jalakäijad

Kuidas on lugu laevade ja lennukitega? Üldiselt võttes on veeliiklus parempoolne. Parempoolne on ka lennuliiklus. Aga rongid? Mõnel maal määravad signaalseadmed selle, kuidas kaherajalisel raudteel liikuda. Moodsatel magistraalraudteedel liiguvad rongid üldjuhul mõlemal rööpapaaril mõlemas suunas, ent vanema signaalseadmestiku korral toimub vedu ühes kindlas suunas. Selle, mis suund see on, määrab vähemalt mõningal juhul see, milline riik raudtee on rajanud.

Mida võiks öelda jalakäijate kohta? Üldiselt soovitatakse, et juhul kui puudub eraldi jalgrada või kõnnitee, on kõige turvalisem kõndida vastutulevate sõidukite poolsel teeserval, sõitku autod kummal pool tahes. Parempoolse liikluse korral soovitatakse jalakäijatel kõndida tee vasakul serval, vastutulevate sõidukitega samal poolel. Suurbritannias, kus liiklus on vasakpoolne, oleks hea pidada meeles, et käia tuleb paremal pool teed. Kuidas on lugu meie ameerika sõbraga? Nojaa, tema toimib risti vastupidi!