Retk Mani saarele

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

KUS loodaksid sa näha saada hiidhaisid? Üks parimaid kohti on Iiri meri Mani saare ümbruses. Sellelt saarelt – mis asub peaaegu ühekaugusel nii Inglismaast, Iirimaast, Šotimaast kui Walesist –, seilavad uudistajad merele, et jälgida, kuidas need rahulikud viietonnised elukad oma ainsat toidust, planktonit söövad. Kohalik loodusteadlane Bill Dale on nimetanud seda piirkonda „suurepäraseks ökoturismi sihtpunktiks”.

Mida öelda Mani enese kohta? Ligikaudu 570 ruutkilomeetri suurust saart ilmestavad rohelised niidud, pruunid nõmmed, järved, ojad, maalilised lahesopid, järsud kaljud ja sakiline rannajoon, ning seal elab 70 000 inimest. Uurigem järgnevalt selle ajaloolise Briti saarte hulka kuuluva piirkonna huviväärsusi.

Saare tõmbenumbrid

Paljud saarele saabuvad turistid tahavad näha mänksi kassi. Sel ebaharilikul loomal on kassi nägu, ent eesjalgadest tunduvalt pikemad tagajalad, mistõttu tema kehaasend meenutab jänese oma. Lisaks puudub tal saba. Mänksi kassi päritolu pole täpselt teada, kuid arvatakse, et sajandeid tagasi tõid meresõitjad siia kassipoegi Aasiast, kus leidub sabatuid kasse, ning et neist arenes välja praegu Manil levinud tõug.

Tõmbenumbriks on ka Mani saare Tourist Trophy motorallid, mis toimuvad igal kevadel. Rohkem kui 60 kilomeetri pikkune võistlusrada kulgeb mööda maanteid. Aastal 1907, kui seda võidusõitu esimest korda peeti, oli võitja keskmine kiirus vähem kui 65 kilomeetrit tunnis. Tänapäeval on võitja keskmine kiirus üle 190 kilomeetri tunnis. Muidugi mõista on tegu ohtliku spordiga ja aastate jooksul on neil võistlustel palju motomehi surma saanud. *

Saare möödanikku tuletavad meelde pealinna Douglase promenaadil liikuvad hobutrammid. Mineviku hõngu lisavad ka auruveduriga rongid, mis kunagi sõitsid läbi kogu saare, nüüd aga liiguvad allesjäänud 24 kilomeetri pikkusel kitsarööpalisel raudteelõigul. Pisut enam kui 100 aasta eest avati Manil elektriraudtee ning mõningad selle esialgsetest vagunitest viivad reisijaid endiselt rohkem kui 600 meetrit ülesmäge Mani kõrgeima mäe Snaefelli harjale.

Laxey vesiratas

Saare arengus etendasid rolli plii, hõbe ja tsink, mille üks kaevanduspiirkondi oli Laxey. 1854. aastal püstitatud Laxey vesiratas annab suursuguselt tunnistust Victoria-aegsete inseneride ja ehitise projekteerinud Robert Casementi, kohaliku ratassepa poja meisterlikkusest. Rohkem kui 20-meetrise läbimõõduga ratast käitas kõrgemal asuvast veehoidlast voolav vesi. Minutis tegi ratas kaks ja pool pööret ning tõstis 360 meetri sügavuselt üles 950 liitrit vett, hoides seeläbi šahte kuivana. Ratta vänt, mis oli ühenduses umbes  180 meetri pikkuse pumbavarraste süsteemiga, pani kaevanduses tööle pumpamisseadme. Selle hiigelratta võll üksi kaalub 10 tonni.

Rattahoone lõunapoolse seina küljes on kahemeetrise läbimõõduga rauast kolmjalg. Milline päritolu ja tähendus on sellel kujutisel, mida kasutatakse nüüd Mani saare sümbolina?

Pärast aastat 1246 ilmus kolmjalg riigipitsatitele kui Mani saare ametlik sümbol. See kujund esineb ka ühel kreeka vaasil, mis pärineb 6. sajandist e.m.a, ning on sugulane kreeka ristiga. Üldiselt ollakse arvamusel, et kolmjalg kujutab päikesekiiri ja on seotud päikesekultusega. Kuidas see kujund Mani saarele jõudis? Võimalik, et üle Vahemere Sitsiiliast, millega peeti kaubavahetust ja kus kolmjala sümbol oli kasutusel, või vahest hoopis viikingite ehk normannide kaudu, kelle müntidel see  kujutis esines. Hilisemad Mani kuningad võtsid kasutusele tänapäevani käibeloleva embleemi, millel kolm jalga on kujutatud soomusrüüs.

Kirev minevik

Aastal 43 m.a.j vallutasid roomlased Inglismaa ning jäid sinna umbes 400 aastaks. Mani saar, mida Julius Caesar nimetas Monaks, ei paistnud neile huvi pakkuvat. Üheksandal sajandil haarasid viikingid saare oma valdusse ja see jäi neile kuni 13. sajandi keskpaigani. Nende kartmatute meresõitjate jaoks oli Man sobiv koht, kust oma kauplemis- ja rüüsteretki korraldada. Noil aastatel loodi ka Mani saare parlament Tynwald. Teadaolevalt on see maailma vanim pidevalt tegutsenud rahvuslik parlament. *

Hiljem oli Mani saar eri aegadel nii Šotimaa, Walesi, Iirimaa, Inglismaa kui Norra võimu all. Aastal 1765 ostis saare Briti Parlament. Nüüdisajal on saare kindralkuberneriks Inglise kuninganna esindaja. Seega allub Mani saar otse Briti kroonile, omades samas küllaltki suuri omavalitsuslikke õigusi, sealhulgas finantsküsimustes. Saarel trükitakse oma postmarke ning on käibel oma mündid ja pangatähed, mis on samaväärsed Briti rahaga.

Mänksi keel

Mani saare põliskeel on mänksi keel, mis kuulub indo-euroopa keelkonda keldi keelte hulka. Mänksi keel kasvas välja iirigaeli keelest ning on suguluses šotigaeli keelega. Enam kui 100 aastat tagasi ütles keegi mänksi keele kohta: „Mänksi keel on kadumisele määratud nagu lõunapoolsetesse laiuskraadidesse ulpinud jäämägi.” Ja tal oli õigus. Viimane sünnipärane mänksi keele rääkija suri 1974. aastal 97 aasta vanuselt. Praegu siiski õpetatakse koolides taas mänksi keelt kui saare kultuuripärandi osa.

 Erinevalt iiri ja šotigaeli keelest oli mänksi keel kuni 1610. aastani üksnes suuline keel. Esimene mänksikeelne raamat nägi trükivalgust aastal 1707 ning kandis pealkirja „Ristiusu põhitõed ja kohustused”. Sellele järgnes muid raamatuid.

Aastal 1763 tõusis esile terav vajadus mänksikeelse Piibli järele, kuna tol ajal kõneles kaks kolmandikku saare elanikest ainult mänksi keelt. Kuigi õpetlasi ja võimalusi Piibli tõlkimiseks nappis, oli 1748. aastast alates ilmunud trükis mõningaid mänksikeelseid piibliosi. Aastal 1775 trükiti 40 eksemplari tervikpiiblit vaimulikkonna tarbeks ning aastal 1819 anti välja 5000 eksemplari üldsuse tarbeks. Milline oli vastukaja? Üks naine ütles pärast seda, kui poeg oli talle esimest korda mänksikeelset Pühakirja lugenud: „Oleme seniajani pimeduses elanud.”

Piibli tõlkisid mänksi keelde kakskümmend viis meest, võttes aluseks ingliskeelse 1611. aastal ilmunud King James Version’i. Mõned neist tõlkijatest olid pädevad otsima abi ka Septuagintast – Piibli heebreakeelse osa kreekakeelsest tõlkest. Jumala nimi kirjutati mänksikeelses piiblitõlkes samamoodi nagu inglise keeles – Jehovah. * Nagu W. T. Radcliffe 1895. aastal tabavalt ütles, on see Piibel „teadmiste monument, mida ükski haritud mänks ei põlga”.

Kristlus tänapäeva Manil

Austus Piibli vastu pole saareelanike hulgast kadunud ning Jehoova tunnistajad on saarel tuntud oma piibliharidustöö poolest. Uusim kuningriigisaal ehitati Douglases maalilisele Belmonti mäe jalamile 1999. aasta mais. Kuuepäevast ehitust, milles osalesid üksnes Jehoova tunnistajatest vabatahtlikud, kajastas ka kohalik ajaleht „Isle of Man Examiner”, mis muu hulgas kirjutas: „Seda võiks nimetada tillukeseks imeks.”

Kellel avaneb võimalus Mani saarele minna, võib kindel olla, et sõbraliku saarerahva hulgas viibida on meeldiv ja meeldejääv kogemus. Mänksiga juteldes tuleb aga meeles pidada, et „mandri” all mõtleb ta Mani saart. Inglismaa on kõrvalolev „saar”.

[Allmärkused]

[Kaart lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

IIRIMAA

ŠOTIMAA

INGLISMAA

WALES

Iiri meri

MAN

[Pilt lk 15]

Mani elektriraudtee trammivagun

[Pilt lk 15]

Laxey vesiratas

[Pilt lk 14, 15]

Mani saare aururong

[Pilt lk 15]

Sabatu mänksi kass

[Pilt lk 16]

Hiidhai

[Pilt lk 16]

Vaade rannikule Peeli mäelt

[Pilt lk 16, 17]

Peeli sadam taamal oleva Peeli kindlusega

[Piltide allikaviide lk 15]

Kõik fotod, välja arvatud keskel asuv embleem: Copyright Bill Dale, IsleOfManPhotos.com

[Piltide allikaviited lk 16]

Hai: The Basking Shark Society; paremal väike foto ja taustafoto: Copyright Bill Dale, IsleOfManPhotos.com