Maipüha – mida see meile tähendab?

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

Mis võiks meile seoses maipühaga meenuda? Kas paraadid ja demonstratsioonid? Tantsimine ümber meiupuu? Töölt vaba päev?

SÕLTUVALT elupaigast võidakse maipühale omistada täiesti erisuguseid tähendusi, ent need on omavahel seotud. Lühiülevaade maipüha päritolust heidab valgust ka selle nüüdisaegsele kombestikule.

Algupära

Muistses Roomas langesid maikuu esimesele päevale kevade ja lillede jumalanna Flora auks korraldatavad pidustused (Floralia). See oli laulu, tantsu ja lilleparaadide aeg. Erilist rõõmu pakkus see pidustus rooma lõbutüdrukutele, sest nad pidasid Florat oma patrooniks.

Roomlased viisid vallutatud maadesse ka oma kombed ühes. Ent keldi maades avastasid roomlased, et seal juba pühitseti esimest maid kui beltine’it. Eelmisel õhtul – keltidel algas uus päev õhtul – kustutati kõik tuled. Kui tõusis päike, süütasid inimesed künkatippudel ja hiiepuude all maituled, et tervitada suve saabumist ja elu uuenemist. Loomad lasti karjamaale ja jumalatelt paluti neile kaitset. Peagi Floralia ja beltine sulandusid ning kujunesid maipühaks.

Saksa keelt kõnelevatel ja skandinaavia rahvastel olid beltine’i vasteks Walpurgi pidustused. Need algasid Walpurgi ööga (eestlastel volbriöö), mil süüdati lõkked, et peletada eemale nõiad ja kurjad vaimud. Teistel Euroopa rahvastel on maipüha kommetest oma variatsioonid, millest paljud on veel nüüdki elujõus.

Ristiusu kirikud ei suutnud sellistele paganlikele pidustustele kuigi suurt mõju avaldada. „Maipüha – või beltine – oli kalendri kõige piirangutevabam päev, mille üle ei suutnud ei ristiusu kirik ega muud võimukandjad eales täit kontrolli saavutada,” täheldatakse Inglise ajalehes „Guardian”.

Maipüha kombed

Keskajaks oli sellele Inglismaa armastatuimale pühale lisandunud uusi kombeid. Mehed ja naised veetsid ööd kohalikus metsas lilli ja õitsvaid oksi korjates, et tervitada koos päikesetõusuga  mai saabumist. * Kõikjal vohas ebamoraalsus, kirjutab puritaan Philip Stubbes usulises traktaadis „The Anatomy of Abuses”. Pidutsejad püstitasid küla keskele meiupuu, mille ümber kogu päev tantsiti ja mänge mängiti. Stubbes viitab sellele kui „vastikule ebajumalakummardamisele”. Rahvas valis pidustuste juhtijaks maikrahvinna ja sageli ka maikrahvi. Ka Euroopa teistes paikades olid meiupuud ja maikrahvinnad üldtuntud.

Mis oli sellise maipühakombestiku tähendus? „Encyclopædia Britannica” selgitab: „Algselt oli selliste riituste eesmärgiks kindlustada hea viljasaak ning ka kariloomade ja inimeste viljakus, ent üldiselt jäi see tähendus tasapisi tagaplaanile, nii et neist riitustest said pelgalt populaarsed peokombed.”

Tõus ja mõõn

Protestandi reformaatorid üritasid selliseid nende hinnangu järgi paganlikke pühi välja juurida. Kalvinistlikul Šotimaal keelustati maipüha aastal 1555. Puritaanide ülekaaluga Inglise parlament keelustas maipüha aastal 1644. Ajutiselt vabariiklikul Inglismaal olid maipüha „liiderlikud kombed” põlu all. Ent aastal 1660 taastati koos monarhiaga ka maipüha.

Maipidustused hääbusid 18. sajandil ja 19. sajandi alguses pikkamööda, kuid viimasel ajal on need taas populaarsust võitnud ja moraalsema alatooni omandanud. Paljud traditsioonilisteks peetavad maikombed, näiteks värvikirevaid paelu punuvate laste tantsimine meiupuu ümber, pärinevad hilisematest aegadest. Ent kaugemate aegade maipühakombestikku uurivad folkloristid on leidnud hulgaliselt selle püha paganlikke juuri.

Euroopa väljarändajad viisid maipüha kombed uutesse maadesse kaasa, nii et mõningad nende järglastest peavad maipüha ka tänapäeval traditsioonilisel viisil. Kuid paljudes maades on 1. mai või sellele järgnev esimene esmaspäev praegu lihtsalt töölispüha.

Maipühast saab töölispüha

Nüüdisaegse maipüha paraadid ja demonstratsioonid on saanud alguse Põhja-Ameerikast. Miks sealt? Tööstusrevolutsiooni käigus töötati välja uued masinad, mida võidi hoida püsivalt käigus, mistõttu vabrikuomanikud nõudsid tihtilugu, et töölised töötaksid iga päev kuni 16 tundi, välja arvatud pühapäev. Et tööliste elu kergendada, nõudis Ameerika Ühendriikide ja Kanada ametiühingute  föderatsioon kaheksatunnise tööpäeva kehtestamist alates 1. maist 1886. Tööandjad enamikul juhtudel keeldusid sellest, mistõttu tuhanded töölised alustasid 1. mail streiki.

Heinaturumäss Illinoisi osariigis Chicagos andis Ameerika Ühendriikide töölisliikumisele esimesed märtrid ning liikumist hakkasid toetama ka Hispaania, Hollandi, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa töölised. * Aastal 1889 Pariisis kokku tulnud sotsialistlike parteide ülemaailmsel kongressil kuulutati välja, et 1890. aasta 1. mai on rahvusvaheline demonstratsioonide päev 8-tunnise tööpäeva toetuseks. Seejärel on sellest kuupäevast saanud iga-aastane tähtpäev, mil rõhutatakse tööliste nõudmisi saada paremaid töötingimusi.

Nõukogude Liidu vabariikides tähistati 1. maid traditsiooniliselt sõjaväeparaadidega ja moodsa tehnika demonstreerimisega. Tänapäeval tähistatakse paljudes maades 1. mail töölispüha ehk rahvusvahelist töörahva päeva. Ameerika Ühendriigid ja Kanada tähistavad töörahvapüha septembri esimesel esmaspäeval.

Iidsed ja moodsad seosed

Maipüha on alati olnud rahvapüha. Töölised võtsid tööandja loaga või ka loata vaba päeva. Ühiskondlikud rollid pöörati pea peale. Selle päeva krahv ja krahvinna valiti lihtrahva seast ning valitsevast klassist tehti pilkeobjekt. Seepärast saigi nii kergesti tekkida seos maipüha ja töölisliikumise vahel, nõnda et 20. sajandiks kujunes sellest sotsialistlik tähtpäev.

Nii nagu muistne maipüha, on ka rahvusvaheline töörahva püha kujunenud tänavaparaadide päevaks. Ent viimastel aastatel on saanud vägivallatsemine maipidustustel tavapäraseks. Näiteks 2000. aasta maipühal korraldati kõikjal maailmas väljaastumisi üleilmse kapitalismi vastu. Proteste tumestasid kaklused, vigastused ja omandi lõhkumine.

Kuidas saavad vajalikud muudatused teoks

Kas on see reaalne, et inimesed suudavad teostada vajalikud üleilmsed muudatused, mis on kasulikud kõigile ausameelsetele kodanikele? Tegelikult mitte. Korduvalt on leidnud kinnitust iidne Piibli tarkusesõna: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23).

Et luua maakerale rahurikkad tingimused, läheb tarvis inimestest kõrgemat võimu. Selle võimu allikaks on maakera Looja Jehoova Jumal. Tema Sõna Piibel ütleb tema kohta: „Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega” (Laul 145:16). Me kutsume kõiki lähemalt uurima Jumala imepäraseid tõotusi.

Vastavalt eeskujupalvele, mida Jumala Poeg Jeesus Kristus oma järelkäijatele õpetas, tuleb kindlasti Jumala riik ning sünnib Jumala tahtmine maa peal. Jumala ametissemääratud Valitseja Jeesus Kristuse kohta käib Piibli tõotus: „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast” (Laul 72:12–14).

[Allmärkused]

[Pilt lk 12]

Kuueteistkümnendal sajandil oli tavaks püstitada maipüha puhuks Londoni ühe kiriku juurde meiupuu

[Allikaviide]

Raamatust „Observations on Popular Antiquities”

[Pilt lk 14]

Kapitalismivastane massimiiting 2000. aasta maipühal Inglismaal Londonis

[Allikaviide]

© Philip Wolmuth/Panos Pictures