Ajalehtede mõjujõud

Kui Esimene maailmasõda Saksamaa monarhia minema pühkis, tuli Berliinis võimule sotsiaaldemokraatlik valitsus. Hiljem püüdsid kommunistid seda uut valitsust kukutada. Nii kommunistid kui valitsus olid arvamusel, et kontroll pressi üle ei tähenda pelgalt kontrolli avaliku arvamuse, vaid ka rahva üle. Niisiis vallandus äge võitlus pressi mõjuvõimu pärast.

AJALEHED on mõne viimase sajandi jooksul vorminud kultuuri, kujundanud poliitikat, olnud olulisel kohal äritegevuses ning mõjutanud miljonite inimeste igapäevaelu. Milline roll on neil sinu elus?

Ilmselt sai esimese Euroopa ajalehe sünnipaigaks Saksamaa aastal 1605. Tänapäeval loeb mõningais paigus kolm neljast üle 14-aastasest inimesest iga päev ajalehte. Kui mõnel arengumaal tuleb 1000 elaniku kohta vähem kui 20 päevalehe eksemplari, siis Norras üle 600. Kogu maailmas võistleb lugejaskonna pärast ligikaudu 38 000 ajalehte.

Kõikjal informeerivad ajalehed oma lugejaid olulistest sündmustest, ent mitte ainult seda. Nad jagavad infot, mille alusel paljud lugejad kujundavad oma arvamuse. „Päevalehe lugemine ... mõjutab meie hoiakuid, käitumist ning koguni olulisi moraaliväärtusi,” väidab Dieter Offenhäusser UNESCO Saksamaa komisjonist.

Ajaloolaste sõnul on ajalehed nii õhutanud, toetanud kui ka õigustanud sõdasid. Nad toovad näitena Prantsuse–Preisi sõja aastatel 1870–1871, Hispaania–Ameerika sõja aastal 1898 ning Vietnami sõja aastatel 1955–1975. Paljudele ärimeestele, teadlastele, meelelahutuskuulsustele ja poliitikutele on ajalehtedes avaldatud skandaalsed lood häda kaela toonud. Kurikuulsas Watergate’i skandaalis 1970. aastate keskel vallandas uuriv ajakirjandus sündmuste ahela, mis sundis USA presidenti Richard Nixonit ametist tagasi astuma. Jah, press võib tõesti nii heas kui halvas vägev jõud olla.

Ent kus on selle mõjuvõimu juured? Kuivõrd usaldusväärne on see, mida ajalehtedest lugeda võib? Milliseid ettevaatusabinõusid oleks sealjuures kasulik rakendada?

[Pilt lk 3]

Berliini ajalehesõda pärast Esimese maailmasõja lõppemist