Jantar Mantar – observatoorium, kus pole teleskoope

„Ärgake!” India-korrespondendilt

JANTAR MANTARI (New Delhi, India) külastajad võivad sealseid ehitisi nähes hämmeldunult küsida: „Kas see on tõesti observatoorium?” Neile, kes on harjunud nägema observatooriumeid kui nüüdisaegseid hooneid, mis on täis kõrgtehnoloogilisi astronoomiainstrumente, ei meenuta need hiigelpargis paiknevad veidravõitu kiviehitised mitte kuidagi observatooriumit. Ent 18. sajandi hakul rajatud Jantar Mantar on just seda olnud. On tähelepanuväärne, et ehkki selles observatooriumis polnud Euroopas leiutatud teleskoope ja muid instrumente, saadi seal hankida taevakehade kohta üksikasjalikku ja võrdlemisi täpset infot.

Jantar Mantar on üldnimetus kolmele viiest Raadžputi valitseja maharadža Sawai Jai Singh II rajatud observatooriumist. Sõna „Jantar” tuleneb sanskritikeelsest sõnast „yantra” tähendusega „instrument”, sõna  „Mantar” aga sõnast „mantra” tähendusega „vormel”. Kõnekeele tava lisada sõnale selle rõhutamiseks mingi riimuv sõna ongi andnud nime Jantar Mantar.

Ühelt New Delhis asuvale Jantar Mantari astronoomiariistale aastal 1910 kinnitatud mälestusplaadilt võib lugeda, et observatoorium ehitati 1710. aastal. Ent hilisematest uuringutest on ilmnenud, et lõplikult võis see valmida aastal 1724. Nagu edaspidi võime näha, kinnitavad seda järeldust ka Jai Singhi elulooandmed. Kuid heitkem kõigepealt pilk selle teadaolevalt maailma ühe vanima sedalaadi observatooriumi astronoomiariistadele.

Kiviehitised astronoomiariistadeks

Observatooriumil on neli tellis- ja looduskividest astronoomiariista. Neist silmapaistvaim on Samrat yantra ehk Tähtsaim instrument, mis „põhimõtteliselt on täpse tunnijaotusega päikesekell”. See Jai Singhi olulisim meistriteos kujutab endast hiiglaslikku kolmnurkset müüritist kõrgusega 21,3 meetrit, alusega 34,6 meetrit ja paksusega 3,2 meetrit. Kolmnurga 39-meetrine hüpotenuus on Maa teljega paralleelne ning suunatud põhjapoolusele. Kolmnurga ehk gnoomoni kummalgi poolel on kvadrant, millele kantud kraadijaotised näitavad tunde, minuteid ja sekundeid. Kuigi primitiivseid päikesekelli oli olnud olemas juba sajandeid varem, töötas Jai Singh sellest algelisest ajamõõtmisriistast välja täppisseadme taevakehade deklinatsioonide ja muude koordinaatide mõõtmiseks.

Observatooriumi ülejäänud kolm rajatist on Ram yantra, Jayaprakash yantra ja Misra yantra. Need on nutikalt konstrueeritud mõõtma Päikese ja tähtede deklinatsiooni, kõrgust ja asimuuti. Mõõteriist Misra näitas isegi seda, millal on maailma eri linnades keskpäev.

Kõik eespool mainitud riistad, välja arvatud Misra yantra, leiutas Jai Singh. Need olid tunduvalt keerukamad ja otstarbekamad kui muud mõõteriistad tolleaegses Indias ning nende abil koostati täpseid taevakaarte ja astronoomilisi tabeleid. Nende kujundus oli elegantne ja silmale meeldiv vaadata ning need andsid väärtuslikku teavet, enne kui teleskoop ja muud leiutised need kõrvale tõrjusid. Miks siis ei võtnud see hiilgava mõistuse ja laialdaste teadmistega mees oma astronoomiaalastes uurimistöödes kasutusele tol ajal Euroopas tarvitusel olnud riistu, sealhulgas optilist teleskoopi? Vastuse võib anda maharadža taust ja tolleaegsed olud.

„Pühendunud matemaatikateaduse uurimisele”

Jai Singh sündis aastal 1688 Indias Rajasthani osariigis. Tema isa oli maharadžaks Raadžputi dünastia Kachavaha hõimu  pealinnas Amberis, mis kuulus Delhis valitsevate mogulite võimupiirkonda. Noor prints õppis hindi, sanskriti, pärsia ja araabia keelt. Samuti sai ta matemaatika- ja astronoomiahariduse ning õppis sõjakunsti. Ent üks teadusala oli printsil eriti südames. Ühes tolleaegses tekstis öeldakse: „Juba ajast, mil Sawai Jai Singh alles hakkas tõsisema mõttetööga tegelema kuni tema küpsuseni jõudmiseni oli ta täielikult pühendunud matemaatikateaduse (astronoomia) uurimisele.”

Pärast isa surma aastal 1700 päris 11-aastane Jai Singh Amberi trooni. Peagi kutsus mogulite valitseja ta Lõuna-Indiasse oma õukonda, kus ta kohtus Jagannāthaga, õpetatud mehega matemaatikas ja astronoomias. Hiljem sai sellest mehest valitseja ülemnõunik. Noore maharadža poliitiline positsioon oli ebakindel kuni aastani 1719, mil valitsema asus Muhammad Shāh. Siis kutsuti Jai Singh pealinna Delhisse mogulite uue valitsejaga kohtuma. Ilmselt tegi Jai Singh sel 1720. aasta novembrikohtumisel ettepaneku ehitada observatoorium, mis saigi teoks arvatavasti aastal 1724.

Mis andis maharadžale tõuke rajada observatoorium? Jai Singh mõistis, et India taevaatlased ja -kaardid olid tol ajal kahetsusväärselt ebatäpsed ning et astronoomiavallas edasiminekut praktiliselt polnud. Niisiis otsustas ta koostada uued kaardid, mis vastaksid nähtavate taevakehade tegelikule asendile. Ka soovis ta, et kõik astronoomiahuvilised saaksid taevavaatlusi tehes kasutada astronoomiariistu. Niisiis hankis Jai Singh Prantsusmaalt, Inglismaalt, Portugalist ja Saksamaalt suurel hulgal raamatuid. Hindu, islami ja euroopa astronoomiakoolkondade õpetlased olid tema õukonnas teretulnud. Samuti läkitas ta Euroopasse esimese idamaalaste uurimisdelegatsiooni käsuga hankida astronoomiaalaseid teadmisi ning tuua kaasa raamatuid ja astronoomiariistu.

Kui Ida ja Lääs kokku ei saanud

Miks püstitas Jai Singh kivirajatisi ajal, mil Euroopas olid juba kasutusel teleskoop, mikromeeter ja noonius? Ja miks ei paistnud ta olevat kursis Koperniku ja Galilei heliotsentriliste avastustega?

Osaliselt võiks pidada süüks suhtlemisvaegust Ida ja Lääne vahel. Ent see polnud sugugi ainuke ebasoodus asjaolu. Süüdi oli ka tolleaegne usuline õhustik. Brahmanistidest õpetlased keeldusid Euroopasse reisimast, sest ookeani ületamine võis nende kastisüsteemis tähendada seisuse minetamist. Euroopas aitasid Jai Singhil infot koguda põhiliselt jesuiidi õpetlased. Jai Singhi biograaf Virendra Nath Sharma kirjutab, et nii jesuiitidel kui ka katoliiklastel üldiselt oli inkvisitsiooni ähvardusel keelatud võtta omaks Galilei ja teiste teadlaste vaadet Maa tiirlemise kohta ümber Päikese. Kirik pidas seda ketserluseks ja jumalasalgamiseks. Seega pole üllatav, et Jai Singhi Euroopasse läkitatud saadikud ei lülitanud oma hankenimekirjadesse Koperniku või Galilei töid või uusi astronoomiariistu, mida kasutati heliotsentriliste teooriate tõestamiseks.

Otsingud jätkuvad

Jai Singh elas ajastul, millele vajutas pitseri usuline sallimatus ja fanatism. Hoolimata tema geniaalsetest ja meisterlikest astronoomiauuendustest, soikus sellealane edasine progress Indias aastakümneteks. Ent Jantar Mantar jääb tõendama ühe teadmistejanus mehe püüdlusi.

Juba sajandeid enne seda, kui Jai Singh hakkas tundma huvi taevakehade liikumise vastu, oli elanud inimesi, kes mõtlikult taevast silmitsedes üritasid universumi imedes selgusele jõuda. Pole kahtlustki, et inimesed ka edaspidi ’tõstavad oma silmad kõrgele’ taevasse, et rahuldada oma teadmisjanu Jumala kätetöö vallas (Jesaja 40:26; Laul 19:2).

[Joonis/pilt lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Samrat yantra oli täpne päikesekell. Suure kolmnurga vari langes kumeratele kvadrantidele (vaata märgitud heledat ringi), millele olid kantud kraadijaotised

[Joonis/pilt lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Jayaprakash yantra koosnes märgistatud nõguspinnaga õõnespoolkeradest, mille üle olid tõmmatud traadid

Vaatleja sai läbi Ram yantra seinaavade vaadates või erisuguste märgistuste abil määrata kindlaks tähe asukoha

[Joonis/pilt lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Misra yantra näitas keskpäeva eri linnades

[Joonis lk 19]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Silmsihtvaatlus, varaseim astronoomiavorm, milles Jai Singh saavutas väga suure täpsuse

Et määrata kindlaks tähe asukoht, on tarvis teada selle kõrgust taevavõlvil ning asimuuti (kui kaugele itta jääb see põhjapunktist)

Samrat yantra juures said kaks inimest määrata kindlaks ja märkida üles tähe täpse asukoha

[Allikaviide]

All: Reproduced from the book SAWAI JAI SINGH AND HIS ASTRONOMY, published by Motilal Banarsidass Publishers (P) Ltd., Jawahar Nagar Delhi, India

[Kaart lk 19]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

INDIA

New Delhi

Mathura

Jaipur

Varanasi

Ujjain

Jai Singh rajas Indiasse viis observatooriumit, nende hulgas ka New Delhi observatooriumi

[Pildi allikaviide lk 18]

Portree: Courtesy Roop Kishore Goyal