Õiteehtes org

„ÄRGAKE!” UKRAINA-KORRESPONDENDILT

KUI sellesse Karpaadi mägedest ümbritsetud väiksesse orgu saabub kevad, hakkab oru viljakas pinnas järk-järgult kattuma valge õievaibaga. Kõige parem oleks tulla siia hiliskevadel, kui selle alpiaasa kohal hõljub ligitõmbavalt magus aroom.

Kus siis saab seda kaunist vaatepilti näha? Nartsissiorus – Lääne-Ukrainas Husti lähistel loodusreservaadis, kus laiuvad suured nartsissiaasad. Olgugi et selles orus kasvab üle 400 taimeliigi, on väljapaistvaim neist nartsiss.

Reservaat ongi selle lille järgi endale nime saanud. Seda sibultaime, millel on pikad kitsad lehed ning valgetest või kollakatest kroonlehtedest ümbritsetud trompetikujulise lisakrooniga õis, leidub ka Alpides ja Balkani maades.

Sajandite jooksul on nartsissi ülistanud nii poeedid kui muusikud. Ühe nartsissiliigi nimetuseks ongi Narcissus poeticus ehk poeedinartsiss. Kuid lisaks poeetidele on selle lille ilule pööranud tähelepanu teisedki. Muistses Roomas oli valitsejatel kombeks tervitada võidukaid sõjamehi kollaste nartsissidega. Preisimaal aga oli nartsiss armastuse ja õnne sümbol. Ka tänapäeval ülistatakse selle lille kaunidust kõikjal maailmas iga-aastastel festivalidel ja lillepidudel.

Kuid nartsiss pole üksnes kena lill. Nimi nartsiss tuleneb kreeka sõnast narkeo tähendusega ’uimas viibima’. Kas nartsissidel on tõesti  selline toime? Kui olla Nartsissiorus lillede õitsemisajal, võib nende meeliköitev lõhn tõesti isegi veidi joobnustav olla.

Lõhna uimastava toime tõttu on sellele lillele omistatud tervistavat väge. Araablased kasutasid nartsissiõli kiilaspäisuse raviks, prantslased aga ravisid selle abil epilepsiat ja hüsteeriat. Nüüdisajal kasutatakse nartsissiõli parfüümides ja puhastatult ka aroomiteraapias.

Kas suudetakse seda kaitsta?

Kitsalehine nartsiss kuulub mäestikutaimede hulka. Tavaliselt kasvab see merepinnast 1100–2060 meetrit kõrgemal, kuid Nartsissioru kõrguseks on vaid 200 meetrit merepinnast, mistõttu see on madalaim org, kus see lill kasvab.

Kaitsmaks seda loodusimet, asutati aastal 1979 Nartsissioru reservaat. Paarkümmend aastat hiljem kuulutas Euroopa Nõukogu kitsalehise nartsissi kaitsealuseks liigiks.

Algul keelustati Nartsissiorus heinaniitmine pärast õitsemisperioodi. Kuid juba mõne aastaga hakkas lilli vähemaks jääma. Miks? Teadlased selgitasid välja, et kui rohu kasvu ei piirata, lämmatab see lille noored võrsed. Ent siis, kui niitmiskeeld tühistati, taastus orus looduslik tasakaal. Niisiis, lisaks sellele, et org on kevadel õieehtes, saab sealt nüüd varuda kariloomadele talveks heina.

See hingemattev lilleilu paneb mõtlema sellele, milline suurepärane kodu võiks meie maakera olla. Jah, paljud, kes Piiblit uurivad, ootavad igatsusega kaunist aega Jumala Kuningriigi valitsuse all, mil „kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia” (Jesaja 35:1). Kui kogu maakerast saab paradiis, nagu seda oli algselt Eedeni aed, ilmestab Nartsissioru sarnane ilu selle igat paika (1. Moosese 2:8–15).