Kas loodusõnnetused on sagenemas?

„Karta on, et ilmselt kliimamuutustest tingitud ekstreemsetel sündmustel on tulevikus üha tõsisemad tagajärjed. See tähendab, et meil tuleb olla valmis ilmastikust tingitud uut tüüpi ohtudeks ning võimalik, et suuremateks kaotusteks. ... Lähtudes ennetusprintsiibist, oleks tark tegu hakata valmistuma dramaatilisteks muutusteks.” („TOPICS GEO–ANNUAL REVIEW: NATURAL CATASTROPHES 2003”)

MITMES Euroopa piirkonnas valitses 2003. aasta suvel lämmatav kuumus. Suur palavus põhjustas Belgias, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Portugalis, Prantsusmaal ja Suurbritannias umbes 30 000 surmajuhtu. Bangladeshis, Indias ja Pakistanis tõi mussoonide-eelne kuumalaine surma 1500 inimesele, Austraalias aga vallandas põud ja rekordkuumus metsatulekahjud, mis laastasid enam kui kolm miljonit hektarit maad.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon teatab, et „2003. aasta atlantiline orkaanihooaeg tõi kaasa 16 nimelist tormi, mis ületab kaugelt aastate 1944–1996 keskmise tormide arvu 9,8, olles seega järjekindlaks tõendiks iga-aastaste troopiliste ilmastikunähtuste sagenemisest alates 1990. aastate keskpaigast”. See suundumus jätkus ka aastal 2004, mil orkaanid laastasid Kariibi mere ja Mehhiko lahe piirkonda, nõudes umbes 2000 inimelu ja tekitades hiigelpurustusi.

Aastal 2003 ründas Sri Lankat tsüklon, mis põhjustas tõsise üleujutuse, mille tagajärjel hukkus vähemalt 250 inimest. Aastal 2004 tabas Vaikse ookeani lääneosa vähemalt 23 ränka taifuuni, mis on rekordiline arv. Kümme neist pühkis üle Jaapani, tekitades seal  laialdasi purustusi ja nõudes üle 170 inimelu. Ränkadest mussoonvihmadest põhjustatud üleujutused tekitasid kahju ligikaudu 30 miljonile Aasia lõunaosa, eriti Bangladeshi elanikule. Miljonid inimesed kaotasid kodu, peaaegu kolm miljonit oli sunnitud kodunt lahkuma ning enam kui 1300 hukkus.

Aastal 2003 toimus ka mitu võimsat maavärinat. Alžeerias Alžiiris 21. mail toimunud maavärinas sai vigastusi 10 000 ja jäi kodutuks 200 000 inimest. 26. detsembril kell 5.26 toimusid ägedad tõuked Iraanis, 8 kilomeetrit Bami linnast lõunas. 6,5-magnituudine maavärin purustas 70 protsenti linnast, röövis 40 000 inimelu ning jättis enam kui 100 000 inimest koduta. See oli aasta surmakülvavaim looduskatastroof. Ka muutis see rusuhunnikuks suurema osa 2000 aasta vanusest Bami kindluslinnast Arg-e-Bamist, röövides piirkonnalt majanduslikult tähtsa turismimagneti.

Täpselt aasta hiljem toimus Indoneesias Põhja-Sumatra lääneranniku lähistel 9-magnituudine maavärin, mis tekitas surmakülvavaimad tsunamid, mis kunagi on registreeritud. Mõrtsuklained nõudsid enam kui 200 000 elu ning veelgi rohkem oli vigastatuid ja kodu kaotanuid. Tsunamide surmaembusest ei pääsenud isegi epitsentrist enam kui 4500 kilomeetrit lääne pool asuv Aafrika idarannik.

Kas tulevik on veelgi tumedam?

Kas sellised nähtused on alles tulevaste sündmuste eelmaik? Seoses ilmastikuoludest tingitud katastroofidega usuvad paljud teadlased, et inimtegevuse põhjustatud atmosfäärimuutused on mõjutamas maakera kliimat ning kutsumas esile üha äärmuslikumaid ilmastikunähtuseid. Kui see hinnang peab paika, paistab tulevik üsna süngetes värvides. Ohtu suurendab veelgi see, et praegusel ajal elab üha enam inimesi kas enda vabal tahtel või muude võimaluste puudumisel katastroofiohtlikes piirkondades.

Statistika näitab, et 95 protsenti loodusõnnetustest põhjustatud surmajuhtumeid leiab aset arengumaades. Seevastu jõukamate riikide arvele langeb küll vähem surmajuhte, ent 75 protsenti majanduslikust kahjust. Mõningad kindlustuskompaniid kahtlevad, kas nad üldse suudavad säilitada selliste drastiliselt suurenevate kahjude korral maksevõime.

Järgmises artiklis vaatleme mõningaid õnnetusteni viivaid looduslikke protsesse ning seda, milline võib olla katastroofide rängemaks muutumises inimeste osa. Samuti käsitleme seda, kas inimkonnal on jõudu ja tahet teha vajalikke muudatusi, et maakerast saaks tulevastele põlvedele turvalisem kodu.

[Pilt lk 3]

PRANTSUSMAA 2003 Suvine kuumalaine Euroopas põhjustab 30 000 surmajuhtu; Hispaanias on õhutemperatuur 44,8 °C

[Allikaviide]

Alfred/EPA/Sipa Press

 [Pildid lk 4, 5]

IRAAN 2003 Bami maavärinas hukkus 40 000 inimest; naised massihaua ääres omakseid leinamas

[Allikaviide]

Taust ja naised: © Tim Dirven/Panos Pictures