Jicama – tervislik Mehhiko suupiste

„Ärgake!” Mehhiko-korrespondendilt

Roniva kaunalise jicama lehed ja kaunad ei paista üldse isuäratavad. Ongi aga hea, sest need pole söödavad. Taime üllatavalt maitsev osa peitub hoopis maa all – selleks on mugulakujuline juur.

Mehhiklased on söönud jicama’t ehk söödavat ubajuurt, mida nimetatakse ka mehhiko naeriks, juba ammusest ajast. Nimetus jicama tuleneb nahua keelest ja tähendab ’mida maitstakse’. Juba ainuüksi pilt sellest populaarsest Mehhiko suupistest – toore jicama lõikudest, mis on maitsestatud sidrunimahla, soola ja Cayenne’i pipraga – võib suu vett jooksma panna.

Millise maiguga on jicama? Mõnede arvates on see midagi õuna ja kartuli vahepealset. See taim on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast, kuid on levinud isegi nii kaugele nagu Filipiinid, Hiina ja Nigeeria. Tänapäeval kasvatatakse seda paljudes maades. Söödavat ubajuurt võib valmistada mitmeti: praadida, marineerida, kasutada salatites ja suppides.

Idamaistes toitudes asendab jicama vesikastanit. Söödava ubajuure hinnatav omadus on see, et isegi pärast keetmist jääb viljaliha krõmpsuks. Eriti võib seda öelda piimja mahlaga jicama kohta, mis erineb vesise mahlaga jicama’st. On huvitav, et samast seemnest võib kasvada nii üht kui teist liiki taim.

Jicama on ideaalne suupiste. See on toitev, kosutav, krõmps, mahlane, kergesti seeditav ja vähese kalorisisaldusega. Ühe toiduaineinstituudi andmetel on 100 grammis kartulikrõpsudes 540 kalorit, kuid samas koguses jicama’s vaid 40 kalorit! Jicama sisaldab ka kaltsiumi, fosforit ja C-vitamiini.

Nagu juba öeldud, pole taime muud osad söödavad, kuid see ei tähenda, et need oleks kasutud. Kaunas asuvates seemnetes on aineid, mis toimivad tõhusa putukamürgina. Selleks tuleb seemned pulbriks teha. Seemneid kasutatakse ka mõningate nahahaiguste ravimites. Taime varres on aga tugevad kiud, millest saab valmistada kalavõrke.

Söödav ubajuur võib olla üsna erineva suurusega, kaaludes mõnisada grammi kuni kilo või isegi rohkem. Külmkapis säilib see umbes kolm nädalat. Enne sööma asumist tarvitseb sul jicama’t vaid pesta, koorida ja – kui tegu pole just väga noore juurega – eemaldada ka koorealused kiud.

Kui sinu elukohas on jicama’t saada, siis miks mitte seda proovida. See võib su tervisele hästi mõjuda!