Piibli seisukoht

Kas palved tuleks esitada neitsi Maarjale?

ENAMIK neist, kes teab midagi kristlusest, on kahtlemata kuulnud ka Maarjast. Pühakiri räägib, et Kõigeväeline Jumal õnnistas seda noort naist eriliselt, valides ta Jeesuse emaks. Jeesuse sünni puhul on ainulaadne see, et Maarja oli neitsi, kui ta Jeesust kandma hakkas. Osa ristiusu kirikuid on juba ammusest ajast Maarjat hardalt austanud. Aastal 431 kuulutas Efesose kirikukogu ta Jumalaemaks ning tänapäeval õpetatakse paljudele, et palved tuleb esitada Maarjale. *

Siirad jumalateenijad mõistavad, et palved tuleb esitada õigele isikule. Mida Piibel selles suhtes õpetab? Kas kristlased peaksid esitama oma palved neitsi Maarjale?

„Õpeta meid palvetama”

Luuka evangeelium räägib, et üks Jeesuse jünger ütles talle: „Issand, õpeta meid palvetama.” Vastuseks sõnas Jeesus kõigepealt: „Kui te palvetate, siis öelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi.” Ka mäejutluses õpetas Jeesus oma järelkäijaid palvetama samamoodi: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Luuka 11:1, 2; Matteuse 6:9).

Esimese asjana saame siit teada, et palves tuleks pöörduda Jeesuse Isa poole, kes on Jehoova. Piibel ei näita kordagi, et võiksime palvetada ka kellegi teise poole. See on nõnda sellepärast, et Jehoova on „Jumal, kes nõuab  jagamatut andumust”, nagu öeldi Moosesele siis, kui ta sai kümme käsku (2. Moosese 20:5, UM).

Mida arvata palvehelmestest?

Paljudele, kes Maarja poole palvetavad, on õpetatud, et nad saavad õnnistusi seeläbi, kui kordavad kindla sõnastusega palvetekste, nende hulgas „Ole tervitatud, Maarja” (Ave Maria) ja „Meie Isa” (Pater Noster) palvet. Katoliiklastele on „Maarja harda austamise kõige levinumaks vormiks roosipärg”, öeldakse raamatus „Symbols of Catholicism” (Katoliikluse sümbolid). Roosipärja lugemine on usuline toiming neitsi Maarja auks. Samuti nimetatakse roosipärjaks (või roosikrantsiks) palvete lugemisel meelespidamisvahendina kasutatavat helmejada. „See koosneb viiest kümnehelmelisest osast, mis on eraldatud teistest ühe helmega,” selgitab see raamat, „ning need ergutavad lugema viiskümmend „Ole tervitatud, Maarja”, viis „Meie Isa” ja viis „Au olgu Isale” (Gloria) palvet.” Kas selline palvete kordamine roosikrantsi abil on Jumalale meelepärane?

Jällegi saame usaldusväärse vastuse Jeesuse juhenditest oma jüngritele. Ta ütles: „Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege [„ärge korrutage ühte ja sama”, UM], nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu” (Matteuse 6:7). Niisiis andis Jeesus oma järelkäijatele konkreetse juhise: mitte korrata kindla sõnastusega palvetekste.

Siinkohal võib mõni küsida: „Kas Jeesus siis ei käskinud oma jüngritel korrata Meie Isa palvet, mis kuulub roosipärja hulka?” On tõsi, et Jeesus andis näidispalve, mida teatakse kui Meie Isa palvet või issameiet. Pangem aga tähele, et ta andis selle vahetult pärast seda, kui ta oli käskinud hoiduda korrutamast palves ühte ja sama. Tõsiasi, et Jeesus ei andnud näidispalvet päheõppimiseks ja mehaaniliselt kordamiseks, ilmneb ka sellest, et kummalgi ülestähendatud korral, kui ta õpetas oma jüngreid palvetama, kasutas ta erineva sõnastusega näidispalvet (Matteuse 6:9–15; Luuka 11:2–4). Mõtted olid mõlemal juhul samad, sõnastus aga teine. Sellest võime järeldada, et Jeesus andis oma järelkäijatele lihtsalt näidise ning eeskuju, kuidas ja mille eest palvetada. Ja mis eriti tähtis, tema sõnad näitavad, kellele tuleks palved esitada.

Maarja väärib lugupidamist

Tõsiasi, et Pühakiri ei õpeta kristlasi Maarja poole palvetama, ei tähenda sugugi seda, nagu poleks Maarja ja tema roll Jumala eesmärkides lugupidamist väärt. Tema Poja kaudu saavad kõik Jumalale kuulekad inimesed igikestvaid õnnistusi. „Mind [kiidavad] õndsaks kõik sugupõlved,” lausus Maarja ise. Ja tema sugulane Eliisabet ütles, et Maarja on „õnnistatud ... naiste seas”. Seda Maarja kahtlemata oli. Saada Messia emaks oli erakordne au (Luuka 1:42, 48, 49).

Samas pole Maarja sugugi ainus naine, keda Pühakiri nimetab õnnistatuks. Jaeli kohta, kes tegutses otsustavalt muistse Iisraeli rahva heaks, öeldi samuti: „Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael” (Kohtumõistjate 5:24). Piiblis mainitud ustavad jumalakartlikud naised, nagu Jael, Maarja ja mitmed teised, väärivad kindlasti jäljendamist, aga mitte kultuslikku austust.

Maarja oli Jeesuse ustav järelkäija. Ta viibis mitmel Jeesuse maise teenistusega seotud sündmusel ning oli ka tema surma juures. Pärast Jeesuse ülestõusmist oli ta Jeesuse vendadega „üheskoos palves”. See annab meile alust uskuda, et 33. aasta nelipühal võiti ka Maarja püha vaimuga ning et tal oli seega lootus valitseda pruudiklassi liikmena koos Kristusega taevas (Matteuse 19:28; Apostlite teod 1:14; 2:1–4; Ilmutuse 21:2, 9).

Eeltoodu ei viita kuidagi sellele, et võiksime esitada oma palved Maarjale. Kogu südamest palvetamine on jumalateenimise lahutamatu osa ja kristlasi õhutatakse olema „püsivad palves” (Roomlastele 12:12). Kuid palved nagu igasugune harras austus tuleks suunata üksnes Jehoovale Jeesus Kristuse kaudu (Matteuse 4:10; 1. Timoteosele 2:5).

[Allmärkus]