Vaatleme maailma

Rotid aitavad inimesi päästa

Metalliotsijad, mida on kaua aega kasutatud maamiinide avastamiseks, „on aeglased ja tüütud, kuna nad reageerivad igale metallitükile, mida tuleb seejärel kontrollida”, kirjutab Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „The Citizen”. „Nüüd on hamsterrott uusimaks relvaks sõjas maamiinidega, mida leidub umbes 60 riigi territooriumil enam kui 100 miljonit ning mis arvestuste järgi surmavad või vigastavad päevas 50 inimest.” Seda kogukat närilist kasutatakse kõrvuti metalliotsijate ja koertega, et leida üles isikuvastased miinid, mis on Mosambiigis järele jäänud aastal 1992 lõppenud kodusõjast. „Maamiinid on salakavalad sõjajäänukid, mis vigastavad ja surmavad mosambiiklasi seniajani, sealhulgas maapiirkondade lapsi, kes on sündinud hulk aega pärast konflikti lõppu,” öeldakse teadaandes. Hamsterrott, keda iseloomustab mahukate põsetaskute olemasolu, elutseb suures jaos Aafrikas, teda on kerge kodustada ja ta on populaarne lemmikloom.

 Üles või alla?

Ons tervise seisukohalt mingit vahet, kas kehalist liikumist harrastatakse järsust kallakust üles või alla rühkides? Teadlaste sõnul võib isegi olla. Alpides korraldati katse, milles 45 vabatahtlikku matkasid kahe kuu vältel 30-kraadise kaldega mäenõlvast üles ning sõitsid seejärel köisraudtee vaguniga alla tagasi. Järgmise kahe kuu vältel toimisid nad vastupidi. Tulemustest ilmnes, et kuigi nii üles- kui allamäge matkamine aitas alandada halba kolesterooli, oli „ülesmäge matkamine tõhusam triglütseriidideks kutsutavate rasvade taseme alandamiseks, allamäge matkamine aga veresuhkrute alandamiseks ja glükoositaluvuse parandamiseks”, ütleb „Tufts University Health & Nutrition Letter”. Seega võib reibas allamäge kõnd olla kasulik diabeetikutele ning on ehk pisut kergem neile, kes kehalise treeninguga alles algust teevad. Kõrghoonetes elavad linnaelanikud võivad sellist trenni harrastada nii, et sõidavad liftiga ülakorrusele ja tulevad jalgsi trepist alla, või nii, et väljuvad künka harjal autost ning kõnnivad nõlvast alla, kus auto nad taas peale võtab. Seejuures tuleb aga arvestada, et allamäge kõndides langeb suurem koormus põlvedele.

Ookeanipõhjas kihab elu

Rahvusvahelise projekti Census of Marine Life raames uuritakse ulatuslikult ookeani ja selle põhja. Seniajani põhinevad „teadmised mereelust peaaegu eranditult sellel, mida on leitud kuni 200 meetri sügavusest pinnakihist”, kirjutab Hispaania ajaleht „El País”. Kuna suurem osa ookeanipõhjast asub 5–11 kilomeetri sügavusel, on 95 protsenti merepõhjast veel läbi uurimata. Tegemist on raske ülesandega, mille teostamiseks kasutavad bioloogid keerulisi seadeldisi eesmärgiga leida eluvorme ning pildistada neid nende looduslikus keskkonnas, kuna mõningate süvamere olevuste omadused muutuvad märkimisväärselt, kui nad üles pinnakihtidesse tõstetakse. Üks 50 bioloogist koosnev töörühm loodab leida meresügavustest miljoneid uusi liike. Projekti juht Pedro Martínez Arbizu osutab sellele, et nad leidsid Angola rannikuvetes ookeanipõhja uurides ainuüksi ühelt ruutmeetrilt 500 liiki eluvorme. Nendest „90 protsenti on teadusele senitundmatud ning ootavad nüüd oma liigikirjeldust ja nime”, lausub ta.

Šokolaad on koertele eluohtlik

Šokolaad „põhjustab koertel oksendamist ja krampe ning võib liigses koguses sööduna osutuda surmavaks”, hoiatab BBC News. Šokolaad sisaldab keemilist ainet nimega teobromiin, mis on koertele mürgine ning kahjustab nende südant, neere ja kesknärvisüsteemi. Teadaandes öeldakse, et „200 grammi tumedat šokolaadi võib 25-kilosele koerale, nagu näiteks emasele labradorile, saatuslikuks saada”. Kõigest 30 grammi mõru pagarišokolaadi võib väiksele koerale lõpu peale teha. Seevastu spetsiaalselt koertele valmistatud kunstlik šokolaadimaius, mida müüakse loomapoodides, on ohutu.

Autovargused

Autovargus on Méxicos saanud tulusaks äriks, kirjutab ajaleht „El Universal”. Iga päev varastatakse keskmiselt 80 autot, mis seejärel maha müüakse. Ühe prokuröri sõnul valivad vargad oma ohvriteks eelkõige üksi reisivaid mehi, kuna naiste puhul näib vargus keerulisem põhjusel, et nad võivad hakata kõvasti kisendama ja nad sõidavad tihtipeale koos lastega. 85 protsenti autovarguselt tabatuid on 18–25-aastased noorukid. Tavalised varguse meetodid on püstoliga ähvardamine valgusfoori ees seismise ajal; auto rammimine, ajendamaks juhti välja tulema; ning juhi ründamine, kui ta garaažiukse avab. Ajaleht soovitab autojuhtidel mitte avaldada ründajatele vastupanu, vaid jääda rahulikuks – eriti kui käigus on relvad – ning jätta kurjategijate kohta meelde nii palju üksikasju kui võimalik. Et sõiduki ülesleidmist kergendada, peaksid ohvrid teadma oma auto numbrimärki ja värvust ning edastama selle ja muu olulise teabe kiiresti politseisse.

Teismeeas sõidukijuhid

Lapsevanemad, kes on ehk soovinud oma teismeliste laste autosõitu piirata, saavad nüüd tuge hiljutisest USA Riikliku Tervishoiuinstituudi uuringust. Selgus, et „riskikäitumist pidurdav ajuosa areneb lõplikult välja alles 25. eluaastaks”, öeldakse ajalehe „The Miami Herald” rahvusvahelises väljaandes. Varem arvati, et aju küpsus saavutatakse vähemalt 18. eluaastaks, mil meeled ja refleksid on kõige erksamad. Ent maanteeohutuse kindlustusasutuse statistika näitab, et „teismelised juhid satuvad autoavariisse neli korda tõenäolisemalt kui vanemad juhid ja hukkuvad avariis kolm korda tõenäolisemalt”, mis kinnitab seda, et nende tähelepanu on kergemini hajutatav ja et nad on sõites riskialtimad.

Hoiatatakse valgendava hambapasta suhtes

Mehhikos Guadalajara linnas asuva Fray Antonio Alcalde haigla odontoloogid hoiatavad, et valgendavad hambapastad võivad põhjustada hambavigastusi ja -valu, teatab México ajaleht „Milenio”. Need võivad hambaemaili „pindmiselt või isegi sügavalt kahjustada” ega pruugi seda sugugi valgendada. Nende asjatundjate sõnul varieerub tervete hammaste loomulik värvitoon oranžikast kuni hallini. Valged hambad pole tingimata terved hambad, lausub spetsialist Rocío Liliana Hernández, olgugi et inimesi on püütud veenda, et just valged hambad on „need kõige kaunimad ja tervemad”.