Vihmavee kogumine – ühtaegu iidne ja moodne meetod

„ÄRGAKE!” INDIA-KORRESPONDENDILT

MILJONEID aastaid on looduslikus veeringes osalenud üks ja seesama vesi, mis aurustub maalt ja merelt ning moodustab pilvi ja sademeid. Sellise säästliku süsteemi kaudu võib kõik elav maakeral saada külluslikult vett. Miks siis ägab inimkond ränkade veeprobleemide all? Millised oleksid võimalikud lahendused? Vastuseks vaadakem, kuidas on veega lood Indias.

 Enam kui miljardilise rahvaarvuga Indias on hakatud mõistma, et sealsed veevarud lähenevad kriitilisele piirile. Kust saab India vett? Kevadel täituvad kauge põhjaosa jõed Himaalaja mägede lume ja liustike sulavetega. Ent suurem osa Indiast sõltub iga-aastastest mussoonvihmadest, mis ujutavad põuase maa üle, täidavad kaevud ja järved ning paisutavad võimsaid maad risti-rästi läbivaid jõgesid. India mussoonvihmad on raevukad ning neid iseloomustatakse kui „hullukstegevalt ettearvamatut nähtust”, mida on „hoolimata nüüdistehnika edusammudest koos kõigi selle satelliitide ja superarvutitega ... üllatavalt raske prognoosida”.

Mussooniperiood kestab tavaliselt kolm-neli kuud, ent suurem osa vihmast ei saja kogu selle perioodi jooksul alla sugugi mitte ühtlaselt, vaid hoopis ränkade lühikest aega kestvate valingutena. Tagajärjeks on see, et tammid on vett täis ja sel tuleb lasta lihtsalt ära voolata. Jõed tõusevad üle kallaste ning ujutavad üle põllud ja majad. Nüüdisaegne tööstuse kasv ja linnastumine on toonud kaasa laiaulatusliku metsade raadamise, nii et sageli pole piisaval määral puid, mis väärtuslikku vihmavett juurtega kinni hoiaks ja tasapisi pinnasesse imbuda laseks. Seepärast uhuvad ägedad vihmavalangud pinnase minema. Setted kuhjuvad järvedesse ja tiikidesse, mis muutuvad madalaks ja seega veevaesemaks. Niisiis võib öelda, et hiigelhulgal kallist vihmavett läheb lihtsalt kaduma.

Lõpuks saab mussoonide periood läbi. Ülejäänud ajal särab päike iga päev ja meeletu palavus kestab kuid. Maa kuivab kiiresti ning põllud kõrbevad ja muld paakub. Laiades liivastes jõesängides raevutsenud jõgedest on saanud nired. Joad on kadunud. Et põhjaveetase on langenud, rajatakse üha sügavamaid puurkaevusid, et põhjaveekihtidest vett kätte saada. Kui sademeid napib, algab põud, vili ikaldub ja kariloomad surevad, külaelanikud aga suunduvad linnadesse, mistõttu sealsed veeprobleemid süvenevad veelgi.

Ent alati pole see olnud nõnda. Vanal ajal teati kõikjal Indias, et pole hea sõltuda ainuüksi jõgedest ja järvedest, mis pärast mussoonvihmasid ära kuivavad. Õpiti koguma vihmavett nii koheseks tarvitamiseks kui ka talletamiseks ajaks, mil vihma enam ei sadanud.

Nüüdisaja vajadus vihmavett koguda

Võidakse ehk arvata, et tänu nüüdistehnoloogiale ja rajatud hiigeltammidele, paisudele ja niisutuskanalitele – mida Indias leidub rohkesti – ei paku iidsed veekogumismeetodid enam suurt huvi. Kadus ju suurem osa neist meetoditest käibelt, kui inimesed hakkasid kodus või külatänaval kraanist vett saama. Paraku on põhjust muretsemiseks. Veemajanduse megaprojektid pole suutnud viimase 50 aasta jooksul pidada sammu jõudsalt paisuva rahvastiku vajadustega ega valdavalt põllumajandusliku ühiskonna kiire muutumisega tööstuslikuks ühiskonnaks. Pole suudetud koguda piisavalt vett kogu maa janu kustutamiseks.

 Nüüd peavad keskkonnaspetsialistid ja asjast huvitatud võimukandjad vajalikuks ergutada inimesi ise osalema vee talletamises. Kutsutakse üles koguma vihmavett kodudes, vabrikutes, koolides ja igal pool mujal, kus väiksel hulgal vihmavett talletada on praktiline. Paljudes linnades ja osariikides nõutakse, et uutel ehitistel oleksid ka seadmed vihmavee kogumiseks.

Piirkondades, kus vihmavett ei koguta, vaid lastakse sel lihtsalt kas auruda või merre voolata, läheb kaduma miljoneid liitreid vett. Vihmavee kogumisega, mille põhimõtteks on koguda vett seal, kus seda sajab, tegelevad üksikisikud. Erinevalt tammi- ja kanaliveest, mille eest tuleb maksta ja mis seetõttu seab vaeste õlule ränga koorma, ei maksa see vesi sentigi!

Initsiatiiv

Niisiis on paljud asjahuvilised asunud Indias vett koguma. Mõningad on pälvinud rahvusvahelisi autasusid. Üks neist on Rajendra Singh, kes sai aastal 2001 kõrgelt tunnustatud Magsaysay autasu kogukonna elu arendamise eest. Tema rajatud valitsusväline organisatsioon taaselustas Singh Rajasthani osariigis praktiliselt veetuks jäänud Aravari jõe, mis on nüüd õnnistuseks sellele osariigile, kus elab 8 protsenti riigi rahvastikust, ning on kõigest 1 protsent riigi veevarudest. 15 aasta jooksul istutas Singhi algatusrühm puid ja ehitas 3500 johad’i – traditsioonilist veemahutit –, aidates seega kaasa kohalike külaelanike heaolule. On palju neidki, kes pole veekogumisega äratanud laialdast tähelepanu, kuid kellele pakub rahuldust teadmine, et ka nemad saavad oma panuse anda.

Töösturid on hakanud aru saama, et on kasulik täiendada linna veevaru vihmavett kogudes. Lõuna-Indias Bangalore lähistel asuvas tehases paigaldati odav katuselt nõrguva vihmavee kogumissüsteem. Varem kasutult maanteele voolanud vihmavesi juhitakse 42 000-liitrisse mahutisse. Mussooniperioodil kogutakse päevas 6000 liitrit vett, mida pärast filtreerimist kasutatakse nõudepesuks ja muudeks tehasesöökla vajadusteks. Linna veevärgi vett ei kasutata selleks otstarbeks enam üldse.

„See on kõigest tilk ämbris,” võidakse öelda. Ent kujutlegem, et meil on pangaarve, kuhu kord aastas lisandub raha. Meil tuleb arvelt oma igapäevavajadusteks raha võtta, kuid tasapisi võtame välja rohkem, kui paneme sisse, kuni ühel päeval tekib ülekulu. Kui me aga saame mõneks kuuks aastas tööd, mille eest makstavast palgast piisab enamakski kui igapäevavajaduste rahuldamiseks, saab ehk pangaarvegi taas kasvama hakata. Kohandagem seda põhimõtet vee kogumisele. Millise tulemuse me saame, kui korrutame oma väiksed säästud näiteks miljoniga? Tulemuseks on veevarude täienemine, põhjaveetaseme tõus, veesoonte täitumine ning veetagavara ajaks, mil me vihmavee kogumise näol enam „palka” ei saa. Tuletagem meelde, et saadaoleva vee kogus on piiratud – ülekulu ei saa tekkida, kui vett lihtsalt pole.

Lõplik lahendus

Meie planeet võiks rahuldada heldelt kõige elava vajadused. Kahjuks on inimene oma saamahimus ja lühinägelikkuses loonud sajandite jooksul miljonitele maakera asukatele kohutavad elutingimused. On ilmselge, et siiraste üksikisikute jõupingutustest hoolimata ei ole inimeste võimuses meie planeedi keskkonnaprobleeme täielikult lahendada. Kuid õnneks on maakera Looja tõotanud „hävitada need, kes hävitavad maad” ning taastada tasakaalustatud veeringe, nõnda et „veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal”. Jah, „kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid”. Millist värskendust siis küll toovad vihmavood! (Ilmutuse 11:18; Jesaja 35:6, 7.)

 [Kast/pildid lk 21]

Iidsed vihmavee kogumismeetodid taas kasutusel

RÄÄSTAVESI. Lihtne ja odav. Kergelt kaldu katustelt voolab vesi räästarennidesse ja sealt vihmaveetorude kaudu spetsiaalsetesse vaatidesse. Vesi puhastatakse traatvõrgust, liivast, kruusast ja puusöest valmistatud filtrite abil ning suunatakse seejärel maa-alustesse kogumiskaevudesse või maapealsetesse paakidesse. Paagid suletakse tihedalt, et sinna ei pääseks õhk, päikesevalgus ega orgaanilised ained. Maarjajää ei lase muutuda veel sogaseks ja kloorlubi hävitab bakterid. Seda vett saab kasutada aia kastmiseks, tualettpoti loputamiseks ja pesupesemiseks. Kui seda täiendavalt töödelda, kõlbab see ka joogiveeks. Ülemäärase vee võib koguda kaevudesse või suunata maa sisse põhjavee täienduseks. Linnades enim kasutatav meetod.

VÄIKESED KIVIBASSEINID (NAUL’ID). Oja paisutatakse kivimüüritisega. Basseinide ümber kasvavad varjulised puud vähendavad aurumist ning sinna visatud ürdid puhastavad vett.

RESERVUAARID (RAPAT’ID). Liivasele või kivisele pinnasele rajatakse väiksed vihmaveereservuaarid. Osa vett kasutatakse ära, ülejäänu aga imbub veesoonte kaudu kaevudesse.

MAA-ALUSED TSISTERNID (BHANDAR’ID). Nendesse maa-alustesse reservuaaridesse kogutakse allikavesi, mis suunatakse paakidesse üldiseks kasutamiseks.

ŠAHTID (QANAT’ID). Mägialadele rajatud vertikaalšahtide kaudu juhitakse sinna kogunenud vihmavesi maa-alustesse tunnelitesse, kust see voolab gravitatsioonijõu mõjul kaugete vahemaade taha salvkaevudesse.

ÜHENDATUD MAHUTID. Mahutitest valgub vihmavesi ülevoolu teel mööda renne paljudesse madalamal asetsevatesse mahutitesse.

[Allikaviide]

Courtesy: S. Vishwanath, Rainwater Club, Bangalore, India

[Pildi allikaviide lk 19]

UN/DPI Photo by Evan Schneider

[Pildi allikaviide lk 20]

UN/DPI Photo by Evan Schneider