Vaatleme maailma

Valearvamus karvakasvu kohta

„Karvade raseerimine ei mõjuta nende kasvu, struktuuri ega jämedust,” ütleb üks terviseartikkel ajalehes „The New York Times”. Aastaid on arvatud, et karvu lõigates või raseerides hakkavad need kiiremini kasvama ja muutuvad paksemaks. Ent korduvad uuringud, mida on tehtud alates 1920. aastatest, näitavad, et „karvade pikkus, struktuur ja paksus sõltuvad geenidest ning hormonaaltasemest, mitte raseerimise sagedusest”, antakse artiklis teada. Miks on see valearvamus siiski nii tugevalt juurdunud? See võib tuleneda sellest, et paljud inimesed hakkavad raseerima noorelt, kui karvakasv pole veel jõudnud maksimumini ning karvad on heledamad. Peale selle on „karvad tumedamad ja tugevamad juurte juurest, nii et karvaotste eemaldamine jätab mulje, nagu oleksid karvad paksemaks muutnud”, teatab „The New York Times”. „Karvatüükad, mis pärast raseerimist nähtavale ilmuvad, võivad paista ka rohkem silma kui juba pikaks kasvanud karvad.”

 Liiga lärmakad mänguasjad

„Valju häält tegevad mänguasjad kahjustavad laste kuulmist,” kirjutab ajaleht „Toronto Star”. Pärast seda, kui Kanada kuulmisekspertide rühm uuris „40 mänguasja, mis on mõeldud alla kolmeaastastele lastele”, jõudsid nad järeldusele, et „vähemalt 25 neist mänguasjadest tekitab nii suurt müra, et see rikub laste kuulmist”, ütleb ajaleht. Kõige valjem hääl registreeriti mängumobiiltelefonil, mille helitugevus on 115 detsibelli. Audioloog Richard Larocque’i sõnul on see helitugevuse tase madalam kui „reaktiivlennukite oma, kuid valjem enamiku diskoteekide omast”. Praegu on Kanada tervishoiuministeeriumi lubatud helitugevuse piirnormiks 100 detsibelli. Uuringus aga öeldakse, et „kuulmise paremaks kaitseks tuleks kehtestada 87-detsibelline piirnorm poole tunni kohta”, kirjutas ajaleht.

Kuidas koosolekutel aega kokku hoida

Paljud firmad on hakanud aru saama, et ärikoosolekud peaksid olema võimalikult lühikesed ning tarbetud koosolekud tuleks täiesti ära jätta, annab teada „The New York Times”. Et koosolekud pikale ei veniks, on mõningad juhatajad hakanud kasutama koguni stopperit, vilet ja ebamugavaid toole või on lasknud osavõtjatel istumise asemel püsti seista. Juhatajad pole sugugi ainukesed, kes soovivad aega kokku hoida. Enam kui 600 töötaja küsitlemisel ilmnes, et liiga pikki koosolekuid peetakse kõige suuremaks ajaraiskajaks. Patti Hathaway, kes on kirjutanud raamatu tööprobleemidega toimetuleku kohta, soovitab juhatajatel kõigepealt päevakord üle vaadata ning selle põhjal otsustada, kas koosolekut on üldse vaja pidada. Kui koosoleku eesmärgiks on lihtsalt infot edastada, siis tuleks kaaluda, kas seda võiks teha hoopis meili teel.

Maa-alune taimla

„Niiske kaevandus on ideaalne koht seemikute kasvatamiseks. Esiteks on seal pidevalt niiske ning tänu geotermilisele soojusele on sealne temperatuur aasta ringi 25 kraadi,” ütleb ajaleht „Toronto Star”. Kaevandamis- ja metallitöötluskompanii Inco Limited on alates 1986. aastast ilma erilise reklaamita kaevandustes seemikuid kasvatanud. 1400 meetri sügavusel Creightoni kaevanduses, mis asub Kanadas Sudbury linna lähedal, kasvatatakse igal aastal 50 000 seemikut. Taimeriga veepaagid kastavad seemikuid iga päev 2000 liitri väetiselahusega. Et seemikud ka valgust saaksid, on kaevanduses kolmkümmend 1000-vatist pirni, „mis jäetakse esimesel nädalal põlema terveks ööpäevaks, järgmise kolme nädala jooksul 18 tunniks ööpäevas ning sellest ajast edasi 12 tunniks, imiteerides nii looduslikku päevapikkust”, ütleb ajaleht. Seemned külvatakse maha jaanuari lõpus ning mai lõpus võib vaigumänni ja halli männi seemikud kaevanduse territooriumile või seda ümbritsevale alale maha istutada. Osa seemikutest annetatakse ühistutele.

Aiatöö vähendab insuldi järelmõjusid

„Insuldi läbiteinutele toob kõige enam rahuldust aiatöö tegemine,” annab teada Saksamaa ajaleht „Gießener Allgemeine”. Pool aastat pärast taastusravi lõppemist küsiti 70 insuldipatsiendilt, milline tegevus pakub neile rahuldust. Mainiti nii majapidamistöid, poeskäimist, söögivalmistamist, lugemist, jalutamist, autosõitu, töölkäimist kui ka igasugu seltskondlikke koosviibimisi. Kuid ainsa elu tunduvalt meeldivamaks muutva tegevusena nimetati aiatööd. Tööterapeut Brigitte Oberauer ütleb, et aiatöö „aitab insuldipatsientidel konkreetsetele asjadele paremini ja pikemalt keskenduda. See hoiab mõtted muust eemal ning aitab tajuda seda, et kõik kasvab ja areneb ning elu läheb edasi. Seda tõsiasja on pärast rasket haigust oluline endale teadvustada”. Väljas töötamine aitab ka vabaneda ruumisviibimisega kaasnevast isoleerituse tundest, suurendada liikuvust ja harjutada tasakaalu.

Eakate hooldamine võib kujuneda problemaatiliseks

„Kui me praegu oma elatustaset ei tõsta ega hakka panustama mingit laadi sotsiaalse kaitse võrgustikku, võime 2030.–2040. aastatel kogeda tohutut hoolekandekriisi,” hoiatab Washingtonis asuva Global Aging Initiative’i direktor Richard Jackson. Ajalehe „The Miami Herald” rahvusvahelise väljaande sõnul on inimeste eluea pikenemine ja sündivuse vähenemine tekitanud ülemaailmse „eakate buumi”. Näiteks arvatakse, et Mehhikos kasvab 2050. aastaks eakate arv 5 protsendilt 20 protsendile. Samamoodi kasvab eakate arv paljudes arengumaades, nagu Hiinas, kus selle sajandi keskpaigaks arvatakse elavat 332 miljonit eakat. Seega toimub praegu võidujooks ajaga, et tulevikus tagada eakatele vajalikke sotsiaalteenuseid „tohutus ulatuses”, kirjutab artikkel.

Koduapteek lastele

See, et lastele kodus valimatult igasugu rohtusid antakse, on saanud kombeks nii Brasiilias kui ka muudes riikides, teatab elektrooniline väljaanne „Folha”. Paljudel peredel on kodus ravimite tagavara. Kuigi „paljud inimesed seda ei tea, võivad isegi käsimüügist saadavad ravimid tekitada lastele pöördumatuid tervisehäireid, kui neid ei kasutata õigesti või kui neid tarvitatakse põhjendamatult”. Pealegi lähevad lastel paljud tervisehäired, nagu köha, iseenesest mööda, ilma et mingisuguseid arstimeid üldse vaja läheks. „Meil on kombeks kõiki tervisehädasid tablettidega ravida,” ütleb lastearst Lúcia Ferro Bricks ühest São Paulo lastekliinikust. Lisaks sellele antakse lastele ka liiga palju toidulisandeid, kuigi enamikul juhtudel piisaks vaid õigest toitumisest. „Kui vanemad paluvad oma lastele vitamiine välja kirjutada, soovitan neil pigem osta mitmesuguseid puuvilju ning valmistada toitainerikast mahla,” ütleb Bricks.