Mänguasjad minevikus ja tänapäeval

PHILIP * ja ta väikesed mängukaaslased vaatavad rõõmsalt, kuidas nende nöörijuppidest kokku keeratud pall põrkab, ja hakkavad sellega hoogsalt jalgpalli mängima. Mike on hämmastunud, kuidas tema väike auto kuuletub kaugjuhtimispuldi käskudele. Ta saab autot kergesti edasi-tagasi juhtida. Andra ja tema väikesed sõbrad riietavad kodus nukke ning arutavad, mis riideid nad ise suurest peast kannavad.

Mis on nende laste juures ühist? Mänguasjad, millega nad võivad tundide viisi mängida. Mõni mänguasi, nagu kaisukaru, võib olla lapse lahutamatuks kaaslaseks terve lapsepõlve. See võib saada koguni auväärse koha perekonnaalbumis. Mida me teame mänguasjade ajaloost? Miks on need lastele nii tähtsad?

Mänguasjade algupära

Üks entsüklopeedia ütleb: „Kannid, lelud ja mängud pärinevad juba kaugest minevikust ja väga erisugustest kultuuridest. Neid on lihtsatest kuni väga keerulisteni, tavalisest pulgast, millest lapse käes saab kepphobu, kuni keeruka mehaanilise seadmeni.” Nii võib iga objekt, mida saab kasutada  meelelahutuseks ja mängimiseks, olla mänguasi. Kuna inimesed juba loomu poolest vajavad meelelahutust, on mänguasi ilmselt sama vana kui inimkond.

Näiteks nukke või mõningaid nende osi on leitud sellistest maadest nagu muistne Babüloonia ja Egiptus. Nukud ongi ilmselt kõige iidsemad lelud. Veel üks vana mänguasi on pall. Pole küll teada, millal esimest korda palli mängiti, kuid Egiptuses leiti ühest muistsest lapse hauakambrist kivikurikad, mille pihta veeretati keeglilaadses mängus kivipalli.

Kivist valmistatud jojod olid olemas juba kolme tuhande aasta taguses Kreekas ning on tõendeid, et nendega mängiti ka muistses Hiinas. Hüpiknukud ja elevandiluust kokkupandavad kujundid olid Rooma laste lelud. Kreeka ja Rooma poisid mängisid ka väikeste kaarikutega, mis näitab, et mängusõidukid on populaarsed juba ammustest aegadest. Ühes muuseumis on välja pandud savist loomakujuke ratastel, mis võib olla mängukann iidsest Mehhiko kultuurist. On huvitav, et sellest kultuurist pole rohkem rattaid leitud. Keskajal valmistati täispuhutud loomapõitest ovaalseid või ümmargusi palle. Need meenutavad nüüdisaegseid jalgpalle ja neid löödi või kanti väravasse.

Hiljem, 18. sajandi Inglismaal loodi hariduslikul eesmärgil mosaiikpildid ehk pusled, mis said väga populaarseks 20. sajandi alguses. Samal ajal võitsid populaarsust ka pastellkriidid. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on üks firma valmistanud üle saja miljardi pastellkriidi. Nagu näha, on mõnel tänapäevasel mänguasjal üsna pikk ajalugu ja neil on olnud inimeste elus tähtis roll.

Mis kasu on mängimisest ja mänguasjadest

„Mäng on iga lapse loomulik tegevus. Mängimine soodustab igati lapse õpitegevust ja arengut – nii füüsilist, vaimset kui sotsiaalset. Kui mängimine on lapse töö, siis mänguasjad on lapse tööriistad, ning sobivad lelud aitavad lapsel oma tööd hästi teha.” Nõnda kirjeldas mänguasjade tähtsust üks riiklik juhis, mis käsitleb sobiva mänguvahendi valimist.

Loomulikult on mänguasjad populaarsed eelkõige seepärast, et nendega on tore mängida. Siiski ei saa märkimata jätta nende osatähtsust lapse arengus. Mõtle järgmistele näidetele: kui laps tõukab mänguvankrit, arendab ta oma liigutusvilumust. Kui ta hüppab hüppenööriga, arendab ta koordinatsiooni. Kui ta seisab ühel jalal, et lüüa palli, või sõidab jalgrattaga, õpib ta tasakaalu hoidma. Ning kui ta ehitab mänguklotsidega või joonistab pilti, õpib ta kontrollima oma liigutusi.

Kuidas on lapse mõtlemisvõimega? Kui lapse mängude juurde kuuluvad laulmine ja  salmide lugemine, näiteks hüppenööriga hüpates või kullimängu ajal, arendab see keeleoskust. Kui laps ehitab mänguklotsidest maja, järgib mängureegleid, paneb kokku pusletükke või teeb näitemängu (kas kostüümidega või ilma), ergutab ta nõnda ka oma mõtlemisvõimet ja loovust. Sama toimub ka siis, kui ta mängib mõnd muusikainstrumenti või tegeleb kunsti või käsitööga.

Sugugi vähem tähtis pole see, kuidas mäng aitab arendada lapse sotsiaalset käitumist – teistega suhtlemist –, näiteks võistkondlikes pallimängudes. Dr Bruce Duncan Perry sõnab: „Laps õpib mõistma neid, kellega ta koos tegutseb, ning muutub empaatilisemaks ega ole enam nii enesekeskne. Eakaaslastega koos mängides õpivad lapsed käitumisreegleid, sealhulgas enesekontrolli ja seda, kuidas oma tujusid talitseda.”

Lapsed kasutavad mänguasju ka selleks, et täiskasvanute tegemisi matkida. Kreeka filosoof Aristoteles ütles, et „jäljendamine on inimesele omane juba väikelapseeast saadik”. Tõesti, lapsed matkivad mängides paljusid igapäevaelu toiminguid ja nii saavad need neile omaseks. Kujutlegem väikest tüdrukut oma nukku magama kiigutamas, nagu ta teeb hiljem oma tõelise lapsega, või ehk seda, kuidas ta valmistab mängutoitu oma väikestele sõpradele. Poisid jällegi sõidavad ringi oma mänguautodega, teevad samal ajal mootori häält ning harjutavad tõelisteks sõitudeks. Siiski tuleb lastele mänguasju valides arvestada mõningate asjaoludega. Mispärast?

 Vali mänguasju

„Mänguasjad peegeldavad praegust vägivaldset ja seadusetut ühiskonda,” kirjutab Londoni „The Daily Telegraph”. Kuigi see ei käi kõigi mänguasjade kohta, leiab praegu järjest vähem tavalisi mänguasju ja üha rohkem „kentsakaid, musklilisi figuure, ... millel on agressiivne välimus”, teatab üks artikkel Mehhiko ajalehes „La Jornada”. See artikkel tsiteerib Patricia Ehrlichit, Xochimilco Autonoomse Ülikooli õppejõudu ja uurijat, kes räägib, et paljud turul ringlevad mänguasjad õhutavad võimuideoloogiat, mis propageerib jõudu, vägivalda, teiste alistamist ja hirmu.

Ameerika Ühendriikide riiklik koolipsühholoogide ühing kinnitab, et mängimine vägivalda õhutavate mänguasjadega „võib lapse õpitulemustele ja arengule halvasti mõjuda ning sellel võivad olla halvad tagajärjed”. Uurimus väidab, et vägivaldsed video- ja arvutimängud võivad suurendada agressiivset käitumist ning viia õigusrikkumiseni. Seega peaks lapse eest vastutav täiskasvanu hoolikalt valima sobilikke mänguasju. (Vaata kasti lk 26.)

Tänu moodsa tehnoloogia arengule on saadaval suures valikus ja äärmiselt keerukaid mänguasju. Need ei pruugi aga perekonnale taskukohased olla, lapsed võivad neist kiiresti tüdida või pole need lapsele lihtsalt kasulikud. Üksikema Leanne Austraaliast kommenteerib: „Minu vanemad pojad soovivad reklaami mõjul tihti saada kalleid arvutimänge. Kuid paistab, et palju rohkem põnevust ja tegevust pakub neile hoopis mängimine tavalise ja odava kurika ning palliga. Minu arvates on lihtsad mänguasjad kõige vastupidavamad ja pakuvad mu lastele hulgaliselt võimalusi kasutada oma kujutlusvõimet.”

Mänguasju võib ka ise teha

Kui sa oled veel laps ega saa endale lubada mõnd uusimat mänguasja, siis võid leida ikkagi suurt rõõmu, kui kasutad oma loovust ja kujutlusvõimet. Paljudes maailma paikades meeldibki lastele ise endale mänguasju meisterdada.

Vaata pilte nendel lehekülgedel. Kas pole neil lastel lõbus? Sellise auto tegemine polegi nii lihtne. Kõigepealt pead koguma vanu traadijuppe ja need omavahel sobivalt kokku keerama. Ratasteks sobivad kummi- või plastikutükid, mis tuleb ümmarguseks lõigata. Kuidas sulle meeldib see rong, mis on valmistatud karastusjoogi- ja piimapudelitest? Või mida sa arvad sellest puutükkidest meisterdatud veoautost? Mõnikord saab selliste mänguasjadega isegi sõita, nagu näiteks selle Aafrikas valmistatud tõukerattaga. Nende laste arvates on ka odavate mänguasjadega tore mängida ning nende meisterdamine on eriti põnev. Miks mitte seda ise proovida?

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 26]

Hea mänguasi ...

● sobib lapse ea, oskuste ja füüsiliste võimetega ning on ohutu

● on hästi valmistatud ja vastupidav (lapsed kipuvad asju koost lahti võtma)

● on pilkuköitev ja huvitav, et äratada lapse tähelepanu

● arendab lapse loovust ja kujutlusvõimet

● on taskukohane

● pole mürgine

[Kast/pilt lk 27]

Hoidmaks ära mänguasjadega seotud riske ...

● pane suuremate laste mänguasjad väikelastele kättesaamatusse kohta

● loe hoolikalt kõiki ohutusnõudeid ja instruktsioone, seda võimaluse korral koos lapsega

● õpeta lapsele ja ta mängukaaslastele, kuidas mänguasju õigesti kasutada ja hoida

● väldi mänguasju, mis ületavad lubatud mürataseme

● kontrolli mänguasjad aeg-ajalt üle. Katkised mänguasjad tuleks parandada või ära visata

● hoolitse selle eest, et mänguasju, mis võivad olla ohtlikud (sihitavad, teravaotsalised ja elektrilised), kasutaksid ainult suuremad lapsed vanemate järelevalve all

● hoia väikeste osakestega mänguasju, mida laps võib alla neelata, väikelastest eemal

[Pilt lk 24]

Lõvi ja siil veereval alusel, teine aastatuhat e.m.a, Iraan

[Allikaviide]

Lõvi ja siil: Erich Lessing/Art Resource, NY

[Pilt lk 25]

Savist nukk, u 600 e.m.a, Itaalia

[Pilt lk 25]

Vurrkann, Kreeka klassikaline ajajärk, u 480 e.m.a

[Pilt lk 25]

Maisitõlviku lehtedest nukk, Koloniaal-Ameerika

[Pilt lk 25]

Pastellkriidid, 20. sajandi algus, Ameerika Ühendriigid

[Pildid lk 26]

Lapsed isevalmistatud mänguasjadega

[Piltide allikaviited lk 25]

Savist nukk: Erich Lessing/Art Resource, NY; vurrkann: Réunion des Musées Nationaux/ Art Resource, NY; maisitõlviku lehtedest nukk: Art Resource, NY