Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate kirju

Lugejate kirju

Lugejate kirju

Õppimine. Olen elukutselt õpetaja ning lugesin äsja „Ärgake!” kaaneteemat „Õppimisest võivad tunda mõnu nii noored kui vanad” (8. august 2004). Imestan tihtipeale selle üle, kuidas te küll oskate kirjutada artikleid, mis on nii sisutihedad, selged ja praktilised! Hindan väga seda, kuidas te õhutate õppima igas vanuses inimesi.

F. S., Itaalia

Kui mul oli pool keskkooli seljataga, ei meeldinud mulle enam koolis käia, nii et vanemad lubasid mul kodus iseseisvalt edasi õppida. Nüüd olen 20-aastane ja mul on hea meel, et õppimine on mulle jälle meeldima hakanud. See artikkel tuletas meelde, et kõik inimesed võivad hoolimata oma olukorrast õppimisest rõõmu tunda.

N. G., Ameerika Ühendriigid

Mul on raskusi oma vanima pojaga, kes on seitsmeaastane. Talle lihtsalt ei meeldi lugeda raamatuid, teha koolitöid ja õppida kristlikel koosolekutel. Püüan rakendada ellu selles artiklisarjas toodud nõuandeid.

M. O., Jaapan

Üks artiklis toodud soovitusi oli pärast õppimist lühidalt korrata, sest õpitu unustamine on üsna tavaline. Õpime koos naisega hindi keelt, et aidata kuulutustööl India kogukonda. Mulle on tulnud abiks see, kui olen kirjutanud uusi sõnu sedelitele. Kui mul päeva jooksul juhtub mõni vaba hetk olema, vaatan need sõnad uuesti üle. Tänu sellele kinnistub õpitu paremini.

E. T., Ameerika Ühendriigid

Meie koguduses moodustati viipekeelegrupp. Kuigi olen 56-aastane ja ma ei suuda enam nii hästi õppida kui varem, liitusin selle grupiga, kuna mul on soov teisi aidata. Just siis, kui ma tundsin muret selle üle, kas ma ikka olen võimeline viipekeelt selgeks saama, lugesin läbi selle ajakirja. Info alapealkirja all „Õppida pole mitte kunagi hilja” ning viimane artikkel olid mulle väga suureks julgustuseks. Sain uut jõudu, et jätkata õppimist oma tempoga ja käia viipekeelegrupis edasi.

R. N., Jaapan

Klantsajakirjad. Tahan teile öelda, et artikkel „Klantsajakirjad – „Vali ja osta mind!”” (8. august 2004) oli väga mõtlemapanev. Ma polnud kunagi varem sellele mõelnud, kuidas need ajakirjad võivad inimesi mõjutada. Mulle meeldis mõte, et „kunstlik lähedus” – tunda kedagi näo järgi, olemata selle isikuga kunagi kohtunud – võib panna leinama inimest, keda isiklikult ei tuntud. Olin ka ise kunagi niisuguse läheduse ohver. Praegu on minu tütar mõningatest sellistest ajakirjadest huvitatud. Kavatsen koos temaga seda artiklit arutada.

S. M., Ameerika Ühendriigid

Välimus. Tänan teid artikli eest „Kui mure välimuse pärast muutub kinnismõtteks” (22. juuli 2004). See artikkel oli justkui minule kirjutatud. Olen 19-aastane ning olen juba mõnda aega söömishäirete all kannatanud. Sellest haigusest pole kerge terveks saada. Tänan teid nende teemade käsitlemise eest. Need artiklid panevad mind selle teema üle sügavalt järele mõtlema ning loodan, et neist on kasu ka minu probleemi lahendamiseks.

G. L., Itaalia

Ristsõnad. Tänan teid toredate ristsõnade eest. Need aitavad mul Jehoova Jumalat ja Piiblit paremini tundma õppida. Olen üheksa-aastane.

I. C., Saksamaa

„Ärgake!” märkus: Mõningates keeltes ilmub ristsõna asemel rubriik „Kas sa tead?”.