Noored küsivad:

Miks mind tõmbab valede inimeste poole?

„Ma teadsin, et ei tohi temaga liiga lähedaseks saada, aga lasin sel ometi juhtuda. Mul oli raske uskuda, et mõni mees võiks üldse tahta minuga aega veeta.” (Nancy) *

„Kuna käisin rulluiskudega sõitmas, leidsin endale varsti teiste rulluisutajate seas „sõpru”. Ei läinud kaua, kui hakkasin ebamoraalset elu elama.” (Dan)

NII Nancy kui ka Dan olid alguses vaimselt tugevad. Nancy kasvas üles jumalakartlikus peres ja rääkis teistele oma usust juba üheksa-aastaselt ning Dan alustas teismelisena täisajalist teenistust. Ometi eksisid nad mõlemad vahepeal õigelt teelt. Miks? Põhjuseks oli valede inimestega seltsimine.

Kas ka sina oled kunagi tundnud tõmmet mõne vale inimese poole, kuigi oled sisimas mõistnud, et ta avaldab sulle halba mõju? Selliseks inimeseks võis olla näiteks mõni klassikaaslane, kellega sul olid ühised huvid, või siis hoopis keegi vastassoost isik, kellesse armusid.

Üsna tõenäoliselt tulid sulle meelde Piibli sõnad: „Halb seltskond rikub head kombed” (1. Korintlastele 15:33, P 1997). Kuid kas halvaks seltskonnaks on kõik, kes ei teeni Jehoovat, isegi kui neil on mõningaid häid, koguni kiiduväärt omadusi? Või mida öelda sõbrustamise kohta usukaaslasega, kes ei ole eeskujulik kristlane? Enne, kui vastame neile küsimustele, vaadelgem, kuidas tekivad sellised sõprussuhted ning miks võib keegi üleüldse valede inimeste poole tõmmet tunda.

Miks võivad meile meeldida valed inimesed?

Kuna kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi, on loomulik, et ka nendel, kes ei tunne Jehoovat, on häid omadusi. Nii võid sa leida korralikke ja meeldivaid inimesi nendegi seas, kes ei teeni tõelist Jumalat. Kas sa peaksid siis sellistest inimestest täielikult eemale hoidma, kuna nad ei tunne Piibli tõdesid? Sugugi mitte. Kui Piibel annab nõu teha „head kõikidele”, hõlmab see ka neid, kes ei jaga sinu kristlikke uskumusi (Galaatlastele 6:10). See, kui oled valiv lähedaste sõprade suhtes, ei tähenda, et pead end teistest paremaks (Õpetussõnad 8:13; Galaatlastele 6:3). Üleolev hoiak heidab sinu usule halba valgust.

Mõned kristlikud noored on aga läinud kaugemale, kui püüdnud lihtsalt sõbralikud olla. Nad on saanud lähedaseks inimestega,  kellel on vaimsete asjade vastu vähe huvi või kellel vaimsed huvid sootuks puuduvad. Varem mainitud Danist sai väga hea rulluisutaja. Kuid need inimesed, kellega ta seoses sellega tihedalt läbi käis, polnud kristlased. Mõne aja pärast hakkas Dan oma uute „sõprade” sarnaselt ebamoraalset elu elama ning koos nendega narkootikume pruukima. Kuna ta mõistis, et selline eluviis pole kristlasele kohane, lõpetas ta Jumala teenimise ja koosolekutel käimise. Kulus mitu aastat, enne kui ta suutis oma elu endistesse rööbastesse tagasi seada ja taas Jumalat teenima hakata.

Melanie sai sõbraks ühe usukaaslasega, kes oli vaimselt nõrk. „Mulle öeldi, et ta vajab veidi julgustust ja nii ma siis hakkasin temaga läbi käima,” sõnas ta. On tõsi, et Piibel innustab kristlasi nõrku toetama (1. Tessalooniklastele 5:14). Melanie aga hakkas oma uue sõbrannaga baarides käima, mis viis uute tutvusteni ja see omakorda häbiväärse käitumiseni.

Perekonna osa

Perekondlik taust on üks asi, mis võib mõjutada seda, milliseid kaaslasi me endale valime. Kui Michelle mõtles selle üle, miks teda tõmbavad just need poisid, kes on külmad ja hoolimatud, jõudis ta järeldusele, et niisugused poisid sarnanevad tema isaga, kellega ta end kunagi lähedasena ei tundnud ning kellel ei paistnud tema jaoks iialgi aega jätkuvat. Michelle arvab, et ta oli nii harjunud otsima heakskiitu ja tähelepanu oma isalt, kes oli alati ligipääsmatu, et talle hakkasid alateadlikult samasugused noormehed meeldima.

Noored, kes on aga kasvanud üles kristlikus peres, võivad tunda huvi selle vastu, kuidas nende eakaaslased elavad, ning arvata, et nende vanemad püüavad neid üleliia kõige eest kaitsta. Kuid kas sõbrustamine ilmalike inimestega toob head? (Jakoobuse 4:4.) Seda näitab Billi kogemus.

Kuigi Billi ema oli õpetanud talle Pühakirja tõdesid juba lapsepõlvest alates, ei tahtnud ta oma elu Jehoovale pühendada, kuna leidis, et see piirab tema vabadust. Soovides kogeda seda, milline on elu väljaspool kristlikku kogudust, hakkas ta läbi käima ühe  kambaga. Nii muutus ta vägivaldseks, hakkas kasutama narkootikume ning sattus kuritegelikule teele. Kord, kui Bill autoga politseinike eest minema kihutas, tegi ta avarii, mille tagajärjel ta oli mitu kuud koomas. Kuigi arstid ei andnud Billile suurt elulootust, tuli ta õnneks koomast välja. Siiski jäi Bill vigaseks ning kaotas nägemise. Ta õppis oma kurbadest kogemustest ning nüüd on ta pühendunud kristlane. Samas tõdes Bill, et oma vigadest õppimisel võivad olla eluaegsed valusad tagajärjed.

Teised mõjud

Mõnikord kujundab noorte arvamust ideaalsest sõbrast meelelahutusmaailm. Näiteks kujutatakse raamatutes, televisioonisaadetes, filmides ja muusikavideotes tihtipeale kangelast, kes näib esmapilgul karm ja küüniline, kuid kelles ilmnevad hiljem head omadused. Niisiis jäetakse mulje, et inimesed, kes paistavad tundetute ja enesekesksetena, on sisimas tundelised ja hoolivad. Ning selleks, et niisugused head omadused inimeses esile võiksid tulla, on tal vaja head sõpra, tavaliselt vastassoost isikut. Selline süžee läheb inimestele peale. Mis sa aga arvad, kui tihti juhtub selliseid asju tegelikus elus? Kahjuks on mõned noored sääraseid fantaasiaid uskuma jäänud ning sõbrunenud, koguni abiellunud isekate, vägivaldsete inimestega ning jäänud siis justkui metamorfoosi ootama.

On veel üks põhjus, miks mõningad noored satuvad valede kaaslaste mõju alla. Neil on madal enesehinnang ja seepärast lepivad nad peaaegu igaühega, kes neile tähelepanu pöörab. Nancy, keda varem mainiti, teadis, et Piibli järgi on õige abielluda vaid Issandas (1. Korintlastele 7:39). Kuna ta aga ei pidanud end kuigi ilusaks, oli ta liigutatud, kui üks ilmalik töökaaslane tema vastu huvi ilmutas. Nancy hakkas selle mehega väljas käima ning ei puudunud palju, et ta oleks selle mehega vahekorda astunud.

Nagu näha, on mitmesuguseid põhjusi, mis võib noort kristlast tõmmata inimeste poole, kes avaldavad halba mõju, ning sama palju võib ka leida ettekäändeid niisuguste suhete sõlmimisele. Kuid sellised suhted toovad paratamatult kaasa halbu, isegi hukatuslikke tagajärgi. Miks võib nii öelda?

Sõpruse jõud

Tõde on see, et aja jooksul hakkad sa oma sõpradega sarnanema. Need, kellega me veedame aega, avaldavad meile tugevat mõju. Õpetussõnad 13:20 ütleb, et see mõju võib olla nii hea kui halb: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” Lähedasi sõpru võiks võrrelda kahe reisijaga, kes sõidavad ühes autos ning liiguvad tahes-tahtmata ühes ja samas suunas ning jõuavad ühte ja samasse sihtkohta. Seepärast oleks hea endalt küsida, kas su sõbra tee viib sinna, kuhu sina jõuda soovid. Kas sa liigud koos temaga oma vaimsete eesmärkide ja püüdluste poole?

Ausat eneseanalüüsi on mõistagi raske teha, kuna sind mõjutavad tugevad tunded. Kuid kas sa saad sõprade valikul usaldada ainuüksi oma tundeid? Kindlasti oled ka sina kuulnud nõuannet: „Kuula oma südant.” Ent Õpetussõnad 28:26 ütleb: „Kes loodab oma südame peale, on alp!” Miks? Kuna „süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud” (Jeremija 17:9, P 1997; 4. Moosese 15:39). Petlikkus tähendab ustavusetust ja reetlikkust. Kas sa usaldaksid kedagi, kes on petis või reetur? Meie piltlik süda võib olla just selline. Seega ei pruugi mingi sõprussuhe olla õige veel sellepärast, et see tundub õigena.

Palju usaldusväärsemaks juhiseks on Jumala Sõna. Erinevalt meie ebatäiuslikust südamest ei peta Piibli põhimõtted meid kunagi ega valmista meile pettumust. Kuidas aitavad Piibli põhimõtted otsustada, kas keegi on hea sõber või mitte? Ja kuidas hoiduda valimast valet abikaasat ehk kaaslast kogu eluks? Neid küsimusi käsitleme ühes tulevases noorteartiklis.

[Allmärkus]

[Pilt lk 20]

Meedia võib mõjutada meie arusaama ideaalsest sõbrast