Vaatleme maailma

Jõehobude päikesekaitsevahend

„Jõehobud kaitsevad oma karvutut nahka päikese eest nahaeritisega, mis sarnaneb inimese valmistatud päikesekaitsekreemiga,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Kui Jaapani Kyoto teadlased analüüsisid Tokyo loomaaias elava jõehobu nahaeritist, said nad teada, et see kaitseb loomade nahka päikesepõletuste ja tolmu eest. See kleepuv ja värvitu eritis muutub mõne aja pärast punaseks, seejärel pruuniks ning plastseks. Leeliseline eritis muutub pärast pruunikstõmbumist tugevaks happeks, mis toimib antiseptikumina. Pruun eritis toimib ka päikesekaitsevahendina, neelates sarnaselt päikesekaitsekreemiga ultraviolettkiirgust. Siiski pole kosmeetikafirmadel vähemalt esialgu plaanis jõehobude päikesekaitsevahendit turustama hakata, arvas ajaleht. Esiteks on jõehobusid maailmas liiga vähe ja teiseks on nende eritisel ebameeldiv lehk.

 Jõuharjutused tõstavad pensionäride tuju

Üks uuring näitab, et „eakatel inimestel, kes teevad jõuharjutusi, võib depressioon väheneda 50 protsendi võrra”, teatab ajaleht „The Australian”. Niisiis võib depressiooni puhul olla eakatel jõuharjutustest sama palju kasu kui ravimitest, ütleb geriaater dr Nalin Singh Sydney Royal Prince Alfredi haiglast. Uuringus osales 60 meest ja naist, kelle keskmine eluiga oli 72 aastat. Isegi neil uuringus osalenutel, kes tegid üsna vähe pingutustnõudvaid jõuharjutusi, „vähenes depressioon 30 protsendi võrra nagu neilgi, kes ei teinud jõuharjutusi, kuid said tavakohast ravi”, ütleb „The Australian”. Peale selle, et jõuharjutused aitavad võidelda depressiooni vastu, tugevdavad need ka „eakate inimeste luid ja lihaseid, aidates nii vältida kukkumist. Samuti on jõuharjutused kasuks neile, kel on liigesepõletik, suhkruhaigus või kõrge vererõhk”, lisab ajaleht. Singh soovitab jõuharjutusi „depressiooni vastu võitlemise peamiseks raviks, ja seda eriti eakate puhul”.

Televisioon õhutab pahatahtlikkust

„Lapsed õpivad seebioopereid vaadates halba käitumist, näiteks laimamist, keelepeksu, kuulujuttude levitamist, teiste suhete lõhkumist ja solvamist,” ütleb uuring, millest räägitakse Londoni ajalehes „The Times”. Selles Briti psühholoogiaühingule tehtud uuringus leiti, et teleris näidatava pahatahtlikkuse ja noorte käitumise vahel on märkimisväärne seos, kirjutab ajaleht. Mõnes seebiooperis võib ühe tunni jooksul näha keskmiselt neliteist korda, kuidas kedagi laimatakse. Psühholoogia õppejõud Sarah Coyne Inglismaa Central Lancashire’i ülikoolist ütleb, et kui filmides leitakse pahatahtlikkusele pidevalt õigustust, seda näidatakse positiivses valguses või see toob filmi tegelastele kasu, annab see noortele halba eeskuju.

Süsivesikutevaese toidu pikaajaline mõju

Kuigi dieedipidajad võivad süsivesikutevaeseid toite süües kaalust alla võtta, ei ole praegu palju teada, milline on nende toitude pikaajaline mõju organismile. Mõned teadlased kardavad, et valgurikkad toidud võivad mõjuda halvasti maksale ja neerudele, põhjustada osteoporoosi ja teisi tõsiseid tervisehädasid. „Paljud maitsvad toiduained süsivesikutevaestes toitudes, näiteks vasikafilees bearneeskastmega, sisaldavad suures koguses artereid ummistavaid küllastatud rasvhappeid, ... mis on suured südamehaiguste ja insuldi riskitegurid,” märgib ajakiri „Time”. Dr David Katz Yale’i ülikooli rahvatervishoiukoolist aga sõnab: „Paljudes uuringutes on selgunud, et toidud, mis sisaldavad rikkalikult kiudaineid ja liitsüsivesikuid, mida leidub puuviljades, köögiviljades, ubades ja teraviljades, aitavad kauem elada, püsida normaalkaalus, vähendada vähi, südame-veresoonkonna haigusi, diabeedi riski ja seedimishäireid ning parandada tervist üleüldiselt.”

Värvitud skulptuurid

„Arheoloogid ja kunstiajaloolased ei suuda ette kujutada, et kuulsad marmorist antiikskulptuurid [näiteks muistsed Kreeka skulptuurid] oleksid teistsugused kui valged,” kirjutab Saksamaa ajakiri „Spektrum der Wissenschaft”. „Tegelikult olid need aga mitmevärvilised.” Vaatamata ajaloolistele materjalidele, kus mainitakse mitmevärvilisi kujusid, ning värvijälgedega skulptuuride leidudele ei ole õpetlased sellele tõsiasjale eriti tähelepanu pööranud. Hiljuti saadi kujude värvimise kohta kaudset tõestusmaterjali, kui uuriti värvikihi murenemist. Värvipigmendid lagunevad erineva kiirusega ja nii jääb mõni skulptuuri piirkond varem keskkonnamõjude meelevalda kui teised. Ebaühtlane murenemine näitab, et skulptuur oli varem mitmevärviline. Näib, et skulptuurid olid „kreeklaste ja roomlaste silmis viimistletud alles siis, kui need olid värvitud”, järeldab raport.

Kiire keelega kameeleon

Kuidas suudab kameeleon saaki püüdes oma keelt nii kiiresti liigutada? „Saladus seisneb keele viskemehhanismis, mida võib võrrelda pinguletõmmatud ragulkakummiga,” kirjutab ajakiri „New Scientist”. Teadlased olid küll varem teadlikud, et kameeleoni keelekõõluseid ümbritsevad vedru- ehk ringlihased, kuid alles nüüd avastasid Hollandi teadlased aegluubis videot vaadates, et kõigest 200 tuhandiksekundit enne keele väljapaiskamist lükib kameeleon ringlihaste abil need kõõlused nagu teleskoobitorud üksteise sisse. Kui kameeleon tahab saaki püüda, võib ta oma keele välja paisata kõigest 20 tuhandiksekundi jooksul.

Uskmatud britid

Kümnes riigis 10 000 elaniku seas korraldatud küsitluses ilmnes, et Suurbritannia oli „üks neid riike, mille elanikud usuvad kõige vähem Jumalat või osalevad religioossetel üritustel”, kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. Suurbritannia elanikest ütles vaid 46 protsenti, et nad on alati Jumalat uskunud, veel vähem oli usklikke üksnes Venemaal ja Lõuna-Koreas. Kui Nigeerias, Indoneesias ja Liibanonis ütles üle 90 protsendi elanikest, et nende Jumal on ainus tõeline Jumal, siis Suurbritannias uskus seda kümnest inimesest vaid kolm. Enamikus riikides arvas rohkem kui 80 protsenti, et usk Jumalasse muudab inimese paremaks, Suurbritannias nõustus selle väitega ainult 56 protsenti. Sellesse, et Jumal on loonud maailma, uskus Ameerika Ühendriikides 85 protsenti, Indoneesias 99 protsenti ja Mehhikos 83 protsenti, Suurbritannias vaid 52 protsenti. Küsimusele, kas maailmas oleks ilma religioonita rohkem rahu, vastas Ameerika Ühendriikides jaatavalt 6 protsenti, Indias 9 protsenti ja Iisraelis 11 protsenti, Suurbritannias aga koguni 29 protsenti.