Vaatleme maailma

Uni aitab probleeme lahendada

„Paljud inimesed on leidnud, et õhtul lahendamata jäänud probleem ei näigi nii raske järgmisel hommikul, justkui oleks aju öö otsa selle kallal vaikselt tööd teinud,” märgib Londoni ajaleht „The Times”. Saksamaa teadlaste sõnul on nad nüüd saanud tõendeid, et just nii see ongi, ning on avaldanud oma avastused ajakirjas „Nature”. Teadlased õpetasid 66 vabatahtlikule kaks valemit, millega lahendada matemaatikaülesannet, kuid jätsid andmata kolmanda valemi, mille abil jõuaks õige vastuseni kiiremini. Osal vabatahtlikel lasti seejärel magama jääda, teisi hoiti aga terve öö või päev üleval. „Uni tegi imesid,” kirjutab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”, kommenteerides sama uuringut. Need, kes said magada, „mõtlesid kaks korda suurema tõenäosusega välja kolmanda võimaluse kui need, kes olid üleval”. Tegemaks kindlaks seda, et lahenduse leidmine ei tulenenud lihtsalt värskest ja puhanud olemisest, sooritasid teadlased teisegi katse. Ühele grupile anti lahendada ülesanne hommikul, kui nad olid välja puhanud, ning teisele õhtul pärast seda, kui nad olid terve päev üleval olnud. Sel korral polnud kahe grupi ülesande sooritamise tulemustel mingit vahet, mis näitas, et „edukus ei tulene sellest, kas inimese pea on värske või mitte, vaid sellest, kas ajul on võimalik une ajal end korrastada”, teatab „The Times”. „Niisiis on uni loominguline õppimisprotsess,” järeldab teadlane dr Ullrich Wagner.

 Tarbimismaania ja lapsed

Tänapäeva Ameerika lapsed ja noored on „kõige trenditeadlikum, ostuhimulisem ja materialistlikum generatsioon ajaloos”, sõnab Bostoni kolledži sotsioloog Juliet Schor, kes on uurinud tarbimise mõju lastele. Ostusõltuvuse sümptomite hulka kuuluvad „tohutu mure oma välimuse ja riiete pärast, kuulsusjanu ja rikkusiha, suur telerivaatamine ning see, et järjest enam aega veedetakse Internetis või videomänge mängides”, kirjutab Kanada ajaleht „Globe and Mail”. Professor Schor leidis, et ostusõltuvuses laste unistuseks on rikkaks saada. „Nad muutuvad ka järjest enesekriitilisemaks ja õnnetumaks, kui võrdlevad oma elu nende omaga, keda näidatakse televisioonis ja reklaamides.” Nendel lastel, kes aga pole materialistid, leiti esinevat vähem depressiooni, ärevust ja psühhosomaatilisi kaebusi ning nad peavad endast rohkem lugu, samuti on neil paremad suhted oma vanematega, annab teada „Globe and Mail”.

Mängukeeld iseendale

„Arvestuste kohaselt on Prantsusmaal 300 000 kuni 500 000 mängusõltlast,” teatab Prantsusmaa päevaleht „Le Figaro”. Järjest enam mängusõltlasi on aga hakanud mõistma, et sellest harjumusest tuleb vabaneda. Ajaleht kirjutab, et 28 000 Prantsusmaa elanikku on seadnud endale vabatahtlikult mängukeelu, paludes politseil end vähemalt viie aasta jooksul hasartmängude asutustesse mitte lubada. Prantsusmaa politsei annab teada, et igal aastal saavad nad 2000 kuni 3000 selletaolist soovi ning sõltuvusest vabaneda soovijate arv on kümne aasta jooksul kuuekordistunud. Paljud mängurid tahaksid, et nende sõltuvust peetaks „sama tõsiseks tervishoiuprobleemiks nagu suitsetamine, alkoholism ja narkomaania”, ütleb „Le Figaro”.

Ingver leevendab hommikust iiveldust

„Ingveri juured leevendavad hommikust iiveldust raseduse esimestel kuudel,” kirjutab ajaleht „Australian”. Uuringus, mille korraldas Lõuna-Austraalia ülikool, leiti, et ühe grammi ingveri tarvitamine vähendab raseduse alguses hommikust iiveldust. Ingverit on kasutatud rasedusiivelduse raviks paljudes paikades. Selle mõju poldud aga seniajani teaduslikult tõestatud. Nüüd saadi teada, et ingver on sama mõjus kui igapäevane doos B₆-vitamiini, mida on samuti hommikuse iivelduse vastu soovitatud.

Vereülekanded soodustavad suremust

Uuringus, mille avaldas ajakiri „Journal of the American Medical Association”, leiti, et ägeda südamepärgarteritõvega patsientidel, kellele tehti tavapäraseid vereülekandeid, oli suurem risk surra kui neil, kellele ei tehtud vereülekannet. „Vereülekandega seotud suurem surmarisk jäi alles ka siis, kui võeti arvesse demograafilisi tegureid ning operatsiooniga seonduvaid invasiivseid protseduure ja verejooksu,” teatab raport. Uuringu korraldanud arstid teevad oma avastustest kokkuvõtte, öeldes: „Me ei soovita teha vereülekandeid lihtsalt selleks, et hoida normaalseks peetavat hematokriti taset neil südame isheemiatõvega patsientidel, kelle seisund on stabiilne.”

Lõhe anglikaanide seas

Üks Austraalia prominentsemaid prelaate, Sydney linna anglikaani kiriku dekaan Philip Jensen, nimetas hiljuti avalikult Canterbury peapiiskoppi „teoloogiliseks prostituudiks, kes saab palka pettuse teel”, kirjutab Austraalia ajaleht „The Age”. Jensen mõistis oma kiriku juhi hukka liberaalse suhtumise pärast homoseksualismi. „The Age” märgib: „Anglikaani kirik on kogu maailmas sügavalt lõhestunud homoseksualismi küsimuse tõttu, paljud Aafrika ja Aasia harud on katkestanud suhted Kanada kirikuga homoseksuaalsete liitude õnnistamise pärast ning USA-ga geipiiskopi avalikult ametissepühitsemise tõttu.”

Miljard last kannatab

ÜRO Lastefondi sõnul elab enam kui pool maailma lastest ehk üle miljardi lapse ülirasketes tingimustes, teatab ajaleht „The New York Times”. Suure osa edusammudest, mis tehti viimase 15 aasta jooksul, on tühjaks teinud sõjad, AIDS ja vaesus. Alates 1990. aastast on sõdades – sealhulgas 55 kodusõjas – arvestuste kohaselt hukkunud 3,6 miljonit inimest, kellest peaaegu pooled on lapsed. Paljudes konfliktides on lapsi röövitud, vägistatud ja sõduriks värvatud. Järjest rohkem lapsi kannatab alatoitluse all ning paljudel on võimatu saada arstiabi. Aastal 2003 ulatus AIDSi tõttu orvuks jäänud laste arv 15 miljonini. Üle kahe miljoni lapse on tõmmatud seksiärisse. Kuigi sõjalised kulutused küündivad nüüd igal aastal 740 miljardi euroni, läheks vaesusega võitlemiseks tarvis üksnes 30 kuni 50 miljardit eurot, lisab raport.