Ajanäitaja sinu randmel

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

ÜTLE, mis kell on. Pilk käekellale, ja asi on selge. Aga kas su kell näitab täpset aega? Käekell võib näida meile küll lihtsa ja igapäevase asjana, ent tegelikult on selle kapsli varjus üpris keeruline sisu.

Hoolimata aja immateriaalsusest ja mööduvusest on selle mõõtmine inimest alati huvitanud. Aastaaegade tsüklid, Kuu faasid, päeva ja öö vaheldumine – kõik see on looduslikuks ajamääratluse aluseks. Kuid juba ammust aega on inimene püüdnud mõõta järjest väiksemaid ajaühikuid aina täpsemalt.

Käekella mehaanika

Horoloogia – teadusala, mis hõlmab ka ajanäitajate konstrueerimist – on üks iidsemaid tarkusi. Sedalaadi ajamõõteriistade südameks on käivikregulaator. See vabastab mehhanismi käivitusjõudu kindlate ajavahemike järel. Kui seda jõudu vabaneb vaid väikestes kogustes ja ühtlaste intervallidega, saabki ajavahemikke mõõta. See, millal just täismehaanilised kellad kasutusele võeti, pole täpselt teada, ent olulise verstapostini jõuti 1500. aasta paiku, mil hakati valmistama kaasaskantavaid ajanäitajaid.

Praegu nii tavaline käekell on päris uustulnuk. See muutus eriti just naiste seas populaarseks 19. sajandi lõpus. Esimese maailmasõja ajal leidsid suurtükiväeohvitserid, et kella on palju praktilisem kanda randmel kui taskus. Sellest ajast alates hakkas käekellade populaarsus kasvama.

Nüüdisajal on suurem osa kellasid elektroonilised ning neis rakendatakse kvartskristalle. Kvartsitükk, millele on antud spetsiaalne kuju ja mis on asetatud sobivasse vooluringi, vibreerib konstantsel sagedusel just nagu ülikiirelt võnkuv pendel.

Mehaaniliste või kvartskellade käigutäpsust on äärmiselt raske reguleerida. Seega, ükskõik milline kell meil ka poleks, käib see mingil määral ette või jääb taha. Kuid nüüdisajal on juba saadaval kvartskellasid, mis reguleerivad end aatomkelladelt saabuvate signaalide alusel ise. * Reklaamijate väitel võib selliste raadiojuhtimisega kellade käiguviga olla üks sekund miljoni aasta kohta!

Mehaaniliste kellade aegumatu võlu

Kui võtta arvesse sellist äärmist täpsust ja fakti, et mehaanilistes kellades kasutatav käivikregulaator leiutati tublisti üle paari sajandi tagasi, võiks arvata, et mehaaniline ajamõõtja on iganenud. Tõepoolest, kes valiks endale elektroonilise arvutusmasina asemel mehaanilise? Ometi võlub tiksuv kell veel paljusid. Neid toodetakse igal aastal miljoneid. Šveitsi mehaanilistest kelladest on viimastel aastatel saanud isegi tähtsam ekspordiartikkel kui elektroonilistest kelladest. Välja on töötatud uusi tõhusaid, väikse hõõrdumisega käivikregulaatoreid ning oskuslikud mehaanilisi ajanäitajaid parandavad kellassepad on nüüdki hinnas.

Mis siis teeb mehaanilised kellad nii kütkestavaks? 30 aasta pikkuse kogemuste pagasiga kellassepp Michael arvab, et üheks teguriks on nende töökindlus. Ta märgib, et kui kvartskell võib korralikult töötada umbes 15  aastat, siis kvaliteetne mehaaniline kell võib näidata õiget aega enam kui sada aastat. Sellisel vanemalt lapsele pärandataval kellal võib olla ka suur emotsionaalne väärtus.

Teisi köidab mehaaniliste kellade juures nende tehniline keerukus ning see, kuidas ülitäpselt töötavate imetillukeste hammasrataste ning vedrude abil saab anda edasi infot aja ja astronoomia kohta. Kuna selliseid mehhanisme saab valmistada ka käsitsi, võib asjassepühendunud entusiast teha endale selgeks nende tööpõhimõtte ja õppida neid parandama.

Erinevalt valdavast osast muudest mehhanismidest oodatakse, et kellad töötaksid pikkade aastate jooksul päevast päeva. Pealegi tuleb käekelladel töötada – ja sealjuures ülimalt täpselt – eri temperatuuride juures ja kõikvõimalikes, ka järsult muutuvates asendites. Ööpäevas mitte rohkem kui 20 sekundit ette käiva või taha jääva kella näiduhälve on kõigest 0,023 protsenti, millist täpsusastet oodatakse suure ettevaatusega koheldavatelt teaduslikelt mõõteriistadelt. Niisiis pole midagi imestada, et paljud hindavad seda mehaanilises käekellas kajastuvat oskuslikkust, nutikust ja meisterlikkust.

Asjaga on seotud veel teisigi tegureid. Varem mainitud Michael selgitab, et paljudele lihtsalt ei meeldi tõik, et enamikul kvartskelladel tuleb patareisid vahetada. Mis siis  aitaks otsustada, millist tüüpi kell valida?

Millist valida?

Kahtlemata soovid sa kõigepealt, et kell sulle meeldiks. Paljudele tähendab see lisaks praktilisele ja funktsionaalsele küljele ka esteetilisust. Michael soovitab mõelda samuti sellele, mida sa kellalt ootad. Kas sa hakkad seda kandma iga päev või ainult erilistel puhkudel? Kas sel tuleb taluda jõulist raputamist või äärmuslikke temperatuure? Pidev kokkupuude kemikaalide ja mereveega võib mõningaid rihmu ja kapsleid kahjustada. Seepärast oleks tark selliste teguritega arvestada.

Mis puutub hinda, siis oleks vaja see eelnevalt läbi mõelda ning vastavalt sellele kell valida. Mehaanilised kellad on üldjuhul kallimad kui kvartskellad. Tuleb siiski pidada meeles, et paljudes erisugustes kellades kasutatakse ühesuguseid põhimehhanisme. Kapslisse paigaldatud mehhanism ongi kella see osa, mis aega näitab. Põhiliselt on kõik mehhanismid suurepäraselt kavandatud ja kokku pandud. Hinnaerinevuste põhjuseks on üldjuhul mittefunktsionaalsed osad, nagu korpus või võru. Seega ei pruugi kõrgem hind tähendada suuremat täpsust või töökindlust. (Vaata ülaltoodud kasti.)

Kui kannad randmel ajanäitajat, on hõlbus saada iga hetk teada õiget kellaaega. Olles mingil määral kursis käekellade arenguga, hakkad neid kasulikke seadmeid ilmselt veelgi enam hindama. Kas pole nii, et ilma kellata jääksime päris hätta?

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 24]

MILLINE KELL SINULE KÕIGE PAREMINI SOBIB?

KELLA TÜÜP. Juhul, kui soovid mõõta lühemaid ajavahemikke, sobib sulle kõige paremini kronomeeter. Sportijale võiks soovitada veekindlat kella. Kui kipud unustama kella üles keerata, võiksid mõelda sellele, et kvartskell ei nõua üleskeeramist. Seda ei vaja ka mehaanilised automaatselt üleskeeratavad kellad, mida aitavad keerata üles kandja käsivarre liigutused.

TÄPSUS. Kui sa eelkõige seda silmas pead, võiksid mõelda kronomeetrile, atesteeritud käigutäpsusega täppiskellale. Lõppkokkuvõttes tagab kvartstehnoloogia suurema käigutäpsuse. Kiirlöögilise liikumisega moodne mehaaniline kell, mis tiksub 28 800 korda tunnis, töötab sagedusel neli võnget sekundis. Võrdluseks võiks tuua tavalise kvartskella, mille töötempo on 10 000–100000 võnget sekundis!

NUMBRILAUD. Digitaalkellal on numbernäidud; osutinäiduga kellal näitavad aega numbrilaual liikuvad osutid. Numbernäidud võivad edastada mitmesugust infot, näiteks kuupäeva, signaali ja uut ajavööndit ning ajavahemike mõõtmistulemusi. Osutinäiduga kella puhul saab aega tuvastada kiiresti ja kergesti – piisab vaid, kui heita pilk sellele, millise nurga all asetsevad osutid.

HOOLDUS. Kuna mehaanilist kella hoiab töös võimas vedru, võivad tolmu- või mustuseosakesed selle kergemini seisata kui kvartskella. Igal juhul eeldab mehaaniliste kellade töökorras hoidmine tihedamat hooldust kui kvartskellade puhul. Et numbernäiduga kvartskellal puuduvad liikuvad osad, ei vaja nad üleüldse hooldust, välja arvatud patareide vahetamine.

[Teabegraafika/pildid lk 23]

TÄHELEPANUVÄÄRSEID KÄEKELLI

▪ 1810–1812

Esimene dokumenteeritud käekell, Abraham Louis Breguet

▪ 1945

Kuupäevanäiduga kell, Rolex

▪ 1957

Elektrimootoriga käekell, Hamilton Watch Company

▪ 1960

Elektrooniline ajanäitaja, Bulova

▪ 1972

Numbernäiduga täiselektrooniline käekell, Hamilton Watch Company

[Allikaviide]

Teine ja neljas foto: Courtesy of Hamilton Watches

[Pildi allikaviide lk 23]

OMEGA