Vaatleme maailma

Valulastel on lootust paraneda

„Paljud raskestikasvatatavad algkoolilapsed vabanevad suuremaks sirgudes oma probleemidest,” kirjutab „The Sydney Morning Herald”. „Neist võivad saada tublid teismelised.” Austraalia pereuuringute instituudi uurimuses jälgiti nende 178 lapse arengut, kelle juures oli 11–12 aasta vanuses täheldatud kolme või enamat sellist loomujoont nagu „tugev agressiivsus, koostöövalmiduse puudumine, halb enesevalitsus, vilets keskendumisvõime, hüperaktiivsus ning püsimatus või tujukus”. Sajal neist noortest täheldati kuue aasta pärast „praktiliselt samasugust käitumist nagu noortel, kes olid kuulunud rahulikumate laste kontrollrühma”. Mis aitas neil paraneda? „Rõõmsateks teismelisteks sirgunud laste seas oli vähem neid, kes olid seltsinud antisotsiaalsete eakaaslastega, ka olid vanemad hoidnud neil hoolsamini silma peal,” mainitakse raportis.

 Emakarud ei lase end turistidest häirida

„Kärarikaste ökoturistide kohalolek võib looduses elavatele pruunkarudele ootamatult kasuks tulla,” teatab Briti ajakiri „New Scientist”. Üksildaste loodusalade külastajad tihtipeale häirivad loomi – mõnikord võivad selle tagajärjed olla katastroofilised. Ent Lääne-Kanada ühe kaugelasuva lõhekoelmu juures toituvaid karusid uurinud briti ja ameerika teadlased „leidsid, et kuigi täiskasvanud isased vältisid turiste, ... ei häirinud inimeste juuresolek poegadega emakarusid, kellele bussimootori mürin paistis olevat signaaliks, et ohtlikud isasloomad on jõe äärest taandunud”, tõdetakse raportis. „Ka siis, kui isasloomad olid sealt piirkonnast üleüldse lahkunud, ei tulnud emasloomad kohale enne, kui saabusid turistid.” Ilmselt kasutavad emakarud soodsat võimalust täita kõhtu eelistatuimates toitumispiirkondades, ilma et neid ohustaksid poegi ründavad isasloomad.

Haigena tööle

„Inimesi, kes veavad end tööle sellest hoolimata, et nad tunnevad end haigena, varitseb kaks korda suurem südamehaiguste oht,” annab teada Briti Telegraph’i veebiväljaanne. Londoni ülikooli kolledži teadlased uurisid Londoni enam kui 10 000 riigiteenistuja tervist ja töölkäimist 10-aastase perioodi jooksul. 30–40 protsendil töötajatest, kes polnud jäänud haigest peast koju – isegi kui nad olid põdenud vaid külmetushaigust –, „esines hilisematel aastatel kaks korda enam südamehaigusi”, tõdeb uurimuse juhataja Michael Marmot.

Maailma kõige raskemini tõlgitav sõna

„Maailma kõige raskemini tõlgitavaks sõnaks võiks pidada lubakeelset sõna ’ilunga’,” teatab BBC News (luba keelt kõneldakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis). See sõna tuli võitjaks tuhatkonna lingvisti seas korraldatud hääletusel. ’Ilunga’ tähenduseks on „inimene, kes on valmis solvangut esimest korda andestama ning teist korda – ent mitte kolmandat korda – välja kannatama”. Teine enam punkte kogunud sõna oli jaapanikeelne ’naa’, mida kasutatakse „Jaapanis Kansai piirkonnas ütluste rõhutamiseks või nõusoleku märgiks”. Hääletuse korraldanud tõlkeagentuuri tegevdirektor Jurga Zilinskiene tõdeb, et „mõnikord unustatakse, et tõlkijal tuleb lisaks ühest keelest teise tõlkimisele tõlkida ka ühest kultuurist teise” ning et „vahetevahel võib samatähenduslik mõiste teises kultuuris üleüldse puududa”.

Ajaviitelektüüri lugemine tähendab paremaid hindeid

Ajaviitelektüüri lugemine mõjub õpiedukusele paremini kui „tundidepikkune koolitükkide tegemine, vanemate haritus, tunnis konspekteerimine või arvutikasutamine”, teatab México ajaleht „Milenio”. Uuring, mis hõlmas sadu tuhandeid keskkooli vastuvõtukatseid, tuvastas, et koolis on edukamad tõenäoliselt need õpilased, kes võtavad aega nii kooliõpinguteks kui ka ajaviitelektüüri lugemiseks. Õpilaste lugemisvaraks ei tarvitse olla pelgalt õppematerjal, vaid ka puhas ajaviitekirjandus, nagu elulood, luuleraamatud ja populaarteaduslikud teosed. Seevastu nendel õpilastel, kes lugemise asemel vaatavad iga päev tundide kaupa telerit, kipuvad olema viletsamad hinded, märgitakse raportis.

Pettus elulookirjeldustes

Üldiselt soovivad töökohataotlejad tutvustada end tulevastele tööandjatele võimalikult heast küljest, ent mõningad neist võtavad appi otsese pettuse. Personaliotsingu firma Australian Background korraldatud uuringust selgus, et tuhandest tööotsijast 21 protsenti esitas tulevastele tööandjatele oma kutseoskuste kohta väärandmeid, teatab „The Sydney Morning Herald”. Lisaks, „60 protsenti kriminaalkaristust kandnutest seda tõika ei maininud, isegi kui seda otseselt küsiti”, nendib ajaleht. „Töökohataotleja võib väita, et tema päralt on olnud kogu maailm,” sõnab personaliotsija Gary Brack. „Aga kui tema viimase ameti kohta veidi enam pärida, võib selguda, et ta päralt oli kõigest kontorinurgake.”

Tegevusetus on suitsetamisest ohtlikumgi

„Väheliikuv eluviis on elule ohtlikum kui suitsetamine,” selgub nende 24 000 Hongkongi elaniku liikumisharjumuste ülevaatest, kes surid aastal 1998. Uuring näitab, et füüsilise aktiivsuse puudumine suurendas 59 protsendil meestest ja 33 protsendil naistest enneaegse surma riski, teatab „South China Morning Post”. „On väga hea, kui inimene ei suitseta. Ent kui ta ei liigu, on ta elu [ikkagi] suures ohus,” tõdeb Hongkongi ülikooli rahvatervise osakonna juhataja Lam Tai-hing. Isegi vähene kehaline aktiivsus on parem kui selle täielik puudumine, väidab professor Lam. Ta soovitab asendada pool tundi tegevusetust kõndimise või koristamisega.

Süüfilis tungib peale

Itaalias on sugulisel teel edasikanduvate haiguste hulka kuuluvat süüfilist registreeritud „viimase kahe aasta jooksul üle kahe korra enam”, kirjutab Itaalia nädalaleht „Panorama”. Brescia ülikooli nakkus- ja troopikahaiguste teaduskonna juhataja Giampiero Carosi sõnul puudutavad need haigusjuhud valdavalt noori, kes pole tuttavad aidsiennetusprogrammiga ning kes ilmuvad ravikeskusse pärast esimest seksuaalkogemust. „Panorama” rõhutab, et 40 protsendil süüfilisse nakatunuist jõuab haigus kolmandasse staadiumi, mil „siseorganite kahjustused levivad peaajju, südamesse, luudesse, liigestesse, silmadesse ja maksa”.