Hämmastavalt kontrastne delta

„Ärgake!” Rumeenia-korrespondendilt

 Doonau jõgi sünnib Saksamaal Schwarzwaldis. Alguses hüpleb see nooruslikult ida poole läbi Austria ja edasi piki Slovakkia piiri. Üha jõulisemaks muutudes suundub jõgi lõuna poole Ungarisse ja jätkab teekonda mööda Horvaatia ning Serbia ja Montenegro piiri. Siis muutub jõgi aeglasemaks ja laiemaks, siugleb Bulgaaria piiril ning käänab põhja poole Rumeeniasse. Lõpuks puutub see kokku Ukraina piiriga.

Ligikaudu 300 lisajõge kannavad emajõkke rohkesti setteid ja vett ning lõpuks sünnib Musta mere kallastel sellest küpsest jõest kaunis delta. Kagu-Rumeenias Tulcea linna juures saab Doonau endale kolm tütart – harujõed Kilia, Sulina ja Sfintu Gheorghe –, mis suubuvad Musta merre.

Need kolm jõeharu voolavad pikkamisi läbi delta, hargnedes omakorda paljudeks väikesteks jõgedeks, mis varustavad veega arvukaid soid ja järvi. Setted ja mereliiv moodustavad võimsaid leetseljakuid ja saari. Näiteks Karaormani luited on kuni 6 meetri kõrgused ja meenutavad kõrbet.

Ent Doonau delta on midagi palju rohkemat kui vaid maa-ala, kus vaheldub muda ja liiv. Delta pindalaks on umbes 4300 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Euroopa suurima märgala. Selles deltas asub ka maailma kõige ulatuslikum roostik, hõlmates ligikaudu 1700 ruutkilomeetrit!

 Delta liivakallastel lokkavad võimsad jalaka-, tamme- ja lepametsad. Puutüvede ümber klammerdub metsviinapuid, luuderohtu ja liaane, mis küünitavad endid üksteise võidu päikese poole. Mingis mõttes toimib see delta hiiglasliku filtrina, olles Euroopa suurim looduslik veepuhastussüsteem.

Lindude ja loomade paradiis

Selles paigas on miljoneid linde enam kui 300 liigist. Umbes pooled kogu maailma roosapelikanidest ja üle 60 protsendi kääbuskormoranidest pesitsevad Doonau suudmealal. Siin talvituvad ka peaaegu kõik maailma punakael-lagled, kes kuuluvad ohustatud liikide hulka. Märtsikuus ehitavad pelikanid oma pesad ujuvatele pilliroosaartele ja munevad sinna munad. Sügise saabudes siirduvad pelikanid Niiluse deltasse, Kreekasse ja isegi nii kaugele kui Indiasse.

Linde ei tõmba Doonau suudmesse mitte ainult ideaalne elupaik, vaid ka kalad. Selle delta vetes leidub üle 90 kalaliigi. Õigupoolest püütakse pool Rumeenias söödavatest mageveekaladest Doonau deltast. Kuulsaim siinne kala on tuur, kes ujub kudemisajal ülesvoolu oma marja heitma. Tuurakala marjast valmistatud kaaviar on väga kallis ja hinnatud delikatess.

Kuiva ja kindlat maad on siin tegelikult üsna vähe – vaid 13 protsenti kogu delta pindalast. Siin hangivad omale toidust hundid, rebased, jänesed ja ondatrad. Suudmealal elavad ka sellised ohustatud liigid nagu saarmas ning euroopa naarits, keda moodsad daamid omal ajal väga hindasid. Lisaks kõigele sumiseb ja sibab sel mitmepalgelisel märgalal rohkem kui 1800 liiki putukaid.

Biosfäär, mida tasub hoida

Aastal 1991 kanti Doonau delta UNESCO maailmapärandi nimekirja. Järgmisel aastal nimetati see rahvusvaheliseks biosfäärikaitsealaks. Selle kaitseala tööd juhitakse Tulcea linnast. Kalapüügi ametlikust reguleerimisest hoolimata ohustavad seda piirkonda röövpüüdjad.

Delta seisund sõltub paljuski linnadest ja tööstuspiirkondadest, mis reostavad Doonaud selle 2850 kilomeetri pikkuse rännaku ajal mere poole. Varem oli Doonau alamjooksul rohkesti soiseid rohumaid, mis jõevett enne deltasse laskmist otsekui filtreerisid. Nüüd aga on peaaegu neli viiendikku neist rohumaadest hävinud.

Praegusel ajal laieneb delta iga aasta mitmekümne meetri võrra Musta mere arvelt. Doonau jõgi ehitab, uuendab ja värskendab seda hämmastavalt kontrastset ala üha edasi, nagu see on toimunud juba tuhandeid aastaid.

[Kaardid lk 24]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

UKRAINA

MOLDOVA

RUMEENIA

Bukarest

Doonau delta

MUST MERI

Doonau jõgi

BULGAARIA

[Pilt lk 24]

Delta roostikuala, mis on maailma üks suurimaid, pakub varjupaika igasugu elusolenditele ja taimedele

[Pilt lk 24]

Ondatra

[Pildid lk 25]

Siin pesitsevad umbes pooled maailma roosapelikanid

[Pilt lk 26]

Selles lindude paradiisis võib kohata üle 300 liigi linde, kaasa arvatud jäälinde

[Pildid lk 26]

Doonau deltas leidub üle 1800 putukaliigi

[Piltide allikaviide lk 24]

Kõik fotod: Silviu Matei

[Piltide allikaviide lk 25]

Kõik fotod: Silviu Matei

[Piltide allikaviide lk 26]

Kõik fotod: Silviu Matei