Kaitse oma nahka!

„Inimesed ei tea, kui ohtlik on tegelikult päike ... ja kuidas see võib kahjustada naha DNA-d. Pikkamööda võib selline kahjustus kujuneda viitsütikuga pommiks.” (Dr Mark Birch-Machin, nahavähispetsialist)

NAHK on organismi suurim elund, mille pindala ulatub mehel keskmiselt 1,8 ja naisel 1,6 ruutmeetrini. Selles on valule, puudutustele ja temperatuurile reageerivad retseptorid. Kõige esmalt pakub organismile palavuse, pakase, traumade, samuti mürkainete, kemikaalide ja saasteainete eest kaitset just nahk. See ei lase vedelikel organismi tungida või sealt välja imbuda. Kuid üheks nahka ähvardavaks vaenlaseks on päike. Ent kas pole päikesevalgus elutegevuseks hädatarvilik?

Muidugi on. Meie elu sõltub taimedest, mis vajavad kasvuks päikesevalgust. Lisaks stimuleerib mõõdukal määral päikesevalgust meie organismi sünteesima D-vitamiini, mis soodustab luid tugevdava kaltsiumi ainevahetust. Ent siin ei kehti reegel, mida enam, seda parem. Päikeselt tulev ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) võib teha nahale pöördumatut kahju. Üheks tagajärjeks võib olla selle enneaegne vananemine.

Raamat „Saving Your Skin” hoiatab veel tõsisema ohu eest: „Ultraviolettkiirgus kahjustab DNA-d [rakutegevust, näiteks rakkude jagunemist juhtivat geneetilist ainet], pärsib immuuntegevust ning võib organismis aktiveerida keemilised ained, mis vallandavad vähini viivate sündmuste ahela.” Sõna „vähk” ajab küll hirmu peale. Ent kui laialdaselt esineb nahavähki? Kas on põhjust tunda muret?

Nahavähk – moodsa aja nuhtlus

Juhendis „The Merck Manual” öeldakse, et nahavähk on levinuim vähiliik maailmas. Ameerika Ühendriikides haigestub iga kuues-seitsmes inimene mingisse nahavähivormi ning haigestumus on üha sagenemas. Dr William Lane väidab raamatus „The Skin Cancer Answer”, et „praeguste arvestuste järgi võib haigestuda mingisse nahavähivormi 50 protsenti üle 65 aasta vanustest inimestest”. Pahaloomuline melanoomkasvaja põhjustab selles riigis 7500 surmajuhtu aastas ning näitab kasvutendentsi, teatab Ameerika Dermatoloogia Akadeemia. Ehkki tumedanahalistel esineb nahavähki harvem, varitseb oht neidki.

Miks on nahavähk nii epideemiliseks muutunud? Kuigi tegureid võib olla mitmeid, näiteks  kõrgus merepinnast, laiuskraad, pilvkatte paksus ning osoonikihi seisund, on peasüüdlaseks ilmselt liigne päikese käes viibimine. Inimeste elustiil on muutunud. Siseruumides ametis olevatele inimestele on saanud üha meelepärasemaks ja taskukohasemaks puhkused mere ääres ning lõõgastusvormid vabas õhus, nagu mägironimine ja suusatamine. Ka mood on muutunud. Kui vanasti nägi sündsus ette, et mehed ja naised pidid kandma pikkade säärte ja varrukatega supelkostüüme, siis nüüdsel ajal on need muutumas aina napimaks ja kehapinda paljastavamaks. Koos kõige sellega on sagenenud ka nahavähi juhud. Kas mitte ei tea pikki vabalt langevaid rüüsid ja peakatteid kandvad kõrbeelanikud, näiteks beduiinid, midagi sellist, millest meil ei paista aimugi olevat?

Nahavähk – päris reaalne oht

Kolm levinumat nahavähivormi on basaalrakuline kartsinoom, lamerakk-kartsinoom (skvamoosne kartsinoom) ja pahaloomuline melanoom. Basaalrakuline kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom saavad alguse naha pindmisest kihist, mis on keskmiselt vaid millimeetri paksune. Nende mittemelanoomsete vähitüüpide soodusfaktoriks paistab olevat pikaajaline viibimine päikesekiirguse mõjuväljas, näiteks väljas töötades, ning need esinevad peaaegu eranditult päikesele avatud kehaosadel, nagu näol ja kätel. * Tavaliselt kipuvad need kartsinoomid avalduma nahapinnal paikneva sõlmekese või süvendina, mis suureneb, tihtilugu veritseb ega paista kunagi täielikult paranevat. See võib laieneda ja tungida ümbritsevasse koesse. Umbes 75 protsenti nahavähivormidest on basaalrakulised kartsinoomid. Vähem levinud lamerakk-kartsinoom tekitab tõenäolisemalt metastaase ehk levib algsest paiknemiskohast teistesse kehapiirkondadesse. Tähtis on varajane diagnoos, sest kuigi mittemelanoomsed vähivormid on kõige paremini ravitavad nahavähitüübid, võivad need ravi puudumisel lõppeda surmaga.

Ka pahaloomulised melanoomid, mille arvele langeb kõigest 5 protsenti kõigist nahavähijuhtudest, saavad alguse naha pindmisest kihist. Üks melanoomi arengut soodustav põhitegur paistab olevat hootine intensiivne viibimine päikese käes, näiteks kui siseruumides töötajad veedavad puhkust päikeserohkes piirkonnas. Umbes 50 protsenti pahaloomulistest melanoomidest saavad alguse pigmenteerunud sünnimärkidest eriti selja ülaosas ja säärte alaosas.

See nahavähitüüp lõpeb kõige sagedamini surmaga, sest kui seda varakult ei ravita, võib see tungida sügavamale pärisnahka, kus paiknevad veresooned ja lümf. Sealt võivad hakata kiiresti levima metastaasid. Onkoloog dr Larry Nathanson ütleb: „Melanoomi paradoks on see, et varajase ravi korral on see väga hästi ravitav haigus. Seevastu metastaaside tekke korral allub see medikamentoossele või kiiritusravile võrdlemisi raskesti.” Tegelikult on vaid 2–3 protsenti metastaasidega melanoomi põdejatest veel viie aasta pärast elus. (Vaata  lk 7 paiknevat kasti melanoomi varajaste hoiatavate märkide kohta.)

Keda siis ohustab nahavähk? Eriti suures ohus on lisaks pikka aega päikse käes viibijatele või hooti intensiivselt päevitajatele ka inimesed, kellel on hele nahk, heledad juuksed ja silmad ning sünnimärgid ja tedretähnid ning kelle sugulastel on seda haigust esinenud. Tumedama nahaga inimestel esineb nahavähki tunduvalt harvem. Kas tähendab see, et mida päevitunum ollakse, seda väiksem on nahavähioht? Ei, sest kuigi naha pruunistumine on naha kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu, saab nahk pruunistumisprotsessis kahjustada, nii et korduvad kahjustused suurendavad ohtu saada nahavähk.

Nahavähi ravi

Olenevalt kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest ning selle varasemast ravist rakendatakse erisuguseid ravimeetodeid, nagu kirurgilist eemaldamist, koorimist, laserravi, krüoteraapiat (külmutamist) ja kiiritusravi. Tõsiseks ülesandeks on eemaldada kõik kasvajarakud. Mikroskoobi abil juhitav Mohsi lõikus on tõhus basaalrakulise ja lamerakk-kartsinoomi eemaldamise meetod (paranemisnäitajad 95–99 protsenti), seejuures säilib võimalikult palju tervet kudet ning arm jääb vähem märgatav. Kõikidel juhtudel võib siiski osutuda vajalikuks kudede taastamine.

USA geriaatriainstituut teatab: „Kõiki nahavähitüüpe saaks ravida, kui need avastataks ja neid ravitaks enne, kui need organismis levima on hakanud.” Seega on varajane avastamine äärmiselt oluline. Ent mida saaks nahavähi ennetamiseks ära teha?

Õpi end päikesekahjustuste eest kaitsma

Juba lapsest peale on tarvis õppida hoidma end päikesekiirguse kahjuliku mõju eest. Nahavähi sihtasutuse teatel „langeb enamiku inimeste päiksekiirguse mõjuväljas viibimine 80 protsendi ulatuses ajaperioodi enne 18-aastaseks saamist. Juba üksainus villiline päikesepõletus lapsepõlves arvatakse kahekordistavat melanoomiriski hilisemas elueas”. Põhjuseks on see, et nahavähk võib hakata arenema 20 või enamgi aastat hiljem. (Vaata kasti lk 8, kus on toodud kasulikke näpunäiteid ohutult päikese käes viibimise kohta.)

Austraalias esineb nahavähki, eriti melanoomi, väga palju. * Põhjuseks on see, et riigi elanikkond koosneb peamiselt heledanahalistest Põhja-Euroopa immigrantidest, kellest enamik elab rannikualadel, kus on päikeselised supelrannad. Neid immigrante puudutanud uuringust selgus, et mida varasemas elueas nad Austraaliasse saabusid, seda suurem oli melanoomioht, mis rõhutab vajadust õppida juba varases eas selgeks turvalised päikese käes viibimise reeglid. Teavitamaks inimesi päikesekiirguse ohtudest, on Austraalia valitsus algatanud laialdase kampaania, mille käigus rõhutatakse vajadust kanda päikese käes viibides särki ja mütsi ning kasutada päikesekaitsekreemi. Sedalaadi tagasihoidlikud muudatused elustiilis on juba tunduvalt vähendanud melanoomi esinemust selle maa nooremates vanuserühmades.

Arukas oleks kasutada laia kaitsespektriga päikesekreemi, mis pakuks kaitset nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. See on oluline ka pilvistel päevadel, sest pilvkatte võib läbida 85 protsenti UV-kiirtest, samuti võivad need tungida läbi selge vee. Asjatundjad soovitavad vähemalt 15-faktorilist kaitsekreemi. Selgitamaks välja, kui palju kaitset see pakub, tuleb tavaliselt pruunistumiseni kuluv aeg minutites korrutada 15-ga. Päikesekaitsekreemi peaks vähemalt iga paari tunni järel uuesti nahale määrima, kuid kaitseperioodi kogupikkust see ei suurenda.

 Lisaks hoiatatakse väljaandes „The Skin Cancer Answer”, et ei tohi lasta oma valvsust uinutada petlikul turvatundel, mille võib anda päikesekaitsekreemi kasutamine. 100-protsendiliselt ei kaitse päikesepõletuse ega nahavähi eest mitte ükski päikesekreem. Tegelikult võib päikesekaitsekreemi kasutamine kaudselt isegi suurendada nahavähiohtu, sest seetõttu võidakse viibida kauem aega päikese käes. Raamatus märgitakse: „Vältimatu abinõu on järgida päikese käes viibimise turvareegleid. Tõhusaks relvaks nahavähi vastu võib pidada kaitset pakkuvat riietust ning päikese suurima aktiivsuse ajal siseruumides viibimist.”

Kuidas on lugu solaariumis tehispäikese võtmisega? Kõigest 20 minutit solaariumis võrdub arvestuste järgi umbes nelja tunni päikese käes viibimisega. Varem peeti solaariumis päevitamist turvaliseks, sest seal kasutati vaid UVA-kiirgust, mis ei paistnud põletusi tekitavat. Ent „The Skin Cancer Answer” nendib: „Nüüd teatakse, et UVA-kiirgus tungib sügavamale nahasse kui UVB-kiirgus ning võib põhjustada nahavähki ja kahjustada immuunsüsteemi.” „The Miami Herald” mainib oma rahvusvahelises väljaandes uurimust, milles tõdetakse, et kord kuus või sagedamini solaariumi külastanud naistel „suurenes melanoomioht 55 protsenti”.

Seega on väga oluline pöörata tähelepanu päikese käes viibimise turvareeglitele. Ärgem unustagem, et täna pruunistunud nahk võib areneda nahavähiks 20 või rohkema aasta pärast. Kuidas on mõningad nahavähiprobleemiga maadelnud ja mis on aidanud neil olukorraga toime tulla?

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 7]

PAHALOOMULISE MELANOOMI PEAMISED HOIATUSMÄRGID

1. ASÜMMEETRIA. Enamik varases staadiumis melanoome on ebasümmeetrilised (üks pool on teisest erinev). Tavalised sünnimärgid on ümmargused ja sümmeetrilised.

2. SERVADE EBATASASUS. Varases kasvufaasis melanoomid on üldjuhul ebatasased ning võivad olla laineliste või sälguliste servadega. Tavalistel sünnimärkidel on siledamad ja ühtlasemad servad.

3. ERI VÄRVIVARJUNDID. Pruuni, punakaspruuni või musta eri varjundid on tihtilugu esmane märk melanoomist. Melanoomi progresseerudes võib lisanduda punane, valge ja sinakas varjund. Harilikud sünnimärgid on tavaliselt ühtlase pruunika varjundiga.

4. LÄBIMÕÕT. Tavalistest sünnimärkidest suuremad algstaadiumis melanoomid kipuvad kasvama läbimõõdult suuremaks kui 6 mm.

[Allikaviited]

Allikas: The Skin Cancer Foundation

Nahapinna näited: Images courtesy of the Skin Cancer Foundation, New York, NY, www.skincancer.org

 [Kast/pildid lk 8]

KUIDAS KAITSTA OMA NAHKA

1. Piira päikese käes viibimise aega eriti kella 10 ja 16 vahel, mil kahjulik ultraviolettkiirgus on kõige intensiivsem.

2. Uuri oma nahka pealaest jalatallani vähemalt kord iga kolme kuu tagant.

3. Väljas viibides kasuta laia spektriga päikesekaitsekreemi vähemalt faktoriga 15. Kreemitada tuleb rikkalikult 30 minutit enne päikese kätte minekut ja hiljem iga kahe tunni tagant. (Päikesekaitsekreemi ei tohiks kasutada alla kuue kuu vanuste laste puhul.)

4. Aita oma lastel juba varakult omandada head päikesekaitseharjumused, sest täiskasvanueas nahavähini viivad kahjustused saavad alguse lapseeas.

5. Kanna selliseid päikese eest kaitsvaid rõivaid nagu pikad püksid, pikkade varrukatega särgid ja laia servaga kübarad ning kasuta UV-kiirguse eest kaitset pakkuvaid päikeseprille.