Noored kriisis

◼ Ameerika Ühendriikides avab 15-aastane õpilane oma klassikaaslaste pihta tule, mille tagajärjel hukkub kaks ning saab vigastada kolmteist noort.

◼ Venemaal mõrvab grupp joobes teismelisi jõhkralt 9-aastase tüdruku ning peksab läbi tema isa ja nõo.

◼ Suurbritannias peksab 17-aastane poiss endast nooremat poissi ning pussitab ta lõpuks surnuks. „Alguses ma ei tahtnudki teda tappa,” ütleb ta politseile, „aga siis, kui nägin verd, ei suutnud ma ennast tagasi hoida.”

SELLISED šokeerivad juhtumid pole praegusel ajal enam haruldased. Need pole lihtsalt erandid. „Noorukite kuritegevus on meie ühiskonnas väga suur probleem,” kirjutatakse väljaandes „Professional School Counseling”. Seda väidet toetab ka statistika.

USA riiklik haridusstatistika organisatsioon märgib, et kuigi riigis on jäänud mingil määral vähemaks teateid koolivägivalla kohta, „sooritati 2001. aastal koolides kaks miljonit surmaga mitte lõppevat vägivallakuritegu või vargust, mille ohvriks olid 12–18-aastased õpilased”. Tõusnud on ka teadete arv koolikiusamise kohta.

Mitte alati ei vala aga vägivaldsed noored oma viha välja teiste õpilaste peale. „Viie aasta jooksul ajavahemikus 1997 kuni 2001 pandi [USA] koolides toime peaaegu 1,3 miljonit kuritegu – 817 000 vargust ja 473 000 surmaga mitte lõppevat vägivallakuritegu –, kus kannatajateks olid õpetajad,” annab teada sama allikas. Peale selle ähvardasid õpilased „9 protsendile alg- ja põhikooli õpetajatest kahju tekitada ning 4 protsenti õpetajatest langeski õpilaste kallaletungi ohvriks”.

Milline on olukord teistes riikides? „Hiinas arreteeriti 2003. aastal 69 780 alaealist seaduserikkujat,” annab teada üks uudisteagentuur, „mis on 12,7 protsenti rohkem kui 2002. aastal.” Sama uudisteagentuur ütleb, et „noortejõukude kordasaadetud kuriteod moodustasid alaealiste seaduserikkumistest 70 protsenti”. 2003. aasta Jaapani raport andis  teada, et sealgi oli olukord sarnane – kümne aasta jooksul sooritatud poolte kuritegude toimepanijad olid noored.

Iseenda hävitamine uimastitega

Noorte kriisist annab märku ka see, et paljud noored hävitavad iseennast. Üks uimastite vastu võitlev organisatsioon USA-s teatab, et umbes pooled selle riigi teismelistest on enne keskkooli lõpetamist uimasteid proovinud. Raport lisab: „Alkoholi tarvitamine on jätkuvalt tänapäeva teismeliste seas väga laialt levinud. 77% õpilastest on enne keskkooli lõpetamist tarbinud alkoholi (enam kui vaid mõne lonksu); ja enne kaheksanda klassi lõppu on seda teinud peaaegu pooled õpilastest (46%).”

Juhuseks

Praegusel ajal, mil maailmas möllab AIDS, pole kahtlustki, kui ohtlik on juhuseks. Ometi peavad paljud noored seksi vaid süütuks lõbuks. Seda on näha kas või sellest, et mõned Ameerika noored räägivad juhuseksist eufemistlikult kui „tutvumisest” ja seksuaalpartnerist, kellega ei pea end emotsionaalselt siduma, kui „kasulikust sõbrast”.

Ühe ajakirja kaastoimetaja Scott Walter kirjeldab orgiataolisi pidusid, mida mõned noored korraldavad vanemate tööl olles. Ühel niisugusel peol ütles üks tüdruk, et „kavatseb olla vahekorras kõikide poistega. ... Ja sellistel pidudel käivad isegi 12-aastased”.

Kas see on šokeeriv? Mitte nende ekspertide arvates, kes on uurinud teismeliste seksuaalkäitumist. „Oleme viimase 20 aasta jooksul täheldanud, et teismelised alustavad suguelu järjest varem. Praegu on üsna tavaline, et nii poisid kui tüdrukud alustavad suguelu juba 12-aastaselt,” kirjutab dr Andrea Pennington.

Eriti murettekitav raport ilmus ajalehes „USA Today”: „Järjest enam meie riigi varases teismeeas noori ... harrastab suuseksi. ... Lapsed on pannud end uskuma, et see pole tegelikult seks.” 10 000 tüdruku küsitlemisest selgus, et „80 protsenti pidas end süütuks, kuid 25 protsenti oli harrastanud suuseksi. 27 protsenti ütles, et suuseks on midagi, mida oma kutiga lihtsalt lõbu pärast tehakse”.

Selline suhtumine seksi on levimas ka teiste riikide noorte seas. „Aasia noortel on järjest suurem tõenäosus nakatuda HIV-i heteroseksuaalsete suhete kaudu, kuna paljud noored alustavad suguelu järjest varem,” teatab UNESCO. „Paljud Aasia teismelised on hüljanud oma vanemate väärtused ja on seksuaalsuhetes juba enne abielu, ning seda tihtipeale paljude partneritega.”

Kas on veel mingeid tõendeid selle kohta, et tänapäeva noored on kriisis? Kanada ajakiri „Women’s Health Weekly” teatab: „25 protsenti 16–19-aastastest tütarlastest elab mingil ajal läbi sügava depressiooni perioodi.” Ent depressioon puudutab kindlasti ka poisse. Ajakirja „U.S.News & World Report” sõnul sooritab igal aastal kuni viis tuhat noort enesetapu. Mingil põhjusel on „poiste seas enesetapu sooritamine kuus korda sagedasem kui tüdrukute seas”.

Niisiis pole kahtlustki, et tänapäeva noored on kriisis. Mis on aga selle kriisi põhjus?

[Pildi allikaviide lk 3]

STR/AFP/Getty Images