Vaatleme maailma

Kas maailma vanim ülikool?

Grupp poola ja egiptuse arheolooge on Egiptusest Aleksandriast toonud päevavalgele iidse ülikooli jäänused. Nagu teatab „Los Angeles Times”, leidsid arheoloogid 13 ühesuguse suurusega auditooriumit, mis võisid mahutada ühtekokku 5000 üliõpilast. Ajaleht kirjutab, et neis saalides olid „kolme seina ääres astmeliselt tõusvad pingiread, mis mõnikord olid U-tähe kujuliselt ühendatud”. Keskel kõrgemal paiknes ilmselt lektori iste. „See on esimene kord, mil Vahemere-äärsel kreeka-rooma kultuurialal on kaevatud välja selline auditooriumite kompleks,” ütleb Egiptuse muististe nõukogu president arheoloog Zahi Hawass. Ta arvab selle olevat „maailma vanima ülikooli”.

 Kas soovite küüslaugujäätist?

Küüslaugu raviomadusi kiidetakse juba muistsest ajast. Nüüd on Põhja-Filipiinidel Mariano Marcose nimelises ülikoolis töötatud välja tervistava küüslaugujäätise retsept, teatab ajaleht „Philippine Star”. Loodetavasti on sellest uuest tootest kasu neile, kelle hädadele usutakse küüslaugust leevendust tulevat. Sellised tervisehädad on külmetushaigused, palavik, kõrge vererõhk, hingamisteede haigused, reuma, maohammustus, hambavalu, tuberkuloos, läkaköha, haavandid ja isegi kiilaspäisus. Niisiis, kellele küüslaugujäätist?

Arktikas oli kord subtroopika

Siberi ja Gröönimaa vahel Põhja-Jäämere põhja puurinud rahvusvaheline teadlasterühm väidab, et kord valitses selles piirkonnas subtroopiline kliima. Selle Arktika-ekspeditsiooni käsutuses oli kolm jäälõhkujat. Setteproove võeti merepõhjast kuni 400 meetri sügavuselt. Neist proovidest leitud tillukesed meretaimede ja -loomade fossiilid lubavad arvata, et kord oli sealse merevee temperatuur +20 kraadi ringis praeguse –1,5 kraadi asemel. BBC News tõi ära Stockholmi ülikooli professori Jan Backmani sõnad, et „sellel ekspeditsioonil hangitud teadusliku materjali alusel hakatakse Arktika basseini varajast ajalugu ümber hindama”.

Tahvli asemel digiekraan

Mehhikos hakkab enam kui 21 000 põhikooliklassis asendama tahvlit, kriiti ja tahvlilappi arvutiga ühendatud digiekraan, annab teada México „El Universal”. Viiendates ja kuuendates klassides hakatakse nüüd kasutama kahe meetri laiust ja ühe meetri kõrgust ekraani. Praegu saab seitsme digitaalõpiku abil õpetada ajalugu, loodusteadust, matemaatikat, geograafiat ja muid aineid. Samuti saab ekraanilt videoid näha. Ühe klassi lapsed on tänu sellele saanud näha „Tikali ja Palenque’i püramiide ning maajade traditsioone ja kuulata nende muusikat”. Millist kasu see on toonud? „Lapsed on tähelepanelikumad, õpihimulisemad ja aktiivsemad,” sõnab õpetaja.

Miljon enesetappu aastas

Maailmas moodustavad enesetapud kõigist vägivaldsetest surmajuhtudest peaaegu poole. Aastas tapab end miljon inimest. See arv ületas aastal 2001 mõrvade ja sõdade läbi surmasaanute koguarvu. Iga enesetapu kohta tuleb 10–20 nurjunud enesetapukatset. Need on Šveitsis Genfis asuva Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) avaldatud andmed. WHO rõhutab, et iga selline surmajuhtum „avaldab paljudele perekondadele ja sõpradele emotsionaalselt, sotsiaalselt kui ka majanduslikult laastavat mõju”. Raportis märgitakse, et enesetappu ennetavate tegurite hulka kuulub hea enesehinnang, sõprade ja perekonna tugi, püsisuhted ning usuline pühendumus.

Ähvardavad liivatormid

Kõrbetes neljarattaveoga sõidukitega ringikihutamine „on põhjustanud seda, et maakeral kümnekordistunud liivatormid kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist”, kirjutab Londoni „The Times”. Sõidukid lõhuvad kõrbete õrna pinnast ja paiskavad õhku liivaterakesi. „Praegu kihutab selliseid sõidukeid kõrbetes hiigelhulgal ringi,” ütleb Oxfordi ülikooli professor Andrew Goudie. „Lähis-Ida nomaadid, kes varem sõitsid kaamelitega, ajavad nüüd oma karju neljarattaveoga sõidukite roolis istudes.” Lisaks kõrbeliiva õhkupaiskumisele „haaravad tormi-iilid põllumaadelt ja kuivanud järvepõhjadest kaasa herbitsiide ja pestitsiide ning paiskavad need atmosfääri”. Lenduvad osakesed kannavad edasi ka allergeene ja eoseid, mis võivad põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Keskkonnaspetsialistid kardavad, et mõningaid Aafrika piirkondi võib tabada samasugune nähtus nagu 1930. aastatel Ameerika Ühendriikide preeriamaid laastanud liivatormid, mille põhjuseks oli intensiivne maaharimine ja põud.

Mägironijatele läheb hulljulgus kalliks maksma

Mägedes ronivaid inimesi hukkub igal aastal sadu. Mõned neist on jäänud kas langevate kivide alla või on neid tabanud ootamatud tervisehädad, näiteks südameatakk. Kuid Saksamaa ajalehe „Leipziger Volkszeitung” sõnul on mägedes üks peamisi surmapõhjusi hulljulgus. See probleem ei puuduta mitte ainult noori ja kogenematuid. Šveitsi Zermatti mägimatkajuhtide liidu president Miggi Biner arvab, et „oldagu kogenud või kogenematu – tihtilugu on põhjuseks oma võimete ülehindamine ning ebapiisav arvestamine ilma ja muude looduslike tingimustega”. Mõnikord paistavad mobiiltelefoni omanikud olevat ekslikult veendunud, et mis tahes hädaolukorra korral on helikopter neile silmapilkselt appi ruttamas.

Ettearvamatud hiigellained

Väidetavalt läheb maailmas iga nädal keskmiselt kaks suurt laeva põhja. Meri on nõudnud ohvriks ka supertankreid ja suuri rohkem kui 200 meetri pikkusi konteinerlaevu. Arvatakse, et paljude sedalaadi õnnetuste põhjustajateks on mõrtsuklained. Teateid pööraselt kõrgetest ookeanilainetest, mis on suutelised uputama suuri laevu, on ammust ajast peetud tühipaljasteks meremehelugudeks. Ent üks Euroopa Liidu uurimisprojekt kinnitab nende lugude usutavust. Gigantlaineid hakati uurima satelliitradarite edastatud piltidelt. „Süddeutsche Zeitung” tsiteerib projektijuhi Wolfgang Rosenthali sõnu: „Selgus, et hiigellained on sagedasem nähtus, kui oleks võinud arvata.” Kolme nädala jooksul leidis tema meeskond vähemalt kümme niisugust lainet. Sellised lained on peaaegu vertikaalsed ja kuni 40 meetri kõrgused ning võivad meresõiduki kohal murdudes seda tõsiselt vigastada või selle koguni põhja viia. Vähe on laevu, mis suudavad neile vastu panna. „Nüüd tuleb meil analüüsida seda, kas sääraseid laineid saab ka ette arvestada,” sõnab Rosenthal.