Aafrika salapärased sõõrid

Edela-Aafrikas Namibi kõrbe lääneservas on umbes paari tuhande kilomeetri pikkune maariba tipitud täis 2–10-meetrise läbimõõduga kuivi liivaseid ringe. Igat sõõri ümbritseb aga kõrge rohumüür. Turistidele võib tunduda, et maapind on otsekui tuulerõugetes või on sinna maandunud hiiglaslikud vihmapiisad. Kohalikud elanikud usuvad, et neil sõõridel on maagiline jõud. Mõnes suguharus arvatakse, et neisse ringidesse on maetud bušmanid, kes hukkusid võitluses kolonialistidega sajandite jooksul.

Teadlasedki on nende ringide vastu kaua aega huvi tundnud. Kuna oletati, et aja jooksul need laigud muudavad oma asukohta, siis märgistati aastal 1978 mõne ringi keskpunktid metallvaiaga. 22 aastat hiljem oli näha, et ringid ei olnud liikunud. Londoni ajaleht „The Daily Telegraph” kirjutab, et nende sõõride tekke kohta on tohutult igasugu teooriaid. Näiteks arvatakse, et need võivad olla tingitud „termiitide tegevusest, kohalike mürgiste taimede mõjust, radioaktiivsete mineraalide reostusest või isegi jaanalindude liivas suplemisest”. Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva Pretoria ülikooli botaanikaprofessor Gretel van Rooyen tegeles ühe uurimusega, et nende ringide olemust mõista. Ta teatab: „Me kaalusime ükshaaval kõik teooriad läbi ja heitsime need kõik ka kõrvale.”

Huviäratav on ehk teadlaste avastus, et kui võtta ringi seest mulda ja istutada sinna taimed, siis need närbuvad. Kui aga kasutada mulda ringi äärest, kus kasvab kõrge rohi, siis selles pinnases sirguvad taimed hästi. See näitab, et need mullad peavad olema erineva koostisega. Ehkki esialgne pinnaseuuring ei andnud mingeid tulemusi, loodab van Rooyen, et kui uurimiseks kasutada massispektromeetrit, saab üht-teist selgemaks. Ta tahab välja selgitada, kas sõõride pinnases on toksilisi aineid. „Ent isegi kui me neid leiame,” ütleb van Rooyen ajakirjas „New Scientist”, „on järgmiseks mõistatuseks nende päritolu.” Praeguseni on aga need sõõrid üheks paljudest maakera saladustest.

[Pildi allikaviide lk 27]

Courtesy of Austin Stevens