Vaatleme maailma

Leiti valged krokodillid

„Metsaametnikud leidsid iga-aastase krokodilliloenduse ajal Orissa osariigis asuvast Bhitarkanika rahvuspargist viisteist haruldast albinootilist krokodilli,” kirjutab India ajaleht „The Hindu”. Albinootilised krokodillid on väga haruldased ja neid „ei leidu kuskil mujal maailmas”. Harikrokodillid olid selles piirkonnas pideva salaküttimise pärast 1970. aastatel väljasuremise äärel, kuid ÜRO abiga seadis osariigi valitsus rahvuspargis sisse krokodillide kasvatamise projekti. Tänu manglipuude rohkusele, puhtale veele, rikkalikule toiduvarule ja inimeste vähesele sekkumisele läks krokodillide kasvatamine hästi. Ajalehe „The Hindu” sõnul on praegu rahvuspargis peale haruldaste albiinode umbes 1500 tavapärase värvusega krokodilli.

 Tubakas, vaesus ja haigused

„Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnul elab peaaegu 84 protsenti suitsetajatest vaestes riikides, mille elanikud ei saa suitsetamise ja vaesuse nõiaringist välja,” kirjutab Hispaania ajaleht „Diario Medico”. Igas riigis „suitsetavad kõige enam ja kogevad kõige rohkem probleeme just need, kes kuuluvad elanikkonna vaeseima kihi hulka”. Kuigi tubaka tarvitamine on enamikus arenenud maades vähenenud, „on suitsetamisest siiski saanud suuruselt neljas haiguste riskifaktor” maailmas, annab ajaleht teada. Hispaanias, kus igal aastal sureb suitsetamise tagajärjel tekkinud haigustesse 60 000 inimest, on suitsetamisest saanud „haiguste, invaliidsuse ja enneaegse surma peamine põhjus”.

Lammastel on nägude peale hea mälu

„Oleme saanud teada, et lambad suudavad meelde jätta vähemalt 50 liigikaaslase ja 10 inimese näo,” kirjutab neurobioloog Keith Kendrick ajakirjas „New Scientist”. Kendrick ja tema töörühm avastasid, et lambad, kes olid näinud mõne nädala jooksul neid 60 nägu, mäletasid kõiki veel kaks aastat hiljem. Peale nägude meeldejätmise saavad lambad sarnaselt inimestega aru ka näoilmetest. Ajakiri annab teada, et lambad „suudavad teha vahet inimeste erinevatel näoilmetel ning nad märkavad ärevusse sattunud lammaste näos muutusi. Peale selle eelistavad lambad vihastele inimestele naeratavaid nägusid”. Töörühm sai teada ka seda, et „lambad suhtuvad oma karjustesse samamoodi nagu väga tuttavatesse karjaliikmetesse”. Kendrick ütleb: „Lambad peavad sõbralikke inimesi otsekui oma karja auliikmeteks. See näitab lammaste kiindumust oma karjase vastu.”

Kasvuhoonegaasid Austraalias

„Kõigi tööstusmaade seas paisatakse Austraalias ühe elaniku kohta õhku kõige enam kasvuhoonegaase,” ütleb Austraalia Instituut. Austraalias paisati 2001. aastal õhku umbes 27,2 tonni süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase inimese kohta. Instituudi raport teatab, et nii suur kogus on tingitud kivisöe põletamisest elektri tootmiseks, sõidukite emissioonist ning alumiiniumi valmistamisest. Järgmised suured kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad elaniku kohta on Kanada (22 tonni) ja Ameerika Ühendriigid (21,4 tonni). Kõige väiksem oli teadete kohaselt kasvuhoonegaaside emissioon 2001. aastal Lätis – ühe elaniku kohta 0,95 tonni. Hoolimata Austraalia suhteliselt väikesest rahvaarvust oli selle riigi kasvuhoonegaaside emissioon „suurem kui Euroopa suurimates riikides, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias (mõlemas on elanikke umbes kolm korda rohkem kui Austraalias)”, ütles raport.

Ööbiku laul ja müra

„Kui müra muutub valjemaks, hakkavad ööbikud kõvemini laulma,” teatab Saksamaa ajaleht „Berliner Zeitung”. Uuringus, mille korraldas ühe Berliini ülikooli bioloog Henrik Brumm, selgus, et territooriumi tähistamiseks ja emaslinnu meelitamiseks mõeldud laulu tugevus erines sõltuvalt ümbritsevast müratasemest 14 detsibelli võrra. „See ei tundu küll palju olevat,” ütles Brumm, „kuid see tähendab, et surve linnu kopsudes peab olema viis korda suurem.” Vaikses ümbruskonnas on linnulaulu tugevuseks registreeritud 75 detsibelli, suure liiklusega paikades aga 89 detsibelli. „Kõige enam üllatas teadlasi aga see, et linnud näivad iga päev uue müratasemega kohanevat. Nädalavahetustel, kui liiklust on vähem, laulavad linnud vaiksemalt kui argipäevadel,” ütles ajaleht.

Kuritegevus Poola koolides

2003. aastal pandi Poola „koolides toime 2000 röövi”, teatab Poola ajakiri „Zwierciadło” ja lisab, et „80 protsendile [Poola] õpilastest ei meeldi koolis käia, sest nad tunnevad end seal üksi ning neil on raske õpetajate ja kaasõpilastega läbi saada”. Miks on Poola koolides nii palju probleeme? „Koolid pole kaitstud välismõjude eest. Nad on ühiskonna peegeldajad,” ütleb psühholoog Wojciech Eichelberger. „Me ise loome käitumisnorme ja -reegleid, mis mõjutavad ka õpilasi.” Eichelberger soovitab vanematel veeta oma lastega rohkem aega, näidates sellega lastele, et nad on vanematele tähtsad, ja see aitab võidelda kooliprobleemide vastu.

Vale suhtumine kehakaalu

„Noored, eelkõige tüdrukud, muutuvad järjest varasemas eas oma kehakaalu suhtes rahulolematuks ning see võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid,” ütleb Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. 10–14-aastastele tüdrukutele esitati küsimusi nende toitumisharjumuste kohta ning küsimustele vastas üle 2200 noore. „The Globe and Mail” teatab: „Vähem kui 7 protsenti tüdrukutest olid ülekaalulised, kuid enam kui 31 protsenti pidas end liiga paksuks ning 29 protsenti ütles, et nad peavad dieeti.” Miks tahavad hea tervisega tütarlapsed kaalust alla võtta? Ajalehe sõnul on suur süü eeskujul, mida on andnud täiskasvanud, kes peavad pidevalt dieeti ning pilkavad paksukesi. „Noori mõjutab ka meedia, kuna meedia vahendusel näevad noored alalõpmata ülikõhnasid inimesi,” ütleb ajaleht. Toronto lastehaigla arsti Gail McVey sõnul peaksid nii lapsed, lapsevanemad kui ka õpetajad aru saama, et „kaalus juurdevõtmine on kasvueas normaalne ja vajalik”.