Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kohtumine ”Nõelatänava Vana Daamiga”

Kohtumine ”Nõelatänava Vana Daamiga”

Kohtumine „Nõelatänava Vana Daamiga”

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

MASSIIVSED akendeta seinad ümbritsevad tema imposantset residentsi. Sissepääse on valvamas uhket roosat sabakuube, punast vesti ja musta torukübarat kandvad väravavahid. Tema külastajaid on diskreetselt jälgimas kaamerad. Kes on see „Nõelatänava Vana Daam” ja miks vajab ta sellist kaitset?

„Vana Daam” on Inglise Pank, maailma tähtsamaid finantsinstitutsioone. Ent kust sai pank sellise iseäraliku nime? Nõelatänav (Threadneedle Street) asub Londoni piirkonnas, kus kord tegutsesid aktiivselt gildid, nii et tõenäoliselt tuleneb see nimi kolmest nõelast nõelavalmistajate tsunfti vapil. Sadakond aastat pärast panga asutamist viitas poliitik ja näitekirjanik Richard Sheridan parlamendis sellele kui „linna auväärsele ja pika ajalooga vanale daamile”. Karikaturist James Gillray kasutas varmalt ära ideed pangast kui vanast daamist, nii et sellest ajast ongi pank üldtuntud kui Nõelatänava Vana Daam.

Vajadus rahvuspanga järele

17. sajandil oli Londoni pangandus peamiselt kullasseppade käes. See toimis võrdlemisi hästi kuni ajani, mil Stuartite dünastia kuningad hakkasid laenama raha, maksmata seda tagasi. Juhtivad kullasseppadest pankurid läksid lõpuks pankrotti, valitsus aga vajas sõja tarbeks Prantsusmaaga meeleheitlikult raha.

Kui aastal 1689 tulid troonile William III ja Mary II, valitses tungiv vajadus riikliku panga kui valitsuse rahaasju korraldava ja kapitali koguva asutuse järele. Hoolimata ägedast vastuseisust valis parlament arvukate ettepanekute seast lõpuks välja šoti kaupmehe William Patersoni oma. Londoni elanikel paluti laenata välja raha, et saada kokku 1 200 000-naelane summa. Vastutasuks lubas valitsus maksta abonentidele 8-protsendilist intressi ning arvata nad Inglise Panga nõukogu hulka. Paari nädalaga oli raha koos ja aastal 1694 alustas Inglise Pank äritegevust.

Nelikümmend aastat hiljem kolis pank Nõelatänaval asuvasse hoonesse. Praegune 1930-ndatest pärit hiigelsuurte sügaval maa all paiknevate võlvkeldritega ehitis on seitsmekorruseline 1,2 hektarit hõlmav hooneplokk.

Tõusud ja mõõnad

Algul väljastas pank oma naelu, šillingeid ja penne hoiustavatele klientidele käsitsikirjutatud pangakviitungeid. Neid pangatähti sai ümber vahetada kullaks või metallrahaks igaüks, kes need väljamaksmiseks esitas. Muidugi ähvardas panka pankrott, juhul kui kõik oleksid ühel ja samal ajal rahanõude esitanud. Mõnikord pääseti üle noatera. Näiteks 1797. aastal oli riik sõjategevuse pärast Prantsusmaaga taas pankroti äärel. Kui paanikasse sattunud investorid oma säästud välja võtsid, sai pangast sularaha otsa, ning järgmise 24 aasta jooksul oldi sunnitud kulla asemel väljastama madala vääringuga pangatähti. Just sel kitsal ajal saigi pank hüüdnimeks Nõelatänava Vana Daam. Võltsijatele olid need kiiruga valmistatud pangatähed suureks ahvatluseks, kuid noil päevil olid karistused rängad. Enam kui 300 inimest mõisteti võltsimise eest poomissurma.

Pangal oli kitsas käes ka muudel põhjustel. Aastal 1780 üritas Londoni märatsev rahvajõuk hoonet tormijooksuga vallutada. Sellest ajast peale kuni aastani 1973 patrullis panga ümbruses igal ööl eriväeosa, et tagada riigi kullavarude turvalisus.

19. sajandil kujunes Briti naelast ja Inglise Panga pangatähtedest kõige kõvem valuuta maailmas. Ent Esimene maailmasõda tõi olukorda täieliku pöörde. Väga kalliks läinud sõda tekitas riigile tohutut kahju. Pangatähti vahetas kulla vastu välja nii palju investoreid, et kuldmündid olid peagi otsas. Neid hakkasid asendama väikese vääringuga pangatähed. Kuldmündid kadusid igapäevasest kasutusest alatiseks. 1931. aastal loobus Suurbritannia kullastandardist lõplikult, mis tähendas seda, et enam polnud naelsterlingi väärtus seotud kindlaksmääratud kullakogusega.

Pank oli olnud kogu oma ajaloo jooksul eraettevõte, kuid aastal 1946 läks ta valitsuse valdusse.

„Vana Daam” on ikka toimekas

Inglise Pank on valitsuse rahadega opereeriv keskpank, kes nõustab valitsuse finantspoliitikat ja hoiab kohast intressimäära kehtestades raha võimalikult stabiilsena. Panga klientideks on ka kommertspangad ja välisriikide keskpangad. Maa-alustes võlvkeldrites on kindlalt hoiul riigi kullavarud. Panga järelevaatuse all toimub uute rahatähtede trükkimine ühes teises turvalises paigas väljaspool Londonit.

Peaaegu maailma ajavööndite keskmes paiknev London ei maga kunagi. Pangal kesklinnas on väga oluline roll. See, mis selle akendeta välisseinte vahel toimub, mõjutab oluliselt kogu ülejäänud finantsmaailma. Jah, hoolega riigi rahakotiraudu valvav „Nõelatänava Vana Daam” on toimekas nagu alati.

[Pilt lk 24]

Panga esimene põhikiri, 1694

[Pilt lk 24]

Käsitsi kirjutatud viienaelane pangatäht, 1793

[Pilt lk 24]

Nõelatänaval, 1794

[Pilt lk 24]

Ühenaelane kuldmünt, 1911

[Pilt lk 24]

Fragment James Gillray esimesest karikatuurist, 1797

[Pilt lk 25]

Kümnešillingiline rahatäht, 1928

[Pilt lk 25]

Praegune hoone alates aastast 1939