Alkoholi kuritarvitamine ja tervis

„Santé!”, „Salute!”, „За ва́ше здоро́вье!”, „Chuc suc khoe!”. Olgu see Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal või Vietnamis – seesugust tervisesoovimist võib kuulda kõikjal sõprade keskel enne ühist napsivõtmist. Ent paradoks on see, et maailmas on miljoneid inimesi, kes end hauda joovad.

ALKOHOLI väärtarvitamine on mitmetahuline probleem, mille alla käib liigtarvitamine, kuritarvitamine ja sõltuvus. Liigtarvitamine on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni määratlusel „regulaarne alkoholitarbimine, millest võivad tuleneda halvad tagajärjed” füüsilises, vaimses või sotsiaalses mõttes. See tähendab suuremate koguste joomist, kui seda soovitavad meditsiiniasjatundjad või näeb ette seadus. Kuritarvitamine tähendab sellist  joomist, mis juba tekitab kas füüsilist või vaimset kahju, ent pole veel kujunenud sõltuvuseks. Sõltuvust iseloomustatakse kui „joomisest hoidumiseks vajaliku enesevalitsuse puudumist”. Alkoholisõltlane himustab alkoholi, jätkab hoolimata mitmesugustest alkoholi tekitatud probleemidest joomist ning kannatab alkoholi puudumisel võõrutusseisundi all.

Olenemata inimese east, soost või rahvusest, pole ta alkoholi liigtarvitamise ohtudest üldsegi mitte vaba. Kuidas siis alkohol organismile mõjub? Kuidas liigjoomine tervist ohustab? Millisel määral alkoholi tarbida peetakse üldiselt ohutuks?

Ohustab mõistust

Etanool, enamikus alkohoolsetes jookides sisalduv keemiline ühend, on neurotoksiin, see tähendab, närvikava kahjustav või hävitav aine. Tegelikult kannatab joobeseisundis inimene teatud laadi mürgistuse all. Suurtes kogustes põhjustab etanool koomat ja surma. Jaapani üliõpilaste seas levinud ikkinomi ehk komme juua järjepanu suurtes kogustes alkoholi põhjustab igal aastal surmajuhtumeid. Organism on võimeline lagundama etanooli kahjututeks aineteks, ent see ei toimu otsekohe. Kui alkoholi tarvitatakse kiiremas tempos, kui organism suudab etanooli lagundada, akumuleerub viimane organismis ning avaldab ajutalitlusele kahjulikku mõju. Mil moel?

Kõne, nägemise, koordinatsiooni, mõtlemise ja käitumisega seondub terve rida tohutult keerukaid keemilisi reaktsioone aju neuronites ehk võtmerakkudes. Etanool mõjutab neid reaktsioone, pärssides või ergutades mõningate neuronilt neuronile signaale edastavate kemikaalide ehk neuromediaatorite toimet. Seega mõjustatakse aju normaalset  talitlust takistades info kulgu ajus. Seepärast ongi alkoholiga liialdanu kõne ebaselge, nägemine hägustunud, liigutused loiud ning käitumise pidurdusmehhanismid nõrgenenud – mis kõik on tavalised mürgistusnähud.

Pikka aega alkoholi mõju all viibinu ajukeemia hakkab etanooli mürgistavat mõju korvama ja normaalset närvitalitlust alal hoidma. See viib taluvuseni, mis tähendab seda, et sama kogus alkoholi avaldab varasemaga võrreldes vähem mõju. Sõltuvus tekib siis, kui aju on kohanenud alkoholiga sedavõrd, et ei suuda ilma selleta enam korralikult funktsioneerida. Organism nõuab keemilise tasakaalu säilitamiseks alkoholi. Kui inimene alkoholi ei saa, on tema ajukeemia täielikult destabiliseeritud ning ilmnevad võõrutusnähud, nagu ärevus, värisemine või isegi atakk.

Lisaks muutustele ajukeemias võib alkoholi kuritarvitamine viia rakkude taandarengu ja hävimiseni, nii et muutub juba ajustruktuur. Ehkki täielikult alkoholist loobudes on osaline tervistumine võimalik, paistavad mõningad kahjustused olevat pöördumatud, see aga mõjutab edaspidi mälu ja teisi tunnetuslikke funktsioone. Ajukahjustusi ei põhjusta mitte ainult pikaajaline joomine. Uuringud osutavad sellele, et kahjulikud võivad olla ka suhteliselt lühikesed alkoholi kuritarvitamise perioodid.

Maksahaigused ja vähktõbi

Maksal on oluline roll toidu omastamisel, nakkustega võitlemisel, verevoolu reguleerimisel ja mürkainete, kaasa arvatud alkoholi eemaldamisel organismist. Pikaajaline alkoholitarvitamine kahjustab maksa kolmes etapis. Esimeses etapis aeglustab etanooli lõhustumine rasvade lagundamist, mistõttu need hakkavad maksa ladestuma. Seda haigusseisundit nimetatakse rasvmaksaks. Aja jooksul võib sellest areneda krooniline maksapõletik ehk hepatiit. Lisaks sellele, et alkohol võib otseseks hepatiidi põhjustajaks olla, vähendab ta ka organismi vastupanuvõimet  B- ja C-hepatiidiviiruse suhtes. * Ravi puudumisel lagundab põletik rakke ja need hukkuvad. Alkohol suurendab tüsistusi veelgi, vallandades ilmselt apoptoosi ehk rakkude programmeeritud suremisprotsessi.

Viimane staadium on tsirroos. Aina tõsisemaks muutuval, pidevalt korduval põletiku ja maksarakkude hävimise tsüklil on pöördumatud tagajärjed. Aja jooksul muutub käsnjas maksakude kühmjaks. Tekkinud sidekude takistab lõpuks normaalset verevoolu, mis toob kaasa maksatalitluse lakkamise ja surma.

Alkoholil on maksale veel teinegi salakaval kõrvaltoime – väheneb maksa kui vähkitekitavate ainete vastu võitleja kaitseroll. Lisaks sellele, et alkohol soodustab maksavähi arengut, suureneb ka tugevalt oht haigestuda suuõõne-, neelu-, kõri- ja söögitoruvähki. Lisaks läbivad tubakas sisalduvad vähkitekitavad ained alkoholi toimel hõlpsamini suu limaskesta, suurendades suitsetajate haigestumisriski veelgi. Iga päev napsitavatel naistel suureneb rinnavähi oht. Uuring näitab, et nende haigestumisrisk, kes tarvitasid kolm või enam napsu päevas, oli 69 protsenti suurem kui neil, kes alkoholi ei tarvitanud.

Mürgitatud vastsündinud

Eriti traagilisi tagajärgi toob alkoholi kuritarvitamine veel sündimata lastele. „Alkoholi mõju arenevale lootele on kaugelt hullem kui ühelgi teisel uimaainel,” kirjutab „International Herald Tribune”. Kui rase naine joob, joob ka tema sündimata laps, kusjuures eriti laastavat toimet avaldab alkohol veel kujunemisjärgus lootele. Alkohol teeb loote kesknärvisüsteemile pöördumatut kahju: pärsitud on närvirakkude moodustumine, toimub rakkude häving ja väärareng.

Sellest tulenevalt on lootealkoholisündroom kõige levinumaks vastsündinu vaimse alaarengu põhjuseks. Sellised lapsed võivad kannatada puuduliku intelligentsuse, väljendusraskuste, arengupeetuse, liikumisvaeguste, käitumishäirete, kasvupeetuse, hüperaktiivsuse ning kuulmis- ja nägemishäirete all. Paljudele sellistele vastsündinutele on iseloomulik näo väärareng.

 Ka lapsed, kelle emad tarbisid raseduse ajal vaid mõõdukas koguses alkoholi, võivad kannatada mõningate arenguhäirete all, näiteks võib neil esineda käitumis- ja õpiraskusi. „Et laps kahjustatud saaks, ei pea veel olema alkohoolik,” märgib professor Ann Streissguth Washingtoni ülikooli juurde moodustatud loote alkoholi- ja uimastiuurimisgrupist, „piisab vaid alkohoolsete jookide tarvitamisest raseduse ajal.” Prantsusmaa Riikliku Tervishoiu ja Meditsiiniuuringute Instituudi raportis „Alcool–Effets sur la santé” märgitakse: „Alkoholitarbimine on kahjulik kogu rasedusperioodi kestel ning mingit riskivaba doosi pole olemas.” Järelikult oleks naistel, kes ootavad last või plaanivad seda, kõige arukam üleüldse mitte alkoholi tarvitada. *

Turvaline alkoholitarbimine

Eelmainitud terviseriskid pole kaugeltki ainsad. Ajakirja „Nature” 2004. aastal avaldatud artiklis mainiti, et „ka väiksed alkoholikogused suurendavad vigastuste ohtu ning võivad aidata kaasa umbes 60 haiguse tekkele”. Milline on siis turvaline alkoholitarvitamine, kui kõike seda silmas pidada? Tänapäeva maailmas on miljoneid inimesi, kes aeg-ajalt riskivabalt napsitavad. Hea tervise seisukohalt on võtmeteguriks mõõdukus. Kuid mida siis võiks mõõdukaks pidada? Ilmselt peab valdav osa inimesi end mõõdukaks alkoholitarvitajaks, arutledes ehk, et seni kui nad ei joo end purju ega ole alkoholisõltuvuses, on kõik korras. Tuleb siiski mainida, et iga neljas Euroopa mees tarvitab alkoholi koguses, mida peetakse riskantseks.

Mitmesugused allikad peavad mõõdukaks alkoholikoguseks päevas 20 grammi puhast alkoholi ehk kaks standardnapsu meestele ning 10 grammi ehk üks standardnaps naistele. Prantsuse ja Briti tervisespetsialistid peavad mõistlikuks piirnormiks kolm napsu päevas meestele, kaks naistele. USA Riiklik Alkoholi Kuritarvitamise ja Alkoholismi Instituut soovitab „65-aastastel ja vanematel inimestel piirduda ühe napsu alkoholiga päevas”. * Ent iga inimene reageerib alkoholile isemoodi. Mõnel juhul on isegi väikseim kogus liiast. Näiteks võib „mõõdukas alkoholikogus mõjuda kahjulikult meeleolu- või ärevushäirete all kannatavatele inimestele”, märgitakse USA Kongressi alkoholi- ja terviseprobleemide eriraportis. Arvestada tuleb selliste teguritega nagu vanus, haiguslugu ja füüsis. (Vaata kasti „Kuidas riski kahandada”.)

Millist abi võiksid alkoholi väärtarvitajad saada? Sellele küsimusele annab vastuse järgnev artikkel.

[Allmärkused]

 [Kast/pildid lk 5]

KAS VÕTTA ENNE SÕITU ÜKS NAPS?

Niikaua, kui on olnud olemas autod, on kehtestatud ka piiranguid sõidukijuhtimise kohta alkoholi mõju all. Esimese maana võttis aastal 1903 sellekohased seadused vastu Taani.

Kui tarvitada tühja kõhuga alkoholi, on selle kontsentratsioon veres kõrgeim umbes poole tunni piires pärast sissevõtmist. Vastupidi üldlevinud arvamusele ei aita kaineks saada ei kohvijoomine, värske õhu sissehingamine ega kehalised harjutused. Ainus asi, mis alkoholi mõju organismile vähendab, on aeg. Ärgem unustagem, et alkohol on alkohol, olgu selleks siis standardnaps veini, õlut või viina. *

Ka väike kogus alkoholi mõjub sõidukijuhtimisele halvasti. Alkohol avaldab kahjulikku mõju nägemisele. Liiklusmärgid paistavad väiksematena. Halveneb perifeerne nägemine, samuti võime hinnata vahemaid ning keskenduda kaugematele objektidele. Aeglustuvad infotöötlemise kiirus, refleksid ja koordinatsioon.

Alkoholiga seotud liiklusõnnetustes on vigastused üldjuhul tõsisemad kui õnnetustes, kus ollakse kained. Tulenevalt alkoholi mõjust südamele ja vereringele kahanevad ka väljavaated elada üle erakorraline lõikus. „Niisiis, vastupidi üldlevinud arvamustele on valdava osa alkoholist põhjustatud surmajuhtude ohvriteks joobes juhid ise,” märgitakse Prantsuse Tervishoiu ja Raviuuringute Instituudi raportis. Selles antakse ohte silmas pidades järgmisi soovitusi:

▪ Kui jood, ära istu rooli taha.

▪ Ära istu autosse, kui juht on alkoholi tarvitanud.

▪ Ära luba sõpradel ega sugulastel juhtida sõidukit alkoholi mõju all olles.

[Allmärkus]

[Pildid]

Need napsud sisaldavad üldjoontes ühesuguse koguse alkoholi

Pudel tavalist õlut (330 ml 5%-se alkoholisisalduse korral)

Pits kanget alkoholi (viskit, džinni, viina) (40 ml 40%-se alkoholisisalduse korral)

Klaas veini (140 ml 12%-se alkoholisisalduse korral)

Väike klaas likööri (70 ml 25%-se alkoholisisalduse korral)

[Kast lk 6]

KAS ALKOHOLISÕLTUVUS ON GEENIDES?

Püüdes leida alkoholismi raviviise, on teadlased üritanud selgitada välja geenide osa alkoholismi tekkes ja arengus. Teadlased on avastanud juba terve rea geene, mis paistavad mõjustavat inimese reageeringut alkoholile. Ent alkoholismiga ei seondu pelgalt geneetilised tegurid. Kuigi mõningatel inimestel võib olla mingit laadi geneetiline soodumus, pole sõltuvus sugugi vältimatu. Rolli etendab ka elukeskkond. Puudulik vanemlik kasvatus, alkoholi kuritarvitamine perekonnas või sõpruskonnas, konfliktsituatsioonid, emotsionaalsed raskused, depressioon, agressiivsus, elamustejaht, kõrge alkoholitaluvus või sõltuvus mingist muust uimaainest – kõik need arvatakse riskitegurite hulka. Sellised ja veel teisedki asjaolud soodustavad sõltuvuse teket.

[Kast/pilt lk 6]

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

„Ligikaudu 14 miljonil ameeriklasel – 7,4 protsendil elanikkonnast – võiks kehtestatud standardite alusel diagnoosida alkoholi kuritarvitamise ehk alkoholismi.” („10th Special Report to the U.S. Congress on Alcohol and Health”)

NIGEERIA

Lagose ajalehe „Daily Champion” andmetel „on üle 15 miljoni nigeerlase alkohoolikud” – kokku ligikaudu 12 protsenti elanikkonnast

PORTUGAL

See riik on puhta alkoholi tarbimise poolest ühe elaniku kohta maailma esimeste seas. Nagu kirjutab Lissaboni ajaleht „Público”, kannatab kümme protsenti rahvastikust „alkoholiga seonduvate tõsiste tervisehäirete all”

PRANTSUSMAA

Uuringute järgi ulatub alkoholi kuritarvitajate arv umbes viie miljoni inimeseni, kellest kaks-kolm miljonit on alkoholisõltlased

[Kast lk 8]

KUIDAS RISKI KAHANDADA

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Vaimse Tervise ja Uimastikontrolli osakond on määratlenud riski kahandavad piirangud. Kahanenud risk ei tähenda veel, et riski polegi. Igaüks reageerib alkoholile isemoodi.

▪ Mitte enam kui kaks standardnapsu päevas *

▪ Vähemalt kaks päeva nädalas ei mingit alkoholi

Järgmiste asjaolude korral on ka üks-kaks napsu liiast:

▪ Kui juhitakse sõidukit või töötatakse mingi masinaga

▪ Kui oodatakse last või toidetakse last rinnaga

▪ Kui tarvitatakse teatud ravimeid

▪ Kui kannatatakse teatud tervisehäda all

▪ Kui ei suudeta joomist kontrolli all hoida

[Allmärkus]

[Allikaviide]

Allikas: „Brief Intervention for Hazardous and Harmful Drinking”

[Kast/pilt lk 9]

KAS ALKOHOL TEEB SÜDAMELE HEAD?

Teadlased oletavad, et punases veinis sisalduvad keemilised ained (polüfenoolid) pärsivad veresoonte kokkutõmbumist põhjustava kemikaali toimet.

Lisaks seostatakse üldiselt alkoholi nõndanimetatud hea kolesterooli osakaalu suurenemisega. Ka vähendab see trombe tekitavate ainete hulka.

Paistab, et alkoholist võib kasu olla siis, kui seda tarvitatakse nädala jooksul väikestes kogustes, aga mitte üks kord ja palju. Rohkem kui kaks napsu päevas võib põhjustada kõrgenenud vererõhku, pealegi kasvab alkoholi liigtarvitades ajurabanduse ning ka südame laienemise ja rütmihäirete oht. Need ja veel muudki mõõdutundetust napsitamisest tulenevad terviseriskid nullivad igasuguse positiivse mõju, mida alkohol võiks südame-vereringeelunditele avaldada. Liiga palju head on tõepoolest liiast.

[Joonis/pilt lk 7]

ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU

Aju

Rakkude kärbumine, mälu kadumine, depressioon, agressiivne käitumine

Nägemis-, kõne- ja koordinatsioonihäired

Kõri-, suuõõne-, rinna- ja maksavähk

Süda

Südamelihase nõrkus, südamerabanduse oht

Maks

Esmalt maksa rasvväärastus, siis laienemine, seejärel sidekoestumine (tsirroos)

Muud ohud

Nõrgenenud immuunsüsteem, haavandid, põletikune pankreas

Rasedad

Oht sünnitada kehalise puude või arengupeetusega laps

[Pilt lk 8]

„Alkoholi mõju arenevale lootele on kaugelt hullem kui ühelgi teisel uimaainel”