Vaatleme maailma

On aga koeraelu!

„Austraalias kulutatakse lemmikloomadele enam raha kui välisabile,” teatab ajaleht „The Sydney Morning Herald”. „Koertele mõeldud päästevestid, juveelitooted ja hingeõhu värskendajad kuuluvad lemmikloomakaupade hulka, millele austraallased kulutavad tervelt 2,2 miljardit dollarit aastas.” Lemmikloomakaupluse omanik Jason Gram on pannud tähele viimasel aastakümnel toimunud muutusi suhtumises lemmikloomadesse. „Varem oli kombeks pidada kirpe täis ja konti järavaid koeri tagaõues,” ütleb ta. „Nüüd lebavad nad toas sulemadratsiga asemel, kaelas teemantidega ehitud rihm.” Ta märgib, et selline suundumus on tulnud ärile kasuks, sest koeri koheldakse nüüd kui perekonnaliikmeid ja neile ostetakse heldekäeliselt kalleid kaupu. Olgugi et mõningate lemmikloomade eest „hoolitsetakse, otsekui oleksid neil samasugused vajadused, soovid ja ilustandardid kui inimestel, ei viita miski sellele, et koer eelistaks 50-dollarilist mänguasja 5-dollarilisele. Pigem paistab selline ekstravagantsus rahuldavat loomaomaniku vajadust väljendada oma kiindumust”, kirjutab ajaleht.

 Mürareostus

Küllaltki sageli kannatab linnaelanike elukvaliteet liigse müra tõttu. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väitel võib see koguni kahjustada nende tervist, annab teada Hispaania ajaleht „ABC”. Ka Hispaania Konstitutsioonikohus on tunnistanud müra kahjulikkust, tehes ettekirjutuse ühe vabaõhuürituse korraldajatele, keda süüdistati linna kehtestatud mürapiirangute eiramises. Kohus kuulutas, et ülemäära tugev „müra rikub inimese põhiõigust vaimsele ja füüsilisele tervisele, tema ja ta perekonna privaatsusele ning kodu puutumatusele”. Kohus sedastas, et tõsine mürareostus võib põhjustada „kuulmisvaegust, unehäireid, neuroosi, kõrgenenud vererõhku ja agressiivset käitumist”.

Haakrist ja viisnurk eesti kultuuris

„Eesti Päevaleht” kirjutab, et haakrist ja viisnurk on eesti rahvussümbolites aastasadu tähtsal kohal olnud. Haakristi võib leida näiteks õllekappadelt ja veimevakkadelt. Eeldatavasti oli see päikeseratta sümbol, mis pidi tooma õnne ja pakkuma kaitset. Vanima säilinud viisnurga kujutise leiab Eestis ilmselt Saaremaalt Karja kirikust, mis ehitati 800 aastat tagasi. „Viisnurka tundsid muistsed eestlased viiskanna nime all, see pidanud kurjad jõud eemale hoidma. Eriliselt palju on viiskandadega kaunistatud vanu tööriistu.” Talvise pööripäeva ajal sirgeldasid mehed viiskanna lõikelaudadele, ustele ja kõikvõimalikele avaustele. „Kuna oli aasta pimedaim aeg, siis arvati sellal ka eriti rohkelt tumedaid jõude ringi liikuvat. Viiskand aitas nende vastu kuni 19. sajandi keskpaigani, mil seda hakkas üha enam asendama ristimärk.”

Kuidas säilib vaimuerksus

„Kakskeelsus aitab inimesel säilitada vananedes vaimuerksust,” kirjutab ajaleht „Toronto Star”. Yorki ülikooli psühholoog Ellen Bialystok testis kognitiivseid funktsioone 104 täiskasvanul vanuses 30–59 aastat ja 50 täiskasvanul vanuses 60–88 aastat, kel kõigil oli ühesugune hariduse ja sissetulekute tase. Pooled mõlemast rühmast olid kakskeelsed. Kõigil paluti täita lihtne ülesanne, millele oli toodud ära õige ja vale vastus, ning mõõdeti nende reaktsiooniaega. „Kakskeelsed lahendasid testi kiiremini kui ükskeelsed,” märgib ajaleht. Bialystoki sõnul tuleb kakskeelsetel seista alatasa keelevaliku ees, sest aju peab otsustama, kumba keelt vastates kasutada. „Kuna sooritusprotsess aeglustub koos vananemisega, pakub selline ajugümnastika pikemas perspektiivis selle tendentsi vastu ajule kaitset.”

„Poliitiliselt korrektne” Piibel?

„Selleks et usklikud mõtleksid sellistele küsimustele nagu Kolmanda Maailma võlad ja aus kaubavahetus, on anglikaani kiriku uues palveraamatus meelispalveid ja Piibli psalme radikaalselt ümber töötatud,” annab teda uudisteagentuur Reuters. Väljaandes „The Pocket Prayers for Peace and Justice” on meieisapalves toodud Jeesuse sõnad „meie igapäevane leib anna meile tänapäev” asendatud sõnadega „meie igapäevast leiba annad sa meile siis, kui me saame tagasi oma maad või kui meile hakatakse maksma õiglasemat palka”. Samuti on jäetud välja Laulu 23 sõnad „ka kui ma kõnniksin surmavarju orus” ning asendatud sõnadega „ka üleüldise vaenutegevuse puhkedes ei karda ma, Issand”. Traditsioonide austajad on nimetanud seda 96-leheküljelist raamatut „Jumalat teotavaks pilaks” ning „labaseks ja solvavaks”, kirjutab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”.

Abordid majanduslikel põhjustel

Vastupidi üldisele arvamusele „pole valdav osa Austraalias aborti tegevatest patsientidest mitte lõdva moraaliga teismelised, vaid hoopis keskklassi kuuluvad abielunaised”, teatab ajaleht „The Sydney Morning Herald”. Peres, kus mees töötab täisajaliselt ja naine osaajaliselt, on otsusel last mitte saada tihtilugu majanduslikud põhjused. „Emadus võib kahjustada nii naise karjääri kui ka sissetulekuid,” ütleb Austraalia Rahvusliku Ülikooli demograafiaprofessor Peter McDonald. „Lapseta naise palgatase võib olla küllaltki kõrge, kui ta aga sünnitab lapse, kaotab ta palju.” Ajalehe andmetel katkestatakse Austraalias abordi teel iga kolmas rasedus.

„Olgu teil teada, kes on teie lapse sõbrad”

Ameerika Ühendriikides „on need teismelised, kes ütlesid, et vähemalt pooled nende sõbrad on seksuaalselt aktiivsed, 31 korda tõenäolisemalt purjutajad, lisaks on nad 5,5 korda tõenäolisemalt suitsetajad ja 22,5 korda tõenäolisemalt marihuaana proovijad”, teatab „The New York Times”. Columbia ülikooli juures tegutsev narkouuringute keskus küsitles 1000 noort vanuses 12–17 aastat ja 500 lapsevanemat. Keskuse juhataja ja president Joseph A. Califano juunior ütleb: „Siin on 12–17-aastaste laste vanematele selge sõnum: olge kursis oma lapse kohtamas käimistega ning olgu teil teada, kes on teie lapse sõbrad.” Ta lisab: „Vanemad, kes algatavad söögilauas keskustelu sellistel teemadel nagu kohtamas käimine ja uimaainete tarvitamine, suudavad tõenäoliselt edukamalt aidata oma lastel uimastitest hoiduda.”

Noorte enesevigastamine

„Suurbritannias on registreeritud Euroopa kõrgeimad enesevigastamise näitajad,” teatab Londoni „The Times”. Igal aastal osutavad Briti kiirabiüksused abi 150 000 sellise juhtumi puhul, kus inimene on end tahtlikult vigastanud, näiteks oma keha lõikunud. See probleem on kõige enam levinud noorte seas. „Ehkki ennast vigastanud neide on seitse korda rohkem kui noormehi, on noormeeste arv alates 1980. aastatest kahekordistunud,” tõdeb „The Times”. Need inimesed paistavad olevat end vigastanud „emotsionaalsest valust ülesaamiseks või vastuseks emotsionaalsele tuimusele”. Andrew McCulloch vaimse tervise sihtasutusest ütleb, et need näitajad „võivad olla tõend meie noorte üha kasvavate probleemide kohta või siis suureneva võimetuse kohta neile probleemidele õigesti reageerida”.