„Kas sa oled näinud ametriini?”

„ÄRGAKE!” BOLIIVIA-KORRESPONDENDILT

ASTUSIME väiksesse ruumi, kuhu me vaevu ära mahtusime ning kust me ei lootnud leida midagi erilist. Päevinäinud tööpingi tagant, mis oli täis tööriistu ja visandeid, tõstis pilgu noor juveliir. Ütlesime talle, et otsime ehteid.

Juveliir oli sõbralik ja kuulnud meie soovi ise ehteid valmistada, lõid tema silmad kohe särama. Mees hakkas meile oma tööst rääkima ja näitas mõningaid enda tehtud ehteid. Nägime, et tal on annet. Siis küsis ta, kas oleme näinud ametriini.

Hiljuti turule tulnud kalliskivi

Märganud meie hämmastust, lükkas juveliir tööpingilt prahi eemale ja rullis ettevaatlikult lahti musta sametriide. Selle sees olid lihvitud kalliskivid, mis paistsid esmapilgul sügavvioletsetena. Kui me aga ühte kalliskivi vastu valgust vaatasime, oli selles näha ka kuldset tooni. Kombinatsioon violetsest ametüstist ja merevaik-kollasest tsitriinist on ametriini ilu omapära.

Ametriini hispaaniakeelne kaubamärk on tuntud kui bolivianita. Esimest korda müüdi seda ametlikult 1989. aastal. Kui kuulsime, et Boliivia, kus me ka ise elame, on maailmas ainus märkimisväärne loodusliku ametriini leiukoht, tahtsime näha, kus seda haruldast, ent taskukohast kivi kaevandatakse.

Retk kaevandusse

Meie retk kaevandusse kujunes üsna seiklusrohkeks. Boliivia ja Brasiilia piiri äärest Puerto Suárezist sõitsime mootorpaadiga läbi Pantanali piirkonna mööda Paraguay jõge ülesvoolu 150 kilomeetri kaugusele põhja. Imestasime, kui palju oli meie ümber linde ja loomi: taevas tiirutasid jabiru-toonekured ja hõbehaigrud, vees ujusid alligaatorid ning jõekaldal mängisid saarmad.

 Paadimatk lõppes kuue tunni pärast ning me jätkasime oma teekonda veoautoga, mis viis meid kaevandusse. Seal töötab umbes 120 inimest. Kaks inseneri lubasid meile lahkelt ekskursiooni teha. Saime teada, et kaevandus asub umbes 10 ruutkilomeetri suurusel alal, kus on palju šahte, millest mõningad on peaaegu 60 meetri sügavused. Kuulsime inseneridelt, et nad kasutavad kaevandamisel tavalisi meetodeid – puurimist ja õhkimist, ent niipea kui nad on jõudnud hinnaliste kivideni, jätkavad nad tööd paljaste kätega. Edasi saadetakse kivid töötlustehasesse, kus 18 protsenti toormaterjalist lihvitakse kalliskivideks ning ülejäänust tehakse helmeid, kerasid ja prismasid. Mõningatest kividest tahutakse skulptuure, teised müüakse aga kaunistustena maha just niisugusena, nagu nad on.

Kristallikoobas

Panime kiivrid pähe, tõmbasime kindad kätte ning laskusime, taskulambid kaasas, kuut puuredelit mööda umbes 20 meetri sügavusel asuvasse šahti. Jõudnud käänakulise tunneli lõppu, ahmisime imestusest õhku. Nelja meetri kõrgune, kolme meetri pikkune ja meetrilaiune kaeveõõs oli kaetud kollakasvioletsete kristallidega. Omanikul on plaanis säilitada seda kaeveõõnt kui loodusimet. See on tõesti üks kauneimaid kohti, mida me eales näinud oleme.

Sellest, kuidas ühes kristallis saab olla kaks värvi, ei saada praegu veel täielikult aru. Näib, et kvartsikristallide moodustumise ajal toimusid geokeemilistes protsessides, temperatuuris, kiirguses või rõhus mingisugused muutused. Vääriskivide töötlejad lõikavad ja lihvivad neid kive nii, et igaühesse neist jääks mõlemat värvi.

Retk ametriini leiupaika on unustamatu. Kui mõtleme, millises eraldatud paigas ametriinikaevandus asub ja kui palju tööd selle kivi kaevandamiseks, lõikamiseks ja lihvimiseks kulub, paneb see meid ametriini ilu veelgi enam hindama (Laul 104:24).

[Pilt lk 16, 17]

Kaevur uurib kristalli

[Pilt lk 16, 17]

Kristallidega kaetud kaeveõõs

[Pilt lk 16, 17]

Kristalli kaevandamine

[Pilt lk 17]

Mitmetahuline ametriin

[Piltide allikaviide lk 16]

Kõik fotod peale kaeveõõne: Minerales y Metales del Oriente, S.R.L.

[Piltide allikaviide lk 17]

Kalliskivid: Minerales y Metales del Oriente, S.R.L.