Kes on „ainus tõeline Jumal”?

JEESUS palvetas tihti Jumala poole, keda ta kutsus oma Isaks, ning ta õpetas teisigi seda tegema (Matteuse 6:9–11; Luuka 11:1, 2). Palves, mille Jeesus esitas koos oma apostlitega mitte kaua enne oma surma, anus ta: „Isa, tund on tulnud! Austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind. Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:1, 3).

Pane tähele, et Jeesus palvetas ainsa tõelise Jumala poole. Jeesus viitas Jumala kõrgemale positsioonile, kui ta jätkas: „Ja nüüd austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu” (Johannese 17:5). Kuidas saaks Jeesus ise olla ainus tõeline Jumal, kui ta soovis olla tema juures? Uurigem nüüd Jumala ja Jeesuse positsioonide erinevust.

Jeesuse positsioon taevas

Peagi pärast selle palve esitamist Jeesus hukati. Jeesus oli aga surnud vaid reede pärastlõunast pühapäeva hommikuni (Matteuse 27:57–28:6). „Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik,” teatab apostel Peetrus (Apostlite teod 2:31, 32). Kas Jeesus oleks saanud ise ennast surnuist üles äratada? Kindlasti mitte, sest Piibli järgi pole surnud teadvuse juures (Koguja 9:5). Ainus tõeline Jumal, Jeesuse taevane Isa, oli see, kes oma Poja üles äratas (Apostlite teod 2:32; 10:40).

Mõne aja pärast hukkasid usufanaatikud Jeesuse jüngri Stefanose. Enne, kui Stefanos kividega surnuks visati, nägi ta nägemust ning ütles: „Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!” (Apostlite teod 7:56). Stefanos nägi Inimese Poega Jeesust taevas Jumala abilise rollis, „Jumala paremal poolel”, kus ta oli olnud ka enne maa peale tulekut (Johannese 17:5).

Pärast Stefanose hukkamist ilmutas Jeesus end Saulusele, kes on paremini tuntud ladinapärase nimega Paulus (Apostlite teod 9:3–6). Kui Paulus oli Kreeka linnas Ateenas, rääkis ta Jumalast, „kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees”. Ta ütles, et seesama Jumal, ainus tõeline Jumal, mõistab kohut „maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui ta on tema surnuist üles äratanud” (Apostlite teod 17:24, 31). Selles kirjakohas räägib Paulus Jeesusest kui mehest, järelikult on tal madalam positsioon kui Jumalal, kes ta taevasse üles äratas.

 Ka apostel Johannes rääkis Jeesusest kui Jumalale alluvast isikust. Johannes ütles, et ta kirjutas oma evangeeliumi selleks, et lugejad võiksid jõuda järeldusele, et „Jeesus on Kristus, Jumala Poeg” – mitte Jumal (Johannese 20:31). Johannes sai ka nägemuse taevast, kus ta nägi Talle, keda ta oma evangeeliumis nimetas Jeesuseks (Johannese 1:29). Johannes kirjutas, et Tall seisis nägemuses koos 144 000 isikuga, kes olid „ära ostetud [üles äratatud] ilmamaalt”. Johannes lisab, et nende 144 000 otsaesisel oli Talle „nimi ja tema Isa nimi” (Ilmutuse 14:1, 3, P 1997).

Kas Tall ja tema Isa võivad olla üks ja sama isik? Loomulikult mitte. Piiblis on neid kirjeldatud kui kaht eri isikut ning neil mõlemal on oma nimi.

Talle ja Isa nimi

Nagu oleme juba näinud, on Jumala Poja ehk Talle nimi Jeesus (Luuka 1:30–32). Mis on aga tema Isa nimi? Seda nime võib Piiblis näha tuhandeid kordi. Näiteks ütleb Laul 83:19: „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Kahjuks on Jumala nimi Jehoova asendatud paljudes piiblitõlgetes sõnadega ISSAND ja JUMAL, mis on sageli kirjutatud suutähtedega. Suurtähed peaksid eristama Jehoovat teistest niinimetatud jumalatest või issandatest. * Siiski on tõlkeid, kus Jumala nimi on alles jäetud või oma kohale tagasi pandud.

Ingliskeelne American Standard Version (1901) on üks märkimisväärne tõlge selle poolest, et seal on Jumala nimi pandud tagasi kohtadesse, kus see esines algtekstis. Selle tõlke eessõnas öeldakse: „American Standard Version’i revideerijad veendusid pärast hoolikat kaalutlemist, et juudi ebausk, mis pidas Jumala nime kuuldavalt väljendamise jaoks liiga pühaks, ei tohiks enam mõjutada ingliskeelseid või teistes keeltes tehtud Vana Testamendi tõlkeid, nagu see õnneks ei mõjutagi paljusid misjonäride tehtud uusi tõlkeid.” *

Kelle õpetus on kolmainsus?

Mida öelda õpetuse kohta, et Jehoova ja Jeesus on tegelikult üks ja sama Jumal, nagu väidab kolmainsuse doktriin? Ajakirja „The Living Pulpit” 1999. aasta aprilli–juuni number defineeris kolmainsust järgmiselt: „On üks Jumal ja Isa, üks Issand Jeesus Kristus ja üks Püha Vaim, kolm isikut, ... kes on oma olemuselt üks, ... kolm isikut, kellest igaüks on võrdselt Jumal, kellel on samad omadused, kuigi nad on tegelikult eri isikud, keda tuntakse neile omaste joonte järgi.” *

Kust sai niisugune keeruline kolmainsuse õpetus alguse? Ajakirja „Christian Century” 1998. aasta 20.–27. mai väljaanne tsiteerib pastorit, kes tunnistab, et kolmainsus „on pigem kiriku kui Jeesuse õpetus”. Kas kolmainsus on kooskõlas Jeesuse õpetusega, kuigi tema seda ise ei õpetanud?

Isa on Pojast kõrgem

Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi.” Piibel ütleb, et meie taevane Isa, kelle nimi on Jehoova, on oma Pojast kõrgem. Näiteks eksisteerib Jehoova „igavesest igavesti”. Jeesust nimetab aga Piibel „kogu loodu esmasündinuks”. Seda, et Jehoova on Jeesusest suurem, ütles Jeesus ise: „Minu Isa on suurem minust”. (Matteuse 6:9; Laul 90:1, 2; Koloslastele 1:15; Johannese 14:28.) Kolmainsuse õpetus aga väidab, et Isa ja Poeg on võrdsed.

Seda, et Isa on Pojast kõrgem ning et nad pole üks ja sama isik, võib samuti näha Jeesuse palvetest, näiteks sellest, mille ta esitas enne oma hukkamist: „Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu  sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” (Luuka 22:42). Kuidas võiks Jeesuse tahe erineda Jumala omast, kui nad oleksid oma olemuselt üks, nagu kolmainuõpetus ütleb? (Heebrealastele 5:7, 8; 9:24.)

Ja kuidas võiks üks neist teada asju, mida teine ei tea, kui nad oleksid üks ja sama isik? Näiteks ütles Jeesus aja kohta, mil maailma üle hakatakse kohut mõistma: „Aga sellest päevast või tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega Poeg, muud kui Isa üksi” (Markuse 13:32).

Kolmainsus ja kirik

Kolmainsust ei õpetanud ei Jeesus ega algkristlased. Nagu varem juba öeldi, on see kiriku õpetus. Ajakirja „The Living Pulpit” 1999. aasta number, mis käsitles kolmainsust, täheldas: „Vahel näib, et inimesed peavad kolmainsuse doktriini tavaliseks kristlikuks õpetuseks”, kuid hiljem lisati, et see ei ole „piibliline mõiste”.

Teatmeteos „New Catholic Encyclopedia” (1967), kus arutletakse üksikasjalikult kolmainsuse üle, möönab: „Kolmainsus on mõiste, mis võeti kasutusele 4. sajandi lõpus. ... Seda, et Jumalas on kolm isikut, ei olnud kindlalt formuleeritud enne 4. sajandi lõppu ega olnud see saanud ka täielikult enne seda aega kristlaste usu ja usutunnistuse osaks.”

Šveitsi Berni ülikooli professor Martin Werner märkis: „Kõikjal Uues Testamendis, kus käsitletakse Jeesuse suhteid Jumalaga, oma Isaga, ükskõik kas seoses tema tulekuga maa peale või eluga Messiana, on teda alati kujutatud Jumalast alamana.” On selge, et see, mida Jeesus ja algkristlased uskusid, erineb sootuks kolmainsuse õpetusest, mida tänapäeva kirikud õpetavad. Kust see õpetus siis pärit on?

Kolmainsuse algupära

Piibel räägib paljudest jumalatest ja jumalannadest, keda inimesed kummardasid, näiteks Astartest, Milkomist, Kemosest ja Moolokist (1. Kuningate 11:1, 2, 5, 7). Isegi paljud muistse Iisraeli rahva liikmed pidasid mingil ajal Baali tõeliseks Jumalaks. Sellepärast esitas prohvet Eelija rahvale üleskutse: „Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” (1. Kuningate 18:21).

Juba enne Jeesuse sündi oli paganrahvastel kombeks teenida ka jumalate kolmikuid. „Jumalate kolmikute idee sai alguse Egiptusest,” märkis ajaloolane Will Durant, ning James Hastings kirjutas teatmeteoses „Encyclopædia of Religion and Ethics”: „Näiteks võib India usundis kohata jumaluste kolmikut, kuhu kuuluvad Brahma, Šiva ja Višnu; ning Egiptuses kolmikut Osirist, Isist ja Horust.”

Niisiis on maailmas kummardatud paljusid jumalaid. Kas algkristlased tunnistasid seda fakti? Ja kas nad pidasid Jeesust Kõigeväeliseks Jumalaks?

[Allmärkused]

[Pilt lk 7]

EGIPTUS

Jumaluste kolmik: Horus, Osiris ja Isis, teine aastatuhat e.m.a

[Pilt lk 7]

SÜÜRIA PALMYRA

Kuujumal, taevaste isand ja päiksejumal, 1. sajand m.a.j

[Pilt lk 7]

INDIA

Hindude kolmik, 7. sajand m.a.j

[Pilt lk 7]

NORRA

Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim), 13. sajand m.a.j

[Piltide allikaviide lk 7]

Kaks ülemist fotot: Musée du Louvre, Paris