Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas hoiduda lähedastest suhetest valede inimestega?

Kuidas hoiduda lähedastest suhetest valede inimestega?

Noored küsivad:

Kuidas hoiduda lähedastest suhetest valede inimestega?

„Hakkasin läbi käima ühe oma kooliõega. ... Ta ei tarvitanud narkootikume, ei pidutsenud ega käitunud kergemeelselt. Ta isegi ei vandunud ning sai koolis väga häid hindeid. Aga ometi polnud ta hea kaaslane.” (Beverly) *

MIKS tegi Beverly oma sõbranna kohta niisuguse järelduse? Sest ta nägi, et selle kooliõega seltsimine viis ta valele teele. Beverly jutustab: „Temaga sõbrustades hakkasin lugema spiritistlikke raamatuid ning kirjutasin isegi ühe spiritistliku loo.”

Ka Melanie toimis valesti, kuid seda kaaslase mõjutusel, kes kuulus kristlikku kogudusse. Kuidas on siis võimalik häid sõpru ära tunda? Kas kõigi uskmatutega on ohtlik lähedalt suhelda? Ja kas sõprussuhted kaaskristlastega on alati ohutud?

Millest peaksime juhinduma suhetes vastassugupoolega? Mille põhjal otsustada, kas kellestki võiks saada hea abikaasa? Vaatame, kuidas Piibli põhimõtted aitavad nendele küsimustele vastuseid leida.

Millised on head sõbrad?

Kas see, et Beverly kooliõde polnud Jehoova teenija, oleks pidanud teda tagasi hoidma selle tüdrukuga sõprussuhteid sõlmimast? Kuigi tõelised kristlased ei eelda, et kõik inimesed, kes pole nende usukaaslased, käituvad sündsusetult ja elavad ebamoraalset elu, on uskmatutega lähedalt lävimisse ometi põhjust ettevaatlikult suhtuda. Apostel Paulus hoiatas esimese sajandi Korintose kogudust: „Halb seltskond rikub head kombed” (1. Korintlastele 15:33, P 1997). Mida Paulus sellega mõtles?

On võimalik, et mõned Korintose linna kristlased käisid läbi Kreeka filosoofi Epikurose järgijate epikuurlastega. Epikuros õpetas oma järgijaid elama mõistlikult, olema julged ja õiglased ning end valitsema. Ta mõistis koguni hukka salajased väärteod. Miks nimetas siis Paulus epikuurlasi ja koguni samasuguste vaadetega kristlasi halvaks seltskonnaks?

Epikuurlased ei teeninud tõelist Jumalat. Kuna nad ei uskunud surnuist ülestõusmisesse, püüdsid nad võtta elult, mis võtta annab (Apostlite teod 17:18, 19, 32). Pole siis ime, et epikuurlastega seltsimise tõttu oli mõningatel Korintose koguduse liikmetel usk ülestõusmisesse kaduma hakanud. Seepärast tõigi Paulus oma esimeses kirjas korintlastele 15. peatükis, kus ta hoiatab halva seltskonna eest, algkristlastele palju argumente ülestõusmislootuse kaitseks.

Mida me võime sellest järeldada? Ka jumalakartmatutel inimestel võib olla häid omadusi. Ent kui neist saavad meie lähedased sõbrad, mõjutavad nad paratamatult meie mõtteviisi, usku ja käitumist. Seepärast kirjutas Paulus oma teises kirjas Korintose kogudusele: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega” (2. Korintlastele 6:14–18).

Fred, kes on 16-aastane, sai aru, kui tark on see Pauluse nõuanne. Kord nõustus ta osalema ühes koolivälises projektis, mille raames oleks tal tulnud sõita ühele arengumaale lapsi õpetama. Kui aga Fred koos teiste õpilastega selleks tööks ettevalmistusi tegi, muutus tema seisukoht. Ta ütles: „Ma mõistsin, et kui veedan nii palju aega koos oma koolikaaslastega, siis kannatab selle all minu vaimsus.” Seetõttu ütles Fred tollest projektist lahti ning otsustas abivajajaid muud moodi aidata.

Sõprus kaaskristlastega

Milliseid ohte võivad aga kätkeda sõprussuhted kaaskristlastega? Paulus kirjutas noorele mehele Timoteosele: „Suures majas ei ole mitte ainult kuld- ja hõbe-, vaid ka puuastjaid ja saviastjaid, ja muist on väärikamaks ja muist halvemaks tarvitamiseks. Kui keegi nüüd iseennast neist puhastab [„neist eemale hoiab”, UM], saab ta astjaks väärikama tarvituse jaoks ja on pühitsetud ning tarvilik oma isandale, kõlvuline igaks heaks teoks” (2. Timoteosele 2:20, 21). Niisiis ei varjanud Paulus fakti, et isegi kristlaste seas võib olla neid, kes ei käitu väärikalt. Sama otsekoheselt õhutas ta Timoteost ka niisugustest inimestest eemale hoidma.

Kas see tähendab, et sa peaksid kaaskristlastesse kahtlustavalt suhtuma? Ei. See ei tähenda ka seda, et sul tuleks oma sõpradelt täiuslikkust oodata (Koguja 7:16–18). Ometi ei pruugi ainuüksi see, et noor käib kristlikel koosolekutel või et tema vanemad on innukad kristlased, veel seda tähendada, et ta lähedase sõbrana sulle head seltskonda pakuks.

„Juba poisikese [või tüdruku] tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige” (Õpetussõnad 20:11). Seepärast oleks arukas mõelda, kas selle inimese elus on suhted Jehoovaga selgelt kõige tähtsamal kohal või peegeldavad tema mõtted ja hoiakud hoopis „maailma vaimu” (1. Korintlastele 2:12; Efeslastele 2:2). Kas temaga koos olles kasvab sinu soov teenida Jehoovat?

Kui valid endale sõpru, kellel on tugev armastus Jehoova ja vaimsete asjade vastu, ei väldi sa üksnes probleeme, vaid sul on ka rohkem jõudu Jehoovat teenida. Paulus ütles Timoteosele: „Taotle õigust, usku, armastust ja rahu nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest!” (2. Timoteosele 2:22, meie kursiiv).

Sõprus vastassoost isikuga

Kui sa oled abiellumiseas ning soovid leida endale kaasat, siis aitavad needsamad põhimõtted sul ka abikaasat valida. Neid asju võib olla palju, mis sind mõne inimese poole tõmbavad, kuid miski pole nii tähtis kui vaimsus.

Piibel hoiatab korduvalt, et me ei abielluks inimesega, kes pole Jumala teenija (1. Korintlastele 7:39; 5. Moosese 7:3, 4; Nehemja 13:25). On tõsi, et inimesed, kes ei ole meie usukaaslased, võivad olla vastutustundlikud, korralikud ja hoolivad. Ometi pole neil sellist ajendit nagu sinul arendada häid omadusi ning hoida oma abielu koos ka aastate pärast.

Pühendunud ja truu Jehoova teenija seevastu arendab teadlikult kristlikke omadusi ning püüab neid ilmutada igas olukorras. Selline inimene mõistab, et Piibli järgi on armastus abikaasa vastu ja head suhted Jehoovaga omavahel seotud (Efeslastele 5:28, 33; 1. Peetruse 3:7). Armastus Jehoova vastu on tegelikult tugevaim ajend üksteisele truuks jääda.

Kas see tähendab, et abielu kaasusklikuga garanteerib selle õnnestumise? Mitte ilmtingimata. Mis võib juhtuda, kui sa abiellud inimesega, kellel on vaid pinnapealne huvi vaimsete asjade vastu? Kuna vaimselt nõrk inimene ei suuda vastu seista praeguse maailma survele, on tal suurem tõenäosus kristlikust kogudusest eemale triivida (Filiplastele 3:18; 1. Johannese 2:19). Kujuta ette, millist südamevalu võid sa tunda ja kui palju perekonnatülisid võib tekkida, kui sinu abikaasa laseb end selle „maailma ebapuhtusel” kaasa kiskuda (2. Peetruse 2:20).

Enne kui hakkad arendama suhteid, mis võivad viia abiellu, mõtle, kas selle inimese puhul on näha, et ta on vaimselt tugev. Kas ta on eeskujulik kõigis kristliku elu valdkondades? Kas ta on Piibli tõesse sügavalt juurdunud või vajaks ta veel aega, et vaimselt kasvada? Oled sa veendunud, et armastus Jehoova vastu on kõige tähtsamaks ajendiks tema elus? Kuigi sinu väljavalitul võib olla hea maine, pead sa ikkagi ise veenduma, kas ta on Jehoovale pühendunud ja kas temast võiks saada hea abikaasa.

Pea ka meeles, et mõnel juhul on külgetõmme valede inimeste poole saanud alguse huvist valede asjade vastu, nagu näiteks mõnest kohatust meelelahutusest või tegevusest. Eeskujulikud kristlikud noored ei võtaks sinuga neist asjadest osa. Seepärast oleks hea uurida oma südant.

Kui leiad, et sul tuleb oma südant muuta, ära heida meelt. Seda on võimalik teha (Õpetussõnad 23:12). Kõige tähtsam on see, milline inimene sa tahad olla. Kas sa tahad, et sulle meeldiks see, mis on hea, ja et sind tõmbaks nende inimeste poole, kes teevad head? Jehoova abiga võid sa oma südant niisuguseks kasvatada (Laul 97:10). Ja kui sa harjutad end eristama õiget valest, on kergem otsustada, millised on head sõbrad (Heebrealastele 5:14).

[Allmärkus]

^ lõik 3 Nimed on muudetud.

[Pilt lk 26]

Head kaaslased avaldavad vaimselt ülesehitavat mõju